3-14-160/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-160

Otsuse kuupäev

23. september 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ

Helmeniidu

kaebus

Põllumajanduse

Registrite

ja

Informatsiooni Ameti 15. novembri 2013 otsuse nr 12-6/846 ja

18. novembri 2013 otsuse nr 12-6/884 ning 17. jaanuari 2014

vaideotsuse nr 12-4/25 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

22. aprilli 2014 kohtuistungil; kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Helmeniidu OÜ

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Kaasatud haldusorgan – Põllumajandusministeerium

1. Jätta Helmeniidu OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 23. oktoober 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 15. novembri 2013 otsusega nr 12-

6/846 tunnistati kehtetuks PRIA 1. veebruari 2011 käskkiri nr 12-6/123 „2010. aastal taotletud

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse osaline määramine“ Helmeniidu OÜ suhtes, määrati

mahepõllumajandusliku tootmise toetus Helmeniidu OÜ-le summas 4164,63 euro ning nõuti tagasi

alusetult makstud toetust summas 739,16 eurot.

2. PRIA 18. novembri 2013 otsusega nr 12-6/884 tunnistati kehtetuks PRIA 30. juuli 2012 otsus nr

12-6/1151 „Peadirektori 01.02.2012 otsuse nr 12-6/361 muutmine, 2011. aastal taotletud

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse osaline määramine ja toetuse tagasinõudmine“, millega

nõuti Helmeniidu OÜ-lt tagasi mahepõllumajandusliku tootmise toetus summas 146 eurot. Sama

otsusega määrati Helmeniidu OÜ-le mahepõllumajandusliku tootmise toetus summas 4650,53 eurot

ning nõuti tagasi alusetult makstud toetust summas 396,46 eurot.

3. Helmeniidu OÜ esitas 6. detsembril 2013 PRIA-le vaide, milles taotles 15. novembri 2013 otsuse

nr 12-6/846 ning 18. novembri 2013 otsuse nr 12-6/884 kehtetuks tunnistamist.

4. 17. jaanuari 2014 vaideotsusega nr 12-4/25 jättis PRIA Helmeniidu OÜ vaide rahuldamata.

5. Tartu Haldsukohtusse saabus 19. veebruaril 2014 Helmeniidu OÜ kaebus PRIA 15. novembri 2013

otsuse nr 12-6/846, 18. novembri 2013 otsuse nr 12-6/884 ning 17. jaanuari 2014 vaideotsuse nr 12-

4/25 tühistamiseks.

6. 25. veebruari 2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ning määras

vastustajaks PRIA.

7. PRIA esitas 18. märtsil 2014 kirjaliku vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus määras oma 28. märtsi 2014 määrusega 22. aprillik 2014 kohtuistungi.

9. 22. aprillil 2014 toimus asjas kohtuistung, millel osalesid Helmeniidu OÜ seaduslik esindaja

Andrus Lepikov ning PRIA esindajad Kärt Aavel ja Diana Tamm. Tartu Halduskohus palus

kohtuistungil PRIA-l esitada nädala jooksul kirjalikud selgitused otsustes toodud summade kohta.

10. PRIA esitas 25. aprillil 2014 täiendavad kirjalikud selgitused otsustes toodud summade kohta.

11. Tartu Halduskohus kaasas oma 19. juuni 2014 määrusega asjas kaasatud haldusorganina

menetlusse Põllumajandusministeeriumi.

12. 11. juulil 2014 esitas Põllumajandusministeerium oma kirjaliku seisukoha vaidluse eseme kohta.

13. Tartu Halduskohus määras oma 12. augusti 2014 määrusega asja edasisele läbivaatamisele

kirjalikus menetluses ning andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 9.

septembrini 2014.

14. 8. septembril 2014 esitas Helmeniidu OÜ kaebuse täpsustused.

Kaebuse põhjendused

15. PRIA peadirektori otsustega otsustati Helmeniidu OÜ-le määrata mahepõllumajandusliku

tootmise toetus aastate 2010 ja 2011 eest väiksemates summades kui tühistatud otsustes ning

Helmeniidu OÜlt tagasi nõuda 2010.aasta eest alusetult makstud summa 739,16 eurot ja 2011. aasta

eest alusetult makstud summa 396,46 eurot. Varasema käskkirja ning otsuse tühistamist põhjendas

PRIA asjaoluga, et PRIA on 2013. aastal halduskontrolli läbiviimise käigus tuvastanud, et

Helmeniidu OÜ põllumassiivil nr 61043254072 asuvatel põldudel nr 1 ja 3 on heintaimi kasvatatud

kauem kui kahel järjestikusel aastal ning Helmeniidu OÜ on sellega rikkunud põllumajandusministri

8. aprilli 2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) nõudeid.

16. Taotledes toetust aastate 2010 ja 2011 eest vaidlusalustele põldudele kui külvikorras olevatele

lühiajalistele rohumaadele ning neid vastavalt majandades ning aastatel 2012 ja 2013 kui

pikaajalistele rohumaadele ning neid vastavalt majandades käitus kaebaja enda hinnangul

õiguspäraselt ning toetuse saamise nõuetele vastavalt. Kaebaja arvates peaks isiku õigusi piirav ja

tagasiulatuvalt sanktsioonide (toetuse vähendamine) rakendamist võimaldav norm olema

otsesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt sätestatud õigusaktis. Põllumajandusministri määruses nr 44 ei

sisaldu normi, mis tunnistaks õigusvastaseks varem lühiajalise rohumaana kasutusel olnud põllu

pikaajaliseks rohumaaks muutmise ning näeks sellise tegevuse puhul ette sanktsioone.

17. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt 2012. aasta algul tehtud otsus spetsialiseeruda

mahepõllumajanduslikule

lihaveisekasvatusele

ja

sellele

otsusele

vastavalt

tegevuse

ümberkorraldamine (sh mahepõllumajanduslikult kasutatava pinna oluline suurendamine ning uue

viieaastase mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse võtmine) ei ole vastuolus määrusandja

tahtega ja mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärkidega. Kaebajale teadaolevalt vähendab

mullaviljakust eelkõige teravilja- ja kartulikasvatus, mistõttu mahepõllumajandusliku teravilja- ja

kartulikasvatuse puhul on nõutav külvikorra rakendamine ning lühiajaliste rohumaade rajamine

mullaviljakuse taastamiseks, pikaajalised rohumaad pigem suurendavad mullaviljakust, seega ei ole

kaebaja tegevus ka selles osas vastuolus määrusandja tahte ja mahepõllumajandusliku tootmise

toetuse eesmärkidega.

18. Kaebaja kasutas põlde 1 ja 3 aastatel 2010 ja 2011 lühiajaliste rohumaadena, mistõttu ei saanud

ta tulu, mida võinuks saada nimetatud põldudel teravilja või kartulit kasvatades ja saaki müües, samuti

pidi kaebaja tegema täiendavaid kulutusi heintaimede seemnete ostuks, külviks ning rohumaadelt

saagi koristamiseks. Vastustaja märgib vaideotsuses, et 2012. aastal esitatud pindalatoetuse taotlusel

on põld nr 3 deklareeritud märkega LR (looduslik rohumaa). Aastatel 2012 ja 2013 esitatud taotlustel

ongi põld nr 3 looduslik rohumaa, kuid see põld nr 3 ei ole sama põld nr 3, mis aastail 2010 ja 2011

esitatud taotlustel. Kaebaja arvates näitab asjaolu, et põldude numbrite ja pindalade muutumise,

samuti isegi ühe põllu äkilise looduslikuks rohumaaks muutumise märkamata jätmine seab kahtluse

alla halduskontrolli läbiviimise metoodika. Vastustaja ei tuvastanud põldude numeratsiooni,

pindalade ja kasutusviisi muutust isegi vaidemenetluses.

19. 22. aprilli 2014 kohtuistungil selgitas Helmeniidu OÜ juhatuse liige A. Lepikov, et asjas on kaks

vaidlusküsimust. Esiteks ei kuulanud PRIA ei esmases haldusmenetluses ega vaidemenetluses ära

kaebaja seisukohti. Teine vaidlusküsimus on see, kas põllud nr 1 ja nr 3 olid 2010. aastal ja 2011.

aastal abikõlbulikud või muutusid hiljem selliseks. Mahepõllumajanduse tootmise toetuse

eesmärkideks on keskkonna säästmine, mullaviljakuse säilitamine jne, selliseid eesmärke

püsirohumaade rajamine täidab. 2010. aasta ja 2011. aasta, mil Helmeniidu OÜ esitas taotlused

lühiajalistele rohumaadele, siis olidki need põllud lühiajalised rohumaad, üheski õigusaktis ei ole

sätestatud, et kui kogu põldude pindala muudetakse pikaajaliseks rohumaaks, siis 2010. aasta ja 2011.

aasta toetused oleks järsku muutunud mitteabikõlbulikuks. 2010 ja 2011 oli tegemist lühiajaliste

rohumaadega, OÜ Helmeniidu kasvatas 2010 ja 2011 seal lihtsalt heina, et saagikus taastuks, kuna

varasematel aastatel oli seal teravili ja kartul. Nimetatud põldude osas sai mullaviljakus taastatud, siis

jäeti need kasutusse pikaajaliste rohumaadena. Kui oli tegemist lühiajalise rohumaaga, ei saanud OÜ

Helmeniidu vähimatki tulu nimetatud põldudelt, küll tehti täiendavaid töid. 2010. aastal ja 2011.

aastal olid maad külvikorras. Külvikord näeb ette, et üks osa on lühiajalise rohumaa kasutuses.

Lühiajaline rohumaa oli tingitud külvikorrast. Lühiajaline rohumaa on puhkamas, järgmisel korral on

külvikord muutunud. 2010 ja 2011 oli külvikord, mida järgiti, 2012 mindi teisele suunale, kus

külvikorda ei nõuta.

20. 8. septembri 2014 kaebuse täiendustes selgitab kaebaja, et lühiajalise rohumaa vastavust

mahepõllumajandusliku tootmise toetamise tingimustele saab hinnata üksnes toetuse taotlemise

aastal. Helmeniidu OÜ on veendunud, et lühiajalise rohumaa abil taastatakse põllu mullaviljakus isegi

sel juhul, kui samal põllul edaspidi teravilja ei kasvatata. Kaebaja arvates on kummaline väita, et

põllu mullaviljakuse tase eelneval aastal (nt aastal 2011) sõltub sellest, millist põllukultuuri

kasvatatakse samal põllul järgmisel aastal (nt aastal 2012). Külvikorras oleva lühiajalise rohumaa

rajamine ei too tootjale kaasa pikaajalist kohustust. Helmeniidu OÜ-d kontrollis PRIA kohapeal

aastatel 2010, 2011, 2012 ja 2013 ning ei leidnud vaidlusaluste põldude osas rikkumisi. Nähtuvalt

kohtule esitatud materjalidest sai PRIA vaidlusaluste põldude muutmisest pikaajaliseks rohumaaks

teada hiljemalt 21. mail 2012, mil Helmeniidu OÜ esitas PRIAle toetuste taotluse, märkides selles

vaidlusalused põllud pikaajalise rohumaana. Vaidlustatud otsuste tegemiseni novembris 2013 ei

viidanud PRIA ühelgi moel väidetavale rikkumisele.

Vastustaja vastuväited

21. Vastustaja leiab, et taotledes 2010 ja 2011 põllumassiivil nr 61043254072 asuvatele põldudele nr

1 ja nr 3 toetust kui külvikorras olevatele kuni kaheaastastele lühiajalistele rohumaadele, neid

vastavalt majandades ning 2012 ja 2013 kui pikaajalistele rohumaadele, neid vastavalt majandades,

ei ole Helmeniidu OÜ käitunud toetuse saamise nõuetele vastavalt. Põllumajandusministri 8. aprilli

2010 määrusega nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise

ja taotluse menetlemise täpsem kord“ on kindlaks määratud nõuded mahepõllumajandusliku tootmise

toetuse saamiseks. Määruse nr 44 § 2 lõike 1 kohaselt eristatakse mahepõllumajandusliku tootmise

toetuse raames kasvatatavaid kultuure ja toetusmääragruppe. Seejuures eristatakse rohumaad (välja

arvatud kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa) ning teravilja, kaunvilja, õli- ja kiudtaimede,

kartuli ja söödajuurvilja kasvatamiseks kasutatav põllumajandusmaad, mustkesa ning kuni

kaheaastane külvikorras olevat rohumaad ja heinaseemnepõldu. Poolte vahel esineb vaidlus selles,

kas 2010 ja 2011 määruse nr 44 § 2 lg 1 p-s 2 sätestatud toetusmääragrupis deklareeritud kuni

kaheaastased külvikorras olevad rohumaad tuleb samas toetusmääragrupis toetusmakse säilitamiseks

majandada külvamise aastal ja 2 aastat pärast seda ning künda kas sügisel või järgneval kevadel

haljasväetisena sisse või kasvatada seal 3. aastal mõnda teist kultuuri.

22. Määruse nr 44 § 2 lõike 1 punktist 2 tuleneb, et rohumaa, millele vastavat toetust taotletakse peab

olema kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa. Määruse teksti sõnastus viitab otseselt sellele, et

antud toetusliik on mõeldud kuni kaheaastaste rohumaade toetuseks, mis tähendab, et pärast seda kui

rohumaa on saanud 2-aastaseks, ei tohi määruse nr 44 § 2 lg 1 p-s 2 sätestatud toetusmääragrupis

deklareeritud põldu enam rohumaana kasutada. Rohumaa katkestamine on võimalik läbi põllul teise

kultuuri kasvatamise või põllu hoidmise mustkesas. Vastasel korral saaksid taotlejad iga kahe aasta

järel plaane muutes põlde määramata ajani kuni kaheaastaste külvikorras olevate rohumaadena

deklareerida ning neile määruse nr 44 § 2 lõike 1 punkti 2 alusel kõrgemas toetusmääras toetust

taotleda.

23. Seega tuleb PRIA hinnangul määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2 tõlgendada selliselt, et nii 2010. kui ka

2011. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetust võis taotleda põllukultuuride toetusmääragrupis

vaid sellise rohumaa kohta, mida kasutatakse kuni kahel järjestikusel aastal rohumaana, mida

majandatakse külvamise aastal ja 2. aastal pärast seda ning küntakse kas sügisel või järgneval kevadel

haljasväetisena sisse või kasvatatakse seal 3. aastal mõnda teist kultuuri.

24. PRIA rõhutab, et kaebaja on ettevõtja, kelle juhatuse liikmel lasub kõrgendatud hoolsuskohustus,

mis loetakse täidetuks, kui ka teine keskmine heas usus tegutsev professionaal oleks sarnases

olukorras samamoodi käitunud. Ettevõtja hoolsuskohustus eeldab muuhulgas ka juhatuse liikme

piisavat informeeritust ja seisneb kohustuses mitte võtta põhjendamatuid riske. Ettevõtja

hoolsuskohustus hõlmab seega ka toetuse aluseks olevate õigusaktide ja vajadusel muude abistavate

materjalide tundmist. Samuti asjaolude kaalumist, milliseid õiguslikke tagajärgi toob kaasa ettevõtte

ümberspetsialiseerumine mahepõllumajanduslikule lihaveisekasvatusele ning uue viieaastase

mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse võtmine.

25. PRIA kohustus alusetult saadud toetuse tagasinõudmiseks tuleneb Euroopa Liidu ühtse

põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) § 99 lõikest 3. PRIA on ELÜPS §-st 93 tulenevalt

kohustatud kontrollima ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise eesmärgipärasust ja

vastavust asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele, samuti taotleja ja esitatud taotluse vastavust

toetuse saamise nõuetele. Muuhulgas on PRIA pädev kontrollima ka seda, kas määruse nr 44 § 2 lg

1 p 2 sätestatud kuni kaheaastased külvikorras olevad rohumaad vastavavad kuni kaheaastaste

külvikorras olevate rohumaade määratlusele ka pärast toetuse väljamaksmist. Asjaolu, et kaebaja

kasutas 2010 ja 2011 vaidlusaluseid põlde lühiajaliste rohumaadena, ei tähenda, et kuni kaheaastaste

rohumaade toetamise eesmärk on täidetud. Eesmärgipärane oleks kaebaja tegevus olnud üksnes siis,

kui vaidlusaluste rohumaade osas oleks rakendatud külvikorda, kuivõrd nagu juba eelnevalt märgitud,

on kuni kaheaastaste rohumaade toetamise eesmärgiks mullaviljakuse säilitamiseks ja umbrohtude

tõrjumiseks kasutada eelkõige sobivaid külvikordi. Antud juhul on see eesmärk jäänud saavutamata.

26. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui ei kalduta kõrvale menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest

ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. PRIA kinnitab, et Helmeniidu OÜ poolt põldude numbrite

ja pindalade muutmine ei ole mõjutanud toetuse tagasinõudmise sisulist otsustamist. PRIA tugines

vaidlustatud otsuste tegemisel Helmeniidu OÜ 2010 - 2013 pindalatoetuste taotlustel esitatud

andmetele, neist kõrvale kaldumata, millest tulenevalt ei ole PRIA HMS § 40 sätestatud ärakuulamise

kohustust rikkunud.

27. PRIA esindajad selgitasid 22. aprilli 2014 kohtuistungil, et kuna kaebaja ei kündnud kolmandal

aastal maad üles ega kasvatanud mõnda muud kultuuri, siis on kaebaja saanud toetust alusetult ja

PRIA nõudis toetuse tagasi selles osas, mida kaebaja ei ole sihipäraselt kasutanud.

Kaasatud haldusorgani seisukoht

28. Põllumajandusministeerium selgitab, et määruse nr 44 § 2 lg 1 punktid 1 ja 2 nimetavad kahte

erinevat tüüpi tegevust, milleks antakse mahepõllumajandusliku tootmise toetust. Kuni kaheaastane

külvikorras olev rohumaa on võrdsustatud põllukultuuri kasvatamisega seetõttu, et põhimõtteliselt

kasutataks kõnealust maad põllukultuuride kasvatamiseks, kuid mullaviljakuse säilitamise ja

umbrohu tõrjumise eesmärgil võib seda lühiajaliselt hoida külvikorras oleva rohumaana.

29. Määruse nr 44 §-st 2 tulenevad nende kahe erineva tegevuse toetamise kohta ka erinevad

tingimused. Kui rohumaa toetamise eelduseks on loomade pidamine, siis põllukultuuride kasvatamise

toetamise tingimuseks ongi põllukultuuride kasvatamine (millega on võrdsustatud kuni kaheaastane

külvikorras olev rohumaa). Põllumajandusministeerium jagab seisukohta, et nende tingimuste puhul

on tegemist nö toetusõiguslikkuse kriteeriumitega ehk abikõlbulikkuse kriteeriumitega komisjoni

määruse (EL) nr 65/2011 mõttes, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005

rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele

vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas (ELT L 25, 28.01.2011, lk 8–23), artikli 18

tähenduses.

30. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 lõike 1 kohaselt tuleb taotletud toetust vähendada

või selle maksmisest keelduda ka siis, kui ei täideta muid kui deklareeritud pindala suuruse või

loomade arvuga seotud abikõlblikkuse kriteeriume. Sama lõike kohaselt kohaldatakse mitmeaastaste

kohustuste puhul toetuse vähendamisi, väljaarvamisi ja tagasinõudmisi ka nende summade suhtes,

mis on kõnealuse kohustusega seoses juba makstud eelnevatel aastatel.

31. Määruse nr 44 § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt antakse kuni kaheaastane külvikorras oleva rohumaa

hektari kohta kõrgema määraga toetust võrreldes muude rohumaadega selleks, et säilitada

põllukultuuride kasvatamiseks kasutatava maa mullaviljakus ning hoida ära umbrohtumine. Kui kuni

kaheaastane külvikorras oleva rohumaa muudetakse pikaajaliseks rohumaaks, jääb see eesmärk

saavutamata, sest püsirohumaad ei kasutata põllukultuuride kasvatamiseks.

Kohtu seisukoht

32. Vaidlust ei ole selles, et Helmeniidu OÜ taotles mahepõllumajandusliku tootmise pindalatoetust

2010. ja 2011. aasta eest muu hulgas ka põllumassiivil nr 61043254072 asuvate põldude nr 1 ja 3

eest. Toetuse taotlemisel deklareeris kaebaja nimetatud põllud kuni kaheaastase külvikorras oleva

rohumaana, s.o põllumajandusministri 8. aprilli 2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku

tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus

nr 44) § 2 lg 1 p 2 tähenduses põllukultuurina.

Toetustaotlusel esitatud andmetest lähtudes määras PRIA Helmeniidu OÜ-le mahepõllumajandusliku

tootmise toetuse vaidlusaluste põldude eest vastavalt 1. veebruari 2011 käskkirjaga nr 12-6/123 ja 30.

juuli 2012 otsusega nr 12-6/1151.

Käesolevas asjas vaidlustatud 15. novembri 2013 otsusega nr 12-6/846 ja 18. novembri 2013 otsusega

nr 12-6/884 tunnistati kehtetuks mahepõllumajandusliku tootmise toetuse määramise otsused

vaidlusaluste põldude eest põhjusel, et põldudel on heintaimi kasvatatud kauem, kui kahel

järjestikusel aastal.

33. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja rajas vaidlusalused rohumaad 2010. aastal ning

vaidlustatud otsuste tegemise ajal kasutas kaebaja põlde endiselt rohumaana, põldudel kasvanud

heintaimi ei küntud haljasväetisena sisse 2012. aasta sügisel ega 2013. aasta kevadel. Samuti ei olnud

kaebaja võtnud põlde kasutusele muude põllukultuuride kasvatamiseks.

34. Helmeniidu OÜ esindaja selgituse kohaselt otsustati 2012. aastal muuta ettevõtte

majandustegevust, keskendudes loomakasvatusele. Sel põhjusel võeti vaidlusalused põllud

kasutusele nn pikaajalise rohumaana ega küntud põldudel kasvanud heintaimi haljasväetisena sisse.

35. Menetlusosalised on eri meelt selles, kas eeltoodud asjaoludel on Helmeniidu OÜ rikkunud

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse tingimusi, s.t kas kaebaja tegevuse tõttu on tagantjärele

ilmnenud vaidlusaluste põldude osas mittevastavus toetusõiguslikkuse kriteeriumidele.

36. Tulenevalt Määruse nr 44 § 2 lg-st eristatakse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse

taotlemisel ja määramisel rohumaad (määruse nr 44 § 2 lg 1 p 1) ning kuni kaheaastast rohumaad

(määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2).

Sealjuures on nn pikaajalise rohumaa eest makstava toetuse määraks 76,69 eurot aastas hektari kohta

(määruse nr 44 § 2 lg 1 p 1) tingimusel, et iga hektari kohta peetakse põllumajandusettevõttes

vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke karjatatavaid loomi. Nn lühiajalise

rohumaa eest makstava toetuse määraks on 119,20 eurot aastas hektari kohta (määruse nr 44 § 2 lg 1

p 2).

37. Vastavalt Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 58 lg-le

5 võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada maaelu arengu toetuse saamise

täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, sealhulgas väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutamise täpsemad miinimumnõuded, ning nende piirkondade loetelu, kus

maaelu arengu toetust antakse. Nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava

tegevuse kohta.

Seega oli põllumajandusministril määruse nr 44 andmisel pädevus piiritleda muu hulgas

toetuskõlblikkuse kriteeriume. Kohtu hinnangul on põllumajandusminister seda pädevust kasutanud,

määrates, et põllukultuuride rühmas on toetatav kuni kaheaastane rohumaa.

38. Põllumajandusministri seisukohas (tl 73 pöördel) on esile toodud, et määruses nr 44 kuni

kaheaastaste

rohumaade

välja

arvamine

rohumaade

grupist

on

vajalik

seetõttu,

et

mahepõllumajanduse nõuete kohaselt tuleb mullaviljakuse säilitamiseks ja umbrohtude tõrjumiseks

kasutada eelkõige sobivaid külvikordi, kasvatades liblikõielisi ja teisi haljasväetistaimi.

Seetõttu mõistab kohus määruse nr 44 § 2 lg 1 p 1 ja 2 selliselt, et nn pikaajalise rohumaa ja nn

lühiajalise rohumaa toetamisel on erinevad eesmärgid. Kuni kaheaastaste rohumaade toetamine

põllukultuuride grupis kõrgema toetuse määraga peab tagama ettevõtja konkurentsivõimelisuse

olukorras, kus mullaviljakuse säilitamise vajaduse tõttu ei ole osa põllumaad konkreetsel aastal

aktiivseks tootmiseks kasutatav. Sarnast vajadust toetuse maksmiseks ei esine, kui ettevõtja kasutab

rohumaad pikaajaliselt püsirohumaana loomade karjatamiseks.

Seetõttu tuleb määruse nr 44 § 2 lg 1 p-s 2 rohumaa kirjeldamiseks kasutatud tingimust, s.t määratlust

„kuni kaheaastane külvikorras oleva rohumaa“, mõista toetuskõlblikkuse kriteeriumina.

Põllukultuuride grupis on toetatav üksnes rohumaa, mille vanuseks ei ole rohkem kui kaks aastat ning

mis on rohumaa mullaviljakuse taastamiseks samal põllul muude põllukultuuride kasvatamise

vahelisel ajal.

39. Kohus on seisukohal, et eelnevast tulenevalt ei ole määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2 järgi toetatav

püsirohumaa selle rajamisele järgneval kahel aastal. Ka püsirohumaa rajamisele järgneval kahel

aastal ei esine selle osas kuni kaheaastaste külvikorras olevate rohumaade toetamise põhjust, s.t

puudub mullaviljakuse säilitamise eesmärk.

Samuti on kohus seisukohal, et rohumaad, mida asutakse kasutama püsirohumaana ei ole alust

määruse nr 44 tähenduses pidada rohumaa rajamise järgselt külvikorras olevaks. Rohumaad saab

pidada külvikorras olevaks, kui tegevus viiakse lõpule haljasväetise sisse kündmisega. Seega võib

toetuskõlblikkuse kriteeriumi täitmata jätmine selguda ka toetuse määramisele järgnevatel aastatel.

Kohus nõustub, et kaebaja väide, et vaidlusalustel põldudel rajati rohumaa külvikorras ja

püsirohumaaks muutmise otsus sündis alles 2012. aastal, ei ole kontrollitav ega saa olla aluseks

vaidlusaluste

põldude

mahepõllumajandusliku

tootmise

toetuse

tingimustele

vastavaks

kvalifitseerimiseks. Vastasel juhul sõltuks rajatava rohumaa põllukultuuride grupis toetamine taotleja

suvast. Määruse andmisel aga ei ole ette nähtud rajatava püsirohumaa toetamine põllukultuuride

grupis kõrgema toetuse määraga ühelgi juhul.

40. Toodud põhjustel leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult tagasiulatuvalt leidnud, et

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse toetusõiguslikkuse kriteeriumid põllumassiivil nr

61043254072 asuvate põldude nr 1 ja 3 osas 2010. ja 2011. aastal ei ole täidetud.

Toetuse taotlemisega ei võtnud kaebaja endale küll pikaajalisi kohustusi vaidlusaluste põldude suhtes,

kuid vastutab siiski selle eest, et toetuse taotlemise esitatud andmed toetuskõlblikkuse kohta vastavad

tegelikkusele. Seejuures saab taotleda juhtida tegevust toetataval põllul selliselt, et vastuolu

toetuskõlblikkuse kriteeriumitega ei tekiks ka toetuse saamise järgselt. Asjakohased ei ole kaebaja

väited, et toetuse saamise aastatel tegi ta põldudele kulutusi, kuid tulu põldudelt ei saanud. Kulutuste

tegemine ega tulu puudumine ei ole toetuse tingimustena nimetatud määruses nr 44, ELÜPS-s ega

asjakohastes Euroopa Liidu teisese õiguse aktides.

41. PRIA kohustus toetuse tagasinõudmiseks juhul, kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist

selgub, et toetusraha on makstud alusetult, on sätestatud ELÜPS § 99 lg-s 3. PRIA puudub seejuures

kaalutlusruum olukorras, kus mittevastavus abikõlblikkuse kriteeriumidele on tuvastatud. Toetuse

tagasinõudmise regulatsiooni ei saa siinjuures pidada ebaproportsionaalseks, kuna vastav kohustus

tuleneb otseselt komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr

1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning

nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, art 18 lg-st 2. Käesoleval juhul on

abikõlblikkuse kriteeriumi rikkumine sellist laadi, et puuduse ilmnemisel toetuse taotlemisel ei ole

kaebajale toetust määratud.

Vastustaja on esitanud põhjaliku arvestuse toetuse vähendamise kohta (tl 61-63). Kuna kaebaja ei ole

arvestusele vastuväiteid esitanud ja arvestusest ei nähtu ilmseid vastuolusid ega ebatäpsusi, siis kohus

selles osas vaidlustatud otsuseid põhjalikumalt ei analüüsi.

42. Helmeniidu OÜ väitel on vaidlustatud otsused õigusvastased ja seetõttu, et nende andmisel ei

kuulatud kaebajat ära.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 järgi enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited. Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära

kuulamata muu hulgas juhul, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei

kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

Vaidlusalustes otsustes viidatakse sellele, et mittevastavus abikõlblikkuse kriteeriumidele on

tuvastatud kaebaja 2013. aasta mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse menetlemisel (tl 6

pöördel, tl 9 pöördel). Seega tuvastas vastustaja mittevastavuse kaebaja poolt toetuse taotlemisel

esitatud andmete kontrolli käigus.

Neil asjaoludel nõustub kohus, et kaebaja ära kuulamata jätmine vaidlustatud otsuste andmisel on

õiguspärane HMS § 40 lg 3 p 2 järgi. Kuna kohtumenetluses kinnitas kaebaja esindaja, et

vaidlusalustel põldudel ei ole mullaviljakuse säilitamise tegevus haljasväetise sisse kündmise kaudu

lõpule viidud, siis ei ole ka otsuste andmise järel selgunud asjaolusid, mis kohtu hinnangut muuta

võiksid.

43. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et PRIA 15. novembri 2013 otsus nr 12-6/846 ja 18.

novembri 2013 otsus nr 12-6/884 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.

Helmeniidu OÜ kaebus jääb rahuldamata.

44. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik