3-14-51513/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51513

Haldusasi

OÜ Teskra kaebus Maksu- ja Tolliameti 17. juuni 2013

maksuotsuse nr 12.2-3/9194-30 ning 14. augusti 2013

vaideotsuse nr 6-1/1616-2 tühistamise nõuetes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: OÜ Teskra

Esindaja: v.adv Armand Reinmaa

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Källi Kiik

RESOLUTSIOON

1. Lugeda OÜ Teskra kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist.

2. Jätta OÜ Teskra kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-14-51513 menetlus.

4. Tagastada OÜ Teskra poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 750 (seitsesada viiskümmend)

eurot, kandes selle OÜ AB Reinmaa & Partnerid pangakontole nr EE501010220105597013

5. Saata määrus menetlusosaliste esindajatele ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HkMS § 124 lg

3 ja 4, § 155 lg 5, § 204)

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. 17. juulil 2014 esitas OÜ Teskra Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu ja

Tolliameti 17. juuni 2013 maksuotsuse nr 12.2-3/9194-30 ning 14. augusti 2014 vaideotsuse nr 6-

1/1616-s tühistamist. Kaebaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuivõrd Maksu- ja

Tolliamet ei toimetanud asjas tehtud vaideotsust kaebajale nõuetekohaselt kätte ja kaebaja sai

vaideotsuse tegemisest teada alles 17. juunil 2014 maksuhalduri poolt haldusasjas nr 3-13-1404

kohtule esitatud menetlusdokumendist. Kaebaja leiab, et Maksu- ja Tolliameti väide vaideotsuse

kättetoimetamise kohta tähtkirjaga ei ole tõendatud ning liiati oleks vaideotsus tulnud edastada

vaides märgitud kaebaja lepingulisele esindajale. Alternatiivselt taotleb kaebaja kaebetähtaja

ennistamist.

2. 19. septembril 2014 kohtule esitatud kirjalikus vastuses leiab Maksu- ja Tolliamet, et OÜ Teskra

kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist ning kaebetähtaja

ennistamiseks ei ole alust. Vastustaja selgitab, et kaebaja vaide kohta tehti vaideotsus 14.

augustil 2013 ning see edastati kaebaja registrijärgsele aadressile tähtsaadetisena, mida

postitöötajal kohapeal üle anda ei õnnestunud ja mille kohta postitöötaja poolt jäetud teate

peale kaebaja saadetisele postiasutusse järgi ei läinud. Eelneva tõendamiseks on vastustaja

esitanud väljatrükid AS-i Eesti Post tähtsaadetiste liikumist kajastavast andmekogust. Vastustaja

leiab, et tulenevalt maksukorralduse seaduse § 149 lõikest 1, § 52 lõikest 1 ja § 531 lõigetest 2 ja

4, tuleb vaideotsus lugeda kaebajale kätte toimetatuks 15. augustil 2013. Oa seisukoha

kinnituseks viitab vastustaja ka Riigikohtu määrusele kohtuasjas nr 3-3-1-10-04. Viidates

Riigikohtu määrusele kohtuasjas nr 3-2-1-148-06, leiab vastustaja, et käesoleval juhul ei esine

mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid kaebaja poolt kaebetähtaja mööda laskmist. Vastustaja on

seisukohal, et vaideotsust ei pidanud kätte toimetama kaebaja lepingulisele esindajale, sest

vaideorgan võib ise otsustada, mil viisil ta dokumendid kätte toimetab. Lisaks eeltoodule leiab

vastustaja, et kaebaja on lasknud mööda ka halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 71

lõikest 2 tuleneva kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise 14-päevase tähtaja, sest isegi kui

ta sai vaideotsuse reaalselt alles 17. juunil 2014, oleks vastav taotlus tulnud esitada 2. juulil 2014,

kaebaja esitas selle aga alles 17. juulil 2014.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian, et OÜ Teskra kaebus on

esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ning kaebetähtaja ennistamiseks

pole alust. Seetõttu tuleb kaebuse menetlus HkMS § 124 lõike 2 ja § 152 lg 1 punkti 2 alusel

lõpetada. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub kaebajale tagastamisele.

4. HkMS § 47 lõikest 1 tuleneb, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui

isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Selliseks

kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks on antud juhul Maksu- ja Tolliameti 14. augusti 2014

vaideotsus nr 6-1/1616-2 (tl. 32). Maksukorralduse seaduse (MKS) § 149 lg 1 kohaselt tuleb

vaideotsus vaide esitajale kätte toimetada MKS 4. peatükis sätestatud korras. MKS § 52 lõike 1

kohaselt on maksuhalduri dokumentide kättetoimetamise viisideks nende allkirja vastu kätte

andmine, posti teel või elektrooniliselt kätte toimetamine või perioodilises väljaandes

avaldamine. Perioodilises väljaandes avaldamiseks on MKS §-s 55 sätestatud seejuures kindlad

eeldused ning elektrooniline kättetoimetamine ei ole võimalik ilma adressaadi vastava

nõusolekuta. Muus osas ei sätestata MKS-is, millist kättetoimetamise viisi peaks maksuhaldur

eelistama. MKS § 52 viimase lause kohaselt võib maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside

vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Niisiis pole

põhjendatud kaebaja seisukoht, et maksuhaldur oleks pidanud vaideotsuse kätte toimetamata

kaebaja lepingulisele esindajale. Kõnealuses vaides (tl. 22) on ära toodud nii kaebaja kui

lepingulise esindaja kontaktandmed, samas pole seal sõnaselgelt märgitud, et kaebaja eelistab

dokumentide edastamist lepingulisele esindajale. MKS § 531 lõikest 2 tuleneb samas üheselt, et

soov, et maksuhaldur saadaks dokumendid mujale, kui isiku registriaadressile, peab isiku

avaldusest sõnaselgelt nähtuma. See, et isiku nimel on dokumendi esitanud advokaadist esindaja,

kes on dokumenti kõrvuti isiku kontaktandmetega (aadressiga) märkinud ka enda

kontaktandmed (sh e-posti aadressi), ei tulene, et maksuhaldur ei võiks dokumente kätte

toimetada neid tähtsaadetisena isiku registriaadressile saates ega kohusta maksuhaldurilt neid

saatma lepingulisele esindajale. Haldusasjades nr 3-3-1-10-04, 3-3-1-65-09 ja 3-3-1-100-10 on

Riigikohus on selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema

posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Sellest tuleneb, et kui isik ei

ole maksuhaldurile esitatud avalduses sõnaselgelt välja märkinud, et dokumendid tuleb edastada

mujale, kui isiku registriaadressile, on maksuhalduril õigus need saata registriaadressile. Sel juhul

tuleb dokument MKS § 531 lg 2 ja 4 kohaselt kättetoimetatuks lugeda.

5. Antud juhul otsustas maksuhaldur kaebajale vaideotsuse kätte toimetada posti teel

tähtsaadetisena. MKS § 531 lõikes 2 on sätestatud, et juriidilisele isikule […] saadetakse dokument

registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud

aadressil. Sama paragrahvi lõike 4 teisest lausest tuleneb, et tähtsaadetisena saadetud dokument

loetakse sel juhul kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle

andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vastustaja poolt esitatud väljavõttes AS Eesti

Post andmekogust (tl. 55-56) tõendavad vastustaja väidet, et vaideotsus läkitati kaebaja

registriaadressile Tallinnas Retke tee 17-24 14. augustil 2013 tähtsaadetisena nr RR231537996EE,

postitöötaja proovis seda isiklikult eelnimetatud aadressil üle anda 15. augustil 2013, ent kuna

see ei õnnestunud, jättis selle kohta kaebaja registriaadressile teate. Eeltoodud asjaoludel tuleb

vaideotsus lugeda kaebajale kätte toimetatuks 15. augustil 2014. Kuna 14. ja 15. september 2013

langesid nädalavahetusele, siis lõppes HkMS § 47 lõikes 1 sätestatud 30-päevane kaebuse

esitamise tähtaeg 16. septembril 2014. Kaebaja on kaebuse esitanud alles 17. juulil 2014, seega

pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist.

6. HkMS § 47 lõikes 2 sätestatud kaebetähtaja näol on tegemist seaduses sätestatud

menetlustähtajaga. HkMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus menetlusosalise taotlusel sellise

tähtaja, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HkMS § 71 lg 2

kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast

menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui

14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Nimetatud piirang kehtib

muude tähtaegade ennistamise taotluse kõrval ka kaebetähtaja ennistamise taotluse suhtes.

Vastustaja märgib õigesti, et käesoleval juhul on kaebaja sellegi tähtaja mööda lasknud. Kaebuse

kohaselt sai kaebaja asjas tehtud vaideotsuse kätte 17. juunil 2014, HkMS § 71 lõikes 2

sätestatud 14-päevane tähtaeg lõppes seega 2. juulil 2014. Kaebetähtaja ennistamist taotles

kaebaja aga alles 17. juulil 2014 kohtule esitatud kaebuses. Juba seetõttu tuleb kaebetähtaja

ennistamise taotlus rahuldamata jätta.

7. Kaebetähtaja ennistamise taotlus on ka sisulisel põhjendamatu. HkMS § 71 lõikes 1 nimetatud

mõjuvateks põhjusteks saavad olla kaebaja isikust ja tegevusest sõltumatud objektiivsed

asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. See, et kaebaja ei korralda oma

registriaadressil posti vastuvõtmist, ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks. Lisaks sellele tuleb

tähele panna sedagi, et kaebaja pidi igal juhul olema kõnealuse vaideotsuse tegemisest teadlik

juba 2013. aasta septembrikuus. Nimelt on Maksu- ja Tolliameti poolt 20. septembril 2013

halduskohtule haldusasjas nr 3-13-1404 esitatud kirjalikus seletuses märkinud järgmist:

"Täiendavalt vastustaja märgib, et tal ei ole infot selle kohta, et Teskra OÜ oleks vaidlustanud

maksuotsuse kohtus, küll aga on maksuhaldur vormistanud vaidemenetluse käigus 14.09.2013

vaideotsuse, millega jäeti maksuotsus muutmata ja vaie rahuldamata." Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on kõnealune menetlusdokument on kaebaja esindajale kätte toimetatud 23.

septembril 2014. Kuigi eeltoodud viites on eksitud vaideotsuse kuupäevaga (tegelikult tehti

vastav otsus 14. augustil), on selles sõnaselgelt ära märgitud, et kaebaja vaie on lahendaud.

HkMS § 46 lõikest 7 tulenevalt tuleks juba seetõttu igal juhul kaebetähtaeg mööda lastuks lugeda

ning selle ennistamisest keelduda.

8. HkMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kui

kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Käesoleval

juhul on menetluse lõpetamise aluseks HkMS § 152 lg 1 p 2. Kaebaja on tasunud kaebus

esitamisel riigilõivu 750 eurot (tl. 37, 43). Riigilõiv tuleb kaebajale tagastada.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik