2-14-52242/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-52242

Tsiviilasi

XXXja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

3 194 eurot (2 x 1 597,50 eurot)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)

Hageja II XXX(XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX;

elukoht XXX; XXX)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kohtuistungil 19.08.2014

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX XXX kasuks igakuine elatis summas 177,50 (ükssada

seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus alates hagi esitamisest, so alates

19.05.2014 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.

1. Välja mõista XXX XXX kasuks igakuine elatis summas 177,50 (ükssada

seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus alates hagi esitamisest, so alates

19.05.2014 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.

2. Jätta rahuldamata XXX ja XXX tagasiulatuv elatise nõue XXX vastu alates

september 2014 kuni 18.05.2014.

3. Elatis tuleb tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank,

selgitus “elatis“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Hagejate nõue ja põhjendused

Hagejad XXX ja XXX esitasid Harju Maakohtule hagi XXX vastu elatise nõudes. Hagejad

elavad koos oma emaga ja on oma ema ülalpidamisel. Kostja hagejate ülalpidamiskohustust ei

täida ja hagejate ema sissetulek ei võimalda üksi kahte hagejat ülal pidada. Hagejate ema

igakuine netto töötasu on 550 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise

miinimumsummas, so ühele hagejale 177,50 eurot alates septembrist 2013.

Hagejate seaduslik esindaja esitas seoses kostja vastuväidetega kohtule vastuse, mille kohaselt

ei ole ta nõus elatise maksmisega alates märtsist 2014 summas 50 eurot ühele lapsele. Kostja

lõpetas materiaalselt pere toetamise juunis 2013. Seoses sellega pidi hagejate seaduslik

esindaja tegema 36-48 tundi ületunde kuus, et tagada enda ja laste normaalne elutase. Kostja

registreeris ennast demonstratiivselt töötuks kaks nädalalt pärast hagi esitamist.

Kostja vastuväited hagile

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja võttis perioodil september 2013 kuni veebruar 2014

hagejate ülalpidamisest osa. Hagejad ja hageja seaduslik esindaja elasid kuni 22.02.2014 koos

kostjaga kostja ema korteris XXX, Tallinn. Kostja on alates detsembrist 2013 töötu ja on

alates 03.06.2014 töötuna arvel Eesti Töötukassas. Sellest tulenevalt ei ole kostjal võimalik

käesoleval ajal kummalegi hagejale tasuda igakuiselt elatist miinimumsummas. Kostjal on

võimalik kuni töökoha leidmiseni tasuda lastele igakuist elatist ühele lapsele 50 eurot kuus

alates märts 2014.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, hinnanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese

ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p

1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise

lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei

ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist

kasutama lapse huvides. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hagejate kasuks

välja mõista elatis alates hagi esitamisest, so alates 19.05.2014. Vaidlust ei ole selles, et

hagejad elavad koos oma emaga. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle ja selle üle mis ajast

tuleb elatis kostjalt välja mõista. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise

alates septembrist 2013 seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vaidleb 19.08.2014

toimunud kohtuistungil nimetatud summale vastu, kuna ta on töötu ja on nõus maksma

elatist abielu lahutamise päeva järgmisest päevast 01.04.2014.

PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib elatise

välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused.

Kuna elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

(2014 aastal 177,50 eurot), siis kostjal tuleb hagejatele tasuda elatist pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole

vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele

tehtavaid kulutusi.

Kohus on seisukohal, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudub alus. PKS § 102

lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav

ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealiste laste ülalpidamise kohustusest. Sellisel juhul

võib aga kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla mh

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise

väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Käesoleval juhul aga puuduvad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud asjaolud, millest tulenevalt kohus

saaks elatist vähendada alla miinimummäära. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite

tagamine. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (Riigikohtu otsus 3-2-1-118-12, p 15).

Kohus leiab, et tagasiulatuv elatise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. PKS §

108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hagejad elasid koos oma

emaga ja kostjaga kuni 22.02.2014 koos kostja ema korteris ning hagejate seaduslik esindaja

ei ole enne hagi esitamist kordagi laste ülalpidamist nõudnud, siis tagasiulatuv nõue

rahuldamisele ei kuulu. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõue võib asetada kostja

äärmiselt

raskesse

olukorda

ning

olla

kostjale

ebamõistlikult

koormav.

Kostja

ülalpidamisvõime ei ole käesoleval ajal selline, et ta suudaks tasuda hagejatele igakuise

elatise miinimumsummas kummalegi hagejale alates 19.05.2014 ning tasuda ka tagasiulatuva

elatise nõude. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib tekitada olukorra, kus hagejate huvid

on rohkem kahjustatud, kuna kostja ei suuda täita igakuise elatise maksmise kohustust.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi

rahuldatakse osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik