3-13-23/51 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Kadri Palm

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. september 2014, Jõhvi

Haldusasja number

3-13-23

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 28. septembri 2012. a otsuse nr

6-10/35880-1 ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Romeo Kalda kaebus.

2. Mõista

Viru

Vanglalt

Romeo

Kalda

kasuks

välja

menetluskulud 4 eurot 20 senti.

Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon

vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 23. oktoobril 2014 (HKMS § 181

lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul,

kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse

ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab

ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas 26. septembril 2012 Viru Vanglale taotluse, milles palus võimaldada

lühiajalist kokkusaamist kahe õega ilma vaheseinata ruumis, et kokkusaamisel osalejatel oleks

võimalik vahetult ja korraga suhelda. Viru Vangla jättis 28. septembri 2012. a otsusega nr 6-

10/35880-1 taotluse rahuldamata. Otsuses märgiti, et "ilma klaasita ruume lühiajalise kokkusaamise

võimaldamiseks Viru Vanglal ei ole". R. Kalda esitas 1. oktoobril 2012 eelnimetatud otsuse peale

vaide ja palus selle tühistada ning teha vanglale ettekirjutus võimaldada taotluse esitajal kohtuda oma

kahe õega 2. oktoobril 2012 ilma vaheseinata ruumis. Viru Vangla direktor jättis 30. oktoobri 2012. a

vaideotsusega nr 6-12/360-1 vaide rahuldamata.

2. R. Kalda esitas 7. jaanuaril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseks Viru Vangla 28. septembri 2012. a otsuse nr 6-10/35880-1 ja Viru Vangla toimingud,

millega ei võimaldatud määruskaebuse esitajal 2. oktoobril 2012 toimunud lühiajalisel kokkusaamisel

kohtuda oma kahe õega vaheseinata ruumis ja suhelda õdedega nii, et mõlemad õed oleksid kuulnud

kaebajat sisetelefonidest ning kaebaja oleks omakorda kuulnud korraga mõlemat õde. Kaebaja õed

pidid kaebajaga suhtlema kordamööda. Kaebaja märkis põhjendatud huvina preventiivset eesmärki ja

soovi esitada kahjunõue, kusjuures piisavaks hüvitiseks võiks olla ka kohtuotsus, millega

tuvastatakse vangla õigusvastane käitumine. Kaebaja viitas vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-tele 1

ja 2 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 31 lg-tele 1- 3 ja märkis, et vaidlustatud haldusaktis on

jäetud kaalumata olulised asjaolud ja huvid, mistõttu on tegemist selgete kaalutlusvigadega otsusega.

Rikutud on kaebaja ja tema õdede õigust perekonnaelule Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 ja

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 8 mõttes.

3. Viru Vangla ei nõustunud kaebusega, vaidles sellele vastu ega pidanud kompromissi sõlmimist

võimalikuks. Vastustaja hinnangul puudus kaebajal tuvastamiskaebuste esitamiseks preventiivne

huvi. Lühiajalise kokkusaamise taotluse saamisel ja läbivaatamisel lähtub vangla iga kord

konkreetsetest asjaoludest ja tõenditest. Vangla hinnangul ei saa kaebaja eeldada, et kui kohus tema

kaebuse rahuldaks, võimaldaks vangla talle edaspidi pereliikmetega lühiajalisi kokkusaamisi ilma

klaasist vaheseinata ruumis. Viru Vanglas on lühiajaliste kokkusaamiste ruumid juba ehituslikult

kohandatud VSkE § 31 lg-s 2 sätestatule vastavaks. Tegemist on ruumidega, kus kinnipeetav ja

kokkusaaja(d) on üksteisest eraldatud klaasvaheseinaga ning isikud suhtlevad omavahel nimetatud

ruumi paigaldatud telefoni teel.

4. Tartu Halduskohus jättis 11. veebruari 2013. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Määruse

põhjenduste

kohaselt

on

määruskaebuse

esitaja

tuvastamiskaebus

perspektiivitu,

sest

hüvitamisnõudel puuduksid eduväljavaated, mistõttu jääb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel HKMS § 121 lg 2 p 1 asjaoludel läbi vaatamata. HKMS § 45 lg 2

sätestab, et hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui

hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Preventiivsest huvist lähtuvat kaebuse osa kohus ei

käsitlenud. Määruses selgitati, et VSkE § 31 lg 2 lubab kokkusaamisruumis või muus

kokkusaamiseks ettenähtud kohas eraldada kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku

klaasist või traatvõrgust vaheseinaga.

5. Kaebaja esitas 6. märtsil 2013 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu määruse ja võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja leidis, et halduskohus on

ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Seadusega

ei ole kooskõlas olukord, kus kokkusaamised pereliikmetega toimuvad üksnes vaheseinaga ruumis ja

mitme külastajaga kokkusaamisel pole võimalik nendega korraga suhelda. VSkE § 31 lg-st 2 tuleneb

vangla kohustus kaaluda, kas lühiajaline kokkusaamine on võimalik vaheseinata ruumis või mitte.

Järelikult peab vangla põhjendama, miks see pole võimalik. Kuna VSkE § 31 lg 3 võimaldab

kinnipeetavale kokkusaamise korraga kuni kahe isikuga, siis on riik võtnud endale kohustuse tagada,

et kinnipeetav saaks kokkusaamisel vaheseinaga ruumis suhelda korraga kuni kahe isikuga.

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 25. oktoobri 2013. a määrusega halduskohtu määruse vangla

otsust puudutavas osas ja saatis asja selles osas menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ülejäänud osas

jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid asendas selle põhjendused

ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult

järgmised.

6.1. Vangla otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud kaebus tulnuks tagastada või selle

menetlusse võtmise korral jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel koosmõjus HKMS § 45

lg-ga 2 ja vajaduse korral ka HKMS § 151 lg 2 p-ga 1. Kui vangla otsuse peale oli võimalik esitada

tühistamiskaebus, siis ei saa alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku

kohaselt esitada haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebust, sest see ei ole sama tõhus.

Halduskohus oli uurimisprintsiibist tulenevalt kohustatud juhtima sellele määruskaebuse esitaja

tähelepanu.

6.2. HKMS § 2 lg 5 alusel tuleb tagada igas menetlusstaadiumis kohtu selgitustega, et

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu.

Halduskohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel § 121 lg

2 p-s 1 toodud asjaoludel läbi vaatamata. Halduskohus pidanuks juhtima kaebaja tähelepanu

tühistamiskaebuse kui tõhusama kaebuseliigi valimisele. Halduskohus on rikkunud selgituskohustust

ning halduskohtul tuleb jätkata vangla otsuse peale esitatud kaebuse menetlust.

6.3. Kui kaebaja oleks 7. jaanuaril 2013 esitanud tühistamiskaebuse, ei oleks see olnud tähtaegne.

Määruskaebuse esitaja sai vaideotsuse kätte 30. oktoobril 2012. Seega tuleks halduskohtul kaebuse

muutmisel jätta tühistamiskaebus käiguta ja anda R. Kaldale võimalus esitada kaebetähtaja

ennistamise taotlus (HKMS § 120 lg 3 koosmõjus § 38 lg-ga 5). Kui kaebetähtaja ennistamiseks ei

ole mõjuvat põhjust, siis tuleb menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel selles osas lõpetada.

6.4. Lühiajalise kokkusaamisega seotud vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude kohta

märkis ringkonnakohus, et vaidluse esemeks saab olla vaid vangla otsus. Seepärast tuleb kaebus

vangla toimingute peale jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

6.5. VSkE § 31 lg 2 näeb ette kaalutlusõiguse, mistõttu oli määruskaebuse esitajal subjektiivne õigus

kaalumise õiguspärasele teostamisele. Vaheseinata ruumis kokkusaamise võimaldamisest keeldumine

takistas määruskaebuse esitajal oma õdedega normaalselt suhelda, sest ta ei saanud nende mõlemaga

korraga rääkida. Pereliikmete omavaheline suhtlus on hõlmatud PS §-s 26 ja §-s 27 sätestatud

perekonna põhiseaduslike garantiidega.

7. R. Kalda esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebuses

taotles kaebaja, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu määruse tervikuna ja saadaks asja

halduskohtule menetlemiseks kõigi kaebuses esitatud nõuete osas. Kuna vangla otsuse kehtivus

lõppes lühiajalise kokkusaamise toimumisega 2. oktoobril 2012, peaks ta ringkonnakohtu määrusest

juhindudes taotlema kehtetu akti tühistamist. Kui nõustuda tuvastamiskaebuse asendamisega

tühistamiskaebusega, poleks see tähtaegne ja tähtaja ennistamise taotlus võib jääda rahuldamata.

Tuvastamiskaebuse esitamine oli seetõttu põhjendatud ja lubatav. Vangla toimingute vaidlustamine

on vajalik, sest vangla õigusvastase tegevuse tõttu lühiajalise kokkusaamise korraldamisel polnud

kaebajal võimalik vaheseinaga ruumis õdedega vahetult ja korraga suhelda.

8. Riigikohus rahuldas 8. mai 2014. a määrusega asjas nr 3-3-1-12-14 (edaspidi määrus) R. Kalda

määruskaebuse osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2013. a määruse ja Tartu

Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2013. a määruse haldusasjas nr 3-13-23 ning tegi uue määruse, millega

jättis läbi vaatamata R. Kalda tuvastamiskaebuse vangla toimingu peale, millega ei võimaldatud

kaebajale lühiajalist kokkusaamist vaheseinata ruumis. Ülejäänud osas saatis Riigikohus asja

menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Riigikohtu seisukohad olid järgmised.

8.1. Ringkonnakohus pole oluliseks pidanud asjaolu, et kaebuse esitamise ajaks oli lühiajaline

kokkusaamine juba toimunud ja vangla otsus seetõttu ka täidetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 61 lg 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või

kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega oli vangla otsuse kehtivus kaebuse esitamise

ajaks lõppenud. Kuna tühistamiskaebus on suunatud haldusakti kehtivuse muutmisele, siis üldjuhul ja

eelduslikult ei ole tühistamiskaebus kehtetu akti vaidlustamisel kaebaja õiguste kaitseks tõhus

vahend. Siiski, erandlikel asjaoludel võib tühistamiskaebus olla ka kehtetu akti puhul tõhus.

Kolleegium on pidanud tühistamiskaebust võimalikuks ja tõhusaks vahendiks nende kehtivuse

kaotanud haldusaktide puhul, millel võib olenemata kehtivuse lõppemisest olla isiku õigustele jätkuv

negatiivne mõju. Tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises,

mis võib aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada. Selline tühistamine erineb siiski tühisuse

tuvastamisest, sest akti tühisusel on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud kindlad alused. R. Kalda kaebus ei

ole praeguses asjas aga suunatud vangla otsuse, mille kehtivus on lõppenud, jätkuva negatiivse mõju

kõrvaldamisele. Kolleegium ei nõustu seetõttu ringkonnakohtu seisukohaga, et selles asjas tulnuks

kaebajal vaidlustada vangla otsus tühistamiskaebusega ja see oleks asjaolusid arvestades olnud isiku

õiguste kaitseks tõhusam vahend. Seega tuleb halduskohtul lahendada vangla otsuse peale esitatud

tuvastamiskaebus sisuliselt.

8.2. Kolleegiumi arvates esitas kaebaja halduskohtule tuvastamiskaebuse vangla kahe erineva

toimingu peale, millest ühega ei võimaldatud kaebajale lühiajalist kokkusaamist vaheseinata ruumis

ning teisega ei tagatud kaebajale võimalust suhelda lühiajalisel kokkusaamisel vaheseinaga ruumis

mõlema õega korraga.

8.3. Kohtud on võtnud selge seisukoha vangla selle toimingu peale esitatud tuvastamiskaebuse kohta,

millega vangla ei võimaldanud kaebajale lühiajalist kokkusaamist vaheseinata ruumis. Kolleegium

nõustub ringkonnakohtuga, et eelnimetatud nõue on hõlmatud vangla otsuse peale esitatud kaebusega

ja selle toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa eraldi nõuet esitada. Nimetatud toimingu peale

esitatud tuvastamiskaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus § 121 lg 2 p-ga alusel läbi

vaatamata.

8.4. Kolleegiumi hinnangul on kohtud jätnud alusetult läbi vaatamata aga kaebaja nõude tunnistada

õigusvastaseks vangla toiming, millega ei võimaldatud kokkusaamisel vaheseinaga ruumis kaebajal

suhelda õdedega korraga, vaid üksnes kordamööda. See nõue ei ole hõlmatud vangla otsuse peale

esitatud kaebusega, vaid tegemist on iseseisva lühiajalist kokkusaamist puudutava vangla toimingu

vaidlustamisega. See nõue tuleb halduskohtul asja menetledes läbi vaadata.

8.5. Ringkonnakohus on märkinud, et vaheseinata ruumis kokkusaamise võimaldamata jätmine riivas

ja võis rikkuda kaebaja suhtlust pereliikmetega, mis on põhiseaduse §-de 26 ja 27 kaitsealas.

Kolleegiumi arvates on kaebaja õigus lühiajalisele kokkusaamisele PS § 26 kaitsealas. Kolleegium

kahtleb ringkonnakohtu seisukohas, et R. Kalda kaitses kaebusega oma peresuhteid. PS §-ga 26 on

sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. R. Kalda kaebus kaitseb kolleegiumi arvates eeskätt

tema eraelu, mis võib olla põimunud tema perekonnasuhetega. Kinnipeetaval on õigus saada

lühiajaliselt kokku lisaks perekonnaliikmetele ka sugulaste ja teise lähedaste inimestega.

8.6. Kolleegium peab vajalikuks selgitada kinnipeetava lühiajalise kokkusaamisega seonduvat.

VangS §-st 23 ja § 24 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetaval on õigus lühiajalisele kokkusaamisele ja

vangla on kinnipeetava taotluse alusel kohustatud korraldama lühiajalisi kokkusaamisi. VSkE § 31 lg

2 alusel on vanglal lai kaalumisruum lühiajalise kokkusaamise korraldamisel. Kolleegiumi hinnangul

on põhjendatud tõlgendada VSkE § 31 lg-t 2 nii, et vanglal on eraldamist tingivate aluste ilmnemisel

õigus eraldada kokkusaajad kokkusaamisruumis klaasist või traatvõrgust vaheseinaga. Vangla

ehituslik eripära ei saa olla eraldamisvajaduse piisavaks põhjenduseks. Selline tõlgendus tuleneb

vangla sisekorraeeskirja 8. peatüki teistest sätetest ja on kooskõlas EIK praktikaga (EIK 31. mai

2011. a otsus asjas Bogusław Krawczak vs. Poola ja 23. veebruari 2012. a otsus asjas Trosin vs.

Ukraina).

9. Kaebaja esitas kohtule täiendavad seisukohad, mis on kokkuvõtlikult järgmised.

9.1. Kaebaja soovib edaspidi esitada kahjunõude taotluse Viru Vanglale. Samuti on preventiivne

eesmärk vältida edaspidi analoogsetes asjades õigusrikkumiste kordumist. Tuvastamiskaebuse

rahuldamine võib anda kaebajale selge eelise ja sunnib vastustajat viima oma halduspraktika

kooskõlla PS §-dega 10, 14 ja 26; EIÕK art-ga 8 ja seda toetavate EIK lahenditega.

9.2. Vastustaja tõlgendab Riigikohtu määrust asjas nr 3-3-1-12-14 selliselt, et vangla käitumine

vaheseinte kohaldamisel on õiguspärane ja seda kohaldatakse edaspidigi imperatiivselt kõikide Viru

Vangla kinnipeetavate suhtes.

