3-14-51777/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51777 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 11. augusti 2014. a käskkirja nr 6-3/1248-D vaidlustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. augusti 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. augusti 2014. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, muutes vastavas osas Tartu Halduskohtu 22. augusti 2014. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustest lähtuvalt. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas 13. augustil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

11. augusti 2014. a käskkirja nr 6-3/1248-D vaidlustamiseks, mille alusel A. Streltsovi karistati distsiplinaarkorras 22 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Koos kaebusega esitas A. Streltsov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 22. augusti 2014. a määruse resolutsiooni punktiga 1 jäeti A. Streltsovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt:

2.1. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg 2 kohaselt juhindub kohus taotleja majandusliku seisundi hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 186, mille kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. HKMS § 112 lg 1 p 2 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude.

2.2. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et perioodil 13. aprill 2014 kuni 12. august 2014 laekumised kaebaja isikukontole puuduvad, kuid taotluse esitamisele eelnenud hetkel oli tema isikuarvel vaba jääk 353,41 eurot. Kuna käesoleva asja menetluskulud piirduvad kaebaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, ei saa riigilõivu tasumise kohustust pidada ebamõistlikult koormavaks. Seega puudub alus kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 22. august 2014. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal vabu rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Kaebajal puuduvad rahalised laekumised. Kuigi kohus peaks isiku õigusi kaitsma, on kohus tähtsamaks pidanud kaebajalt raha väljanõudmist kui Eesti Vabariigi põhiseadusest juhindumist. Halduskohus on valesti kaebaja taotlust tõlgendanud, kuna kaebaja väitis, et tal ei ole rahalisi vahendeid, kuid halduskohus märkis määruses, et kaebajal ei ole raha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 22. augusti 2014. a määruse resolutsiooni punktiga 1, kuid peab vastavas osas vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustest lähtuvalt muuta.

5. A. Streltsov on halduskohtule esitanud kaebuse, milles on vaidlustanud Viru Vangla

11. augusti 2014. a käskkirja nr 6-3/1248-D. RLS § 571 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse esitamisel halduskohtule tasuda riigilõivu 15 eurot. Koos kaebusega esitas A. Streltsov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 ls 1 sätestab igaüheõiguse pöörduda oma õiguste või vabaduste rikkumise korral kohtusse, ei ole tegemist absoluutse õigusega ning seaduse alusel on võimalik nimetatud õigust piirata. Üks võimalikest kaebeõiguse piirangutest ongi riigilõivu tasumise kohustus kaebuse esitamisel. Kui isik ei tasu riigilõivu või tema taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei rahuldata, võib see küll riivata isiku õigust tema õiguste ja vabaduste kohtulikule kaitsele, kuid nimetatud riive seadmine teenib legitiimset eesmärki – menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu põhimõtte tagamist (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. veebruari 2012.

a

otsus

nr 3-4-1-28-12, p-d 28–30). Kui isikul on endal piisavalt rahalisi ressursse riigilõivu tasumiseks, ei ole põhjendatud vastava kohustuse panemine riigi kanda, kuna see koormaks ülemäära riigieelarvet. Järelikult on asjakohatu määruskaebuses esitatud etteheide, et kohus on jätnud tema õigused põhjendamatult kaitseta. Võimaluse keelduda isikule menetlusabi andmisest vastavate asjaolude esinemisel näeb ette halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükk, mis reguleerib menetlusabi andmise tingimusi halduskohtumenetluses.

7. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

8. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldus – menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda – ei ole täidetud. Kuigi halduskohtule esitatud A. Streltsovi isikukonto (tl 10) väljavõtte kohaselt ei ole kaebajal riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul (13. aprill kuni 12. august 2014) sissetulekuid olnud, mistõttu on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek HKMS § 112 lg 1 p 1 tähenduses negatiivne, ei ole vastava asjaolu nentimine riigilõivu tasumisest vabastamise aluseks. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema isikuarvel olev vaba jääk 353,41 eurot. Kuna kaebuse esitamisel kuulub tasumisele 15 eurot, ei saa nimetatud summa tasumist kaebaja isikukonto vaba jääki arvesse võttes pidada ebamõistlikult koormavaks kohustuseks. Seega ei saa kaebajat HKMS § 111 lg

1 tähenduses maksejõuetuks isikuks pidada. /digitaalselt allkirjastatud/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene