1-14-6276/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(4)

1-14-6276

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2014. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-6276 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. augusti 2014. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Asja läbivaatamise viis Süüdistatav

a K.H kaitsja advokaat Kadi Mägi apellatsioon tsiviilhagi väljamõistmise peale ja määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.H kaitsja advokaat Kadi Mägi apellatsioon Harju Maakohtu 11. augusti 2014. a otsusele tsiviilhagi väljamõistmise osas läbi vaatamata.

2. Harju Maakohtu 11. augusti 2014. a otsus K.H-lt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

3. Välja mõista K.H-lt Eesti Vabariigi kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot määratud kaitsjale advokaat Kadi Mägile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a ) EE401700017002872300 .

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos.

Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11. augusti 2014. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati K.H süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi vangistusega 10 kuuks ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 kuuks.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus talle karistuseks mitme kuriteo toimepanemise eest vangistuse 11 kuuks.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27. märtsi 2012. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 4 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat

3 kuud vangistust algusega 8. veebruar 2014. a. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 32 päeva.

Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus K.H-lt välja riigituludesse sundraha 532,50 eurot ja määratud kaitsja tasu 180 eurot.

Samuti mõistis kohus K.H-lt välja tsiviilhagi E AS kasuks summas 50,93 eurot.

Menetluskulud ja tsiviilhagi kuuluvad tasumisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2. Maakohtu otsuse peale esitas K.H kaitsja apellatsiooni, millega vaidlustab tsiviilhagi ja menetluskulude väljamõistmist.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on K.H-lt välja mõistetud tsiviilhagi põhjendamatult suur, sest ta ei ole kauplusest sellises koguses närimiskummi varastanud. Seega taotleb kaitsja selles osas tsiviilhagi vähendamist. Millises summas, seda kaitsja ei märgi.

Kaitsja taotleb jätta osa kriminaalmenetluse kulusid riigi kanda ning võimaldada tal ülejäänud osas menetluskulude tasumist aasta jooksul. Taotlust põhjendab sellega, et süüdistatav viibib vanglas ning on vähe tõenäoline, et talle seal tööd võimaldatakse. Samuti puudub süüdistataval vara, mille arvelt kriminaalmenetluse kulusid tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni, maakohtu otsuse ja esitatud materjalidega, leiab, et kaitsja poolt esitatud apellatsioon tsiviilhagi väljamõistmise peale tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtuotsuse tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas apellatsioonis esitatud motiividel puudub alus.

3.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et KrMS § 318 lg 4 alusel saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kaitsja apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus süüdistatavalt tsiviilhagi välja mõistes rikkunud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega ka kriminaalmenetlusõigust. Samuti ei ole tegemist

3(4)

KrMS § 318 lg 4 teises lauses sätestatuga, mille peale võiks süüdistatav või kaitsja apellatsiooni esitada. Sellest tulenevalt ei ole kaitsjal õigust maakohtu otsusele tsiviilhagi väljamõistmise osas apellatsiooni esitada ning kohtukolleegium jätab apellatsiooni läbi vaatamata.

Kohtukolleegium juhib apellandi tähelepanu sellele, et närimiskummi vargusega tekitatud kahju suurus kajastus K.H-ga 11. augustil 2014. a sõlmitud kokkuleppes (kd 3 lk 26-29) ja maakohtu istungi protokollist nähtuvalt (kd 3 lk 40) on K.H-le selgitatud ka kohtuistungil kokkuleppe asjaolusid. K.H oli kokkuleppega nõus, kokkulepe oli K.H-le arusaadav ja ta jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Seega oli sõlmitud kokkulepe tema vabal tahtel. Kohus kontrollib kokkuleppe seaduslikkust ning kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega vabal tahtel nõustunud. Kohtul puudub õigus kinnitada kokkulepet vaid osaliselt.

KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg 4 rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

27. aprilli 2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 4 on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsja apellatsioon tsiviilhagi väljamõistmise osas tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

3.2 KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, so määruskaebekorras. Seega saab määruskaebekorras vaidlustada kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et K.H-lt menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud.

Kohtukolleegium leiab, et K.H ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise ja riigi kanda jätmise. Käesoleva kohtutoimiku materjalidest ega ka määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et K.H esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaitsja väited K.H maksejõuetusest on kohtukolleegiumi hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Täiendavaid asjaolusid, mis annaks seadusliku aluse väljamõistetud kriminaalmenetluskulude vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks kohtukolleegium ei tuvastanud. Riigikohtu senise praktika kohaselt ei ole selliseks aluseks ka vanglas viibimine. Süüdistatav ei saa juba eelnevalt kindel olla, et teda vanglas tööle ei rakendata. Eeltoodust tulenevalt ei ole K.H-lt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks alust.

4(4)

Kohtukolleegium märgib täiendavalt, et K.H on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et teda on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud. Vaatamata sellele ei ole eelnevad karistused tema käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist. Käesolevad kuriteod pani ta toime katseajal. Seega pidi K.H möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Eeltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult mõistnud K.H-lt välja menetluskulud ning puudub alus K.H-lt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks või nende tasumise tähtaja pikendamiseks.

Kohtukolleegium selgitab, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

4. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras K.H kaitsjale advokaat Kadi Mägile välja maksta 72 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni süüdistatava kaitsja.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse K.H suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

5.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium

Harju Maakohtu 11. augusti 2014. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Orvi Tali