10. Vastustaja jääb eelnevate käesolevas asjas esitatud seisukohtade juurde. 27. augusti 2014. a

vastuses teatas Viru Vangla, et alates 13. augustist 2014 on Viru Vanglas loodud võimalus suhelda

lühiajalisel kokkusaamisel kahe külastajaga üheaegselt. See tähendab, et vangla paigaldas osadesse

lühiajaliste kokkusaamise ruumidesse täiendavad telefonitorud (tl 134).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. R. Kalda esitas kohtule kaebuse, milles palus: 1) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla

28. septembri 2012. a haldusakt nr 6-10/35880-1; 2) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming,

millega ei võimaldatud kaebajale 2. oktoobril 2012 lühiajalist kokkusaamist kahe õega vaheseinata

ruumis; 3) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, millega ei võimaldatud 2. oktoobri

2012. a lühiajalisel kokkusaamisel suhelda kahe õega korraga nii, et õed oleksid mõlemad kuulnud

kaebajat eraldi sisetelefonidest ning kaebaja oleks kuulnud õdesid üheaegselt (tl 9).

12. Riigikohtu 8. mai 2014. a määrusest asjas nr 3-3-1-12-14 tulenevalt tuleb halduskohtul lahendada

tuvastamiskaebus vangla toimingu peale, millega ei tagatud kaebajale võimalust suhelda lühiajalisel

kokkusaamisel vaheseinaga ruumis mõlema õega korraga (määruse p 12). R. Kalda

tuvastamiskaebuse vangla toimingu peale, millega ei võimaldatud kaebajale lühiajalist kokkusaamist

vaheseinata ruumis, jättis Riigikohus läbi vaatamata (määruse resolutsiooni p 3 esimene lause), kuna

eelnimetatud nõue on hõlmatud vangla otsuse peale esitatud kaebusega ja selle toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa eraldi nõuet esitada (määruse p 11). Seega tuleb kohtul

lahendada tuvastamiskaebus Viru Vangla 28. septembri 2012. a otsuse nr 6-10/35880-1 peale ja

vangla toimingu peale, millega ei tagatud kaebajale võimalust suhelda lühiajalisel kokkusaamisel

vaheseinaga ruumis mõlema õega korraga.

13. VangS § 23 lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada

kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava

sotsiaalsete sidemete katkemist. VangS § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks

kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei

ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Kinnipeetavale võimaldatav lühiajaline kokkusaamine on

üks vanglavälise suhtlemise võimalusi. Kaugema eesmärgina peab vanglaväline suhtlemine aitama

kaasa vangistuse täideviimise eesmärgi

täitmisele, sest

väliskontaktid on kinnipeetava

resotsialiseerumise lahutamatu ja vältimatu tingimus. Seega on tegemist ka kinnipeetava

vangistusseadusest tuleneva õigusega.

14. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on kaebaja õigus lühiajalisele kokkusaamisele PS § 26

kaitsealas (määruse p 13). R. Kalda kaebus kaitseb kolleegiumi arvates eeskätt tema eraelu, mis võib

olla põimunud tema perekonnasuhetega. PS § 26 teise lause kohaselt ei tohi riigiasutused, kohalikud

omavalitsused ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses

sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste

kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Selle sätte põhieesmärk on kaitsta isikut

riigivõimu meelevaldse sekkumise eest perekonna- ja eraellu ning riigivõimul on kohustus tagada

perekonna- ja eraelu puutumatus. Riigikohtu halduskolleegium on sellega seoses leidnud, et

pereliikmetel on õigustatud ootus, et riik ei tee õigusvastaseid ja ülemääraseid takistusi pereliikmete

kooselule (13. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-45-05, p 16). Seega tähendab PS §-s 26

sätestatud perekonnaelu puutumatus muu hulgas õigust hoida perekondlikke sidemeid nende kõige

laiemas tähenduses (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. aprilli 2011. a otsus nr

3-4-1-9-10, p 43). PS §-s 26 sätestatu annab igaühele õiguse eeldada, et riigiasutused, kohalikud

omavalitsused ja nende ametiisikud ei sekku perekonna- ja eraellu muidu, kui põhiseaduses

nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

15. VangS § 24 lg 2 sätestab, et lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi. Justiitsministri

poolt 30. novembril 2000. a vastu võetud määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) 8. peatüki

§-d 31-39 sätestavad lühiajaliste kokkusaamiste korra. Lühiajaline kokkusaamine toimub vangla

territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja

järelevalve all (VSkE § 31 lg 1). Kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas

võib kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku eraldada klaasist või traatvõrgust

vaheseinaga (VSkE § 31 lg 2). Riigikohus selgitas, et vanglal on VSkE § 31 lg 2 alusel lai

kaalumisruum lühiajalise kokkusaamise korraldamisel. Riigikohtu hinnangul on põhjendatud

tõlgendada VSkE § 31 lg-t 2 nii, et vanglal on eraldamist tingivate aluste ilmnemisel õigus eraldada

kokkusaajad kokkusaamisruumis klaasist või traatvõrgust vaheseinaga. Vangla ehituslik eripära ei

saa olla eraldamisvajaduse piisavaks põhjenduseks (määruse p 14). Selline tõlgendus tuleneb vangla

sisekorraeeskirja 8. peatüki teistest sätetest ja on kooskõlas EIK praktikaga (EIK 31. mai 2011. a

otsus asjas Bogusław Krawczak vs. Poola ja 23. veebruari 2012. a otsus asjas Trosin vs. Ukraina).

16. R. Kalda esitas 26. septembril 2012 Viru Vanglale taotluse, milles palus võimaldada lühiajalist

kokkusaamist kahe õega ilma vaheseinata ruumis, et kokkusaamisel osalejatel oleks võimalik

vahetult ja korraga suhelda (tl 10). Viru Vangla jättis 28. septembri 2012. a otsusega nr 6-10/35880-1

taotluse rahuldamata (tl 11).

17. VSkE § 31 lg 2 on kaalutlusõigust ette nägev norm. Kokkusaamisruumis või muus

kokkusaamiseks ettenähtud kohas võib kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku eraldada

klaasist või traatvõrgust vaheseinaga. VangS § 11 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel

ettenähtud

haldusmenetlusele

kohaldatakse

haldusmenetluse

seaduse

sätteid,

arvestades

vangistusseaduse erisusi. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile

seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.

Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). HMS

§ 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb

märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg 3

sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates

kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

18. Käesolevas asjas leidis vangla VSkE § 31 lg-le 2 tuginedes, et lühiajaline kokkusaamine toimub

eraldatud klaasist vaheseinaga (tl 11). Vastustaja on viidanud haldusakti õiguslikule ja faktilisele

alusele, kuid ainus kaalutlus, mille vastustaja otsuses esitas, oli ilma klaasita ruumide puudumine.

Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et vangla ehituslik eripära ei saa olla eraldamisvajaduse

piisavaks põhjenduseks (määruse p 14). Juhul kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud

sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla

tegemist olulise kaalutlusveaga (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-

72-13, p 21). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 28. septembri 2012. a otsus nr 6-10/35880-1 on

vastuolus HMS § 56 lg-s 3 sätestatud haldusakti vorminõuetega ja järelikult formaalselt õigusvastane.

19. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti

andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 29. novembri

2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-29-12, et kohus võib diskretsioonilise haldusakti kontrollimisel teatud

tingimustel arvestada haldusorgani poolt alles kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi.

20. Kohtu hinnagul ei ole vastustaja uusi kaalutlusi esitanud ka kohtumenetluse ajal. Vastustaja on

kohtumenetluses täpsustanud, et Viru Vanglas on juba ehituslikult vastavalt VSkE § 31 lg-le 2

kohandatud lühiajaliste kokkusaamiste ruumid. Tegemist on ruumidega, kus kinnipeetav ja

kokkusaaja(d) on üksteisest eraldatud klaasseinaga ning isikud suhtlevad omavahel nimetatud ruumi

paigaldatud telefoni teel (tl 26). Asjakohane ei ole ka vastustaja seisukoht, et ei kaebaja ega L. Rüütel

ole tõendanud seda, et L. Rüütel on kaebaja perekonna liige (tl 26). Kuivõrd lühiajalise kokkusaamise

eesmärk kinnipeetava vanglavälise suhtluse tagamisel on võimaldada kinnipeetavale verbaalne

suhtlus lähedaste inimeste ja teiste tuttavatega, siis ei ole kokkusaamisele lubatud isikute nimekiri

rangelt piiritletud. Kinnipeetaval on õigus saada lühiajaliselt kokku lisaks perekonnaliikmetele ka

sugulaste ja teise lähedaste inimestega.

21. Kaebaja on vaidlustanud ka Viru Vangla toimingu, millega ei tagatud kaebajale võimalust

suhelda lühiajalisel kokkusaamisel vaheseinaga ruumis mõlema õega korraga. R. Kalda taotleb Viru

Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil, et soodustada oma õiguste

kaitset tulevikus ja vältida vangla jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust. Samuti on kaebajal

kavatsus esitada hiljem hüvitamiskaebus.

22. VSkE § 31 lg 3 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe

isikuga. Asja materjalidest nähtuvalt toimus 2. oktoobril 2012 lühiajaline kokkusaamine kaebaja ja

tema kahe õega. Eelnevalt oli vastustaja kaebajale selgitanud, et „vastavalt võimalustele tuleks Teil

rääkida õdedega ühe kaupa, samuti võib üks õde teisele rääkida hiljem, mis Te omavahel rääkisite.“

(tl 11). Vastustaja pole põhjendanud, miks lühiajalisel kokkusaamisel vaheseinaga ruumis, ei saanud

kolm inimest korraga suhelda.

23. Kohus leiab, et olukorras, kus lühiajaline kokkusaamine toimus vaheseinaga ruumis, oli

ebaproportsionaalne piirata kaebaja ja tema perekonnaliikmete suhtlust veel seeläbi, et üheaegselt ei

olnud kolmel isikul korraga võimalik suhelda. Selline piirang ei soodusta kuidagi kinnipeetava

kontakte perekonnaga ega aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele, eriti kui kinnipeetav on

eelnevalt vanglale selgitanud, et ei ole nende õdedega, kellest üks elab Ameerika Ühendriikides,

suhelnud juba kümme aastat. Seetõttu oli vaidlustatud toiming vastuolus HMS § 3 lg-ga 2, mis

sätestab, et halduse toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi

suhtes. HMS § 107 lg 1 näeb ette, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega ja see võib piirata

isiku õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus.

24. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 28. septembri 2012. a otsus nr 6-10/35880-1 ja

toiming, millega ei tagatud kaebajale võimalust suhelda lühiajalisel kokkusaamisel vaheseinaga

ruumis mõlema õega korraga, on õigusvastased ning R. Kalda kaebus tuleb rahuldada.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

26. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja

kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1 esimene lause). 26. augustil 2014 esitas R. Kalda kohtule

taotluse menetluskulu 4 eurot 20 senti Viru Vanglalt väljamõistmiseks. Kaebaja palub see kanda

L. Kalda arvele EE342200221012449098 (tl 138). L. Kalda on 10. märtsil 2013 tasunud 4 eurot 20

senti määruskaebuse koopiate eest asjas nr 3-13-23 (maksekorraldus nr 1073, tl 68). Kohus leiab, et

tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega (HKMS § 109 lg 6).

27. Tartu Halduskohus rahuldas 17. jaanuari 2013. a määrusega R. Kalda menetlusabi taotluse ja

vabastas ta 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest (tl-d 20-21). Tartu Halduskohus rahuldas 12. märtsi

2013. a määrusega R. Kalda menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuselt 15 euro suuruse

riigilõivu tasumisest (tl-d 70-71). Riigikohus vabastas 29. jaanuari 2014. a määrusega R. Kalda 25

euro suuruse kautsjoni tasumisest määruskaebuse esitamisel (tl 96). HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui

otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi

saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult

tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kuna

menetlusabi saaja oli vabastatud 30 euro ulatuses riigilõivu ja 25 euro ulatuses kautsjoni tasumisest,

tuleks Viru Vanglalt riigituludesse välja mõista 55 eurot. Kohus ei pea mõistlikuks Viru Vanglalt kui

riigiasutuselt menetluskulude riigituludesse väljamõistmist (HKMS § 108 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm

kohtunik