3-14-50692/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

22.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50692

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks summas 50 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksei Maksimovi 01.09.2014 esitatud

määruskaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus

Aleksei Maksimovi 23.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas

(resolutsiooni p 1).

2. Jätta muutmata Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a

määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2).

3. Anda Aleksei Maksimovile menetlusabi ning

vabastada ta riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse

peale 23.07.2014 määruskaebuse esitamisel.

4. Võtta menetlusse Aleksei Maksimovi määruskaebus

Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale.

5. Jätta rahuldamata Aleksei Maksimovi 23.07.2014

esitatud määruskaebus ja jätta muutmata Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a

määrus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole p-i 1 osas edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Muus osas võib määruse peale

esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), milles ta märkis, et

on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud vanglalt 23.04.2014 vastused nr 1-13/662-2,

113/690-2, 1-13/707-2, 1-13/708-2, 1-13/716-2, 1-13/722-2. A. Maksimov palus kohtul võtta

vastu avaldus, mis on vanglas registreeritud 03.04.2014 nr 1-13/681-1, kahjusumma on

50 eurot. Ühtlasi palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna puuduvad

vahendid arveldusarvel.

2. Tartu Vangla teatas 16.05.2014. a vastuses (tl 9-9p) kohtunõudele, et vangla 23.04.2014. a

kirjaga jäeti A. Maksimovi kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/681-1 menetlusse võtmata. Tartu

Vangla märkis, et A. Maksimovi 03.04.2014 esitatud taotlustel märgitud kuupäevad viitavad

asjaolule, et tegemist on varasemalt vangla poolt menetlusse võtmata jäetud võõrkeelsete

taotluste esitamisega uuesti. Seega on 03.04.2014 esitatud taotlused juba vangla poolt

A. Maksimovile tagastatud eesti keeles esitamiseks või tõlkimise korraldamiseks.

3. Tartu Halduskohus 19.05.2014. a määrusega (tl 10-10p) jättis käiguta A. Maksimovi

kaebuse ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Kohus viitas, et A. Maksimovi kaebuses ei ole välja toodud halduskohtumenetluse

seadustikuga (HKMS) kooskõlas olevaid taotlusi ning kaebajal tuli kohtule täpsustada, kas ta

soovis kohtule esitada hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel. Kui kaebaja soovib

hüvitamiskaebuse menetlemist kohtus, siis kohustas kohus kaebajat vastavalt HKMS § 38 lg 1

p-dele 6 ja 7 täpsustama, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja

millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning

millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud.

Kohus märkis, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kaebajal märkida, millist

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud isikuõigust on vangla oma tegevusega

rikkunud ning isikul on õigus hüvitist nõuda juhul, kui vastustaja tegevus on kaebajale

saabunud kahjulike tagajärgede põhjuseks, s.t vastustaja tegevuse ja kahjulike tagajärgede

vahel on põhjuslik seos. Veel märkis kohus, et varalise kahju hüvitamise nõude korral tuleb

märkida, milles varaline kahju väljendus. Kohus selgitas, et halduskohus ei saa kaebust

sisustada kahju hüvitamise taotluse pinnalt, mistõttu tuleb kaebajal kaebuses selgesõnaliselt

märkida, millised RVastS § 9 lgs 1 nimetatud tagajärjed talle saabusid või milles varaline

kahju väljendus. Ühtlasi märkis kohus, et kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8

esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt,

millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ning kui tõendite esitamine ei ole

võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või

võivad asuda. Samuti kohustas kohus kaebajat esitama kohtule konkreetsed asjaolud ja

arvutused, mis on olnud aluseks taotletava kahjusumma kujunemisele. Kohus märkis, et

lahendab menetlusabi taotluse pärast seda, kui on kindlaks teinud, et kaebus on menetletav.

4. A. Maksimov esitas 25.05.2014 puuduste kõrvaldamise vastuse (tl 15), milles ta palus

kohut anda talle kaitsja, kuna viimane saab kõike kohtule selgitada.

5. Tartu Halduskohus 28.05.2014. a kirjas (tl 18) selgitas, et riigi õigusabi taotluse esitamine

ei tähenda seda, et kaebaja võib jätta Tartu Halduskohtu 19.05.2014. a määruses osundatud

puudused kõrvaldamata. Kohus leidis, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja

juriidilisi teadmisi ning väidetava kahju tekkimisel tuleb kaebajal vastavaid tagajärgi

iseseisvalt kirjeldada. Kohus märkis, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul

võimalik võtta seisukohta riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab

muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele ning kui

asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene, siis ei ole ka

riigi õigusabi andmine õigustatud. Kohus tõdes, et 25.05.2014 kohtule saadetud avalduses ei

ole kaebaja määruses toodud küsimustele vastanud ning kuna käesoleva kirja saamisel on

19.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendas kohus

tähtaega ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt viis päeva kirja

kättesaamisest arvates.

6. Tartu Halduskohus 03.07.2014. a määrusega (tl 22-23) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

Kohus viitas, et kaebaja sai kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt Tartu

Halduskohtu 19.05.2014. a määruse venekeelse tõlke kätte 22.05.2014 ning kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud 10-päevane tähtaeg saabus 02.06.2014. Veel viitas

kohus, et pikendas 28.05.2014. a kirjaga puuduste kõrvaldamise tähtaega täiendavalt viie

päeva võrra ning kaebaja sai kirja venekeelse tõlke kätte 03.06.2014, mistõttu pikenes

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg 09.06.2014. Kohus märkis, et kaebaja ei

ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ega esitanud ka

taotlust puuduste tähtaja pikendamiseks. Lisaks märkis kohus, et kaebaja ei ole välja toonud,

milline vangla tegevus on talle kahju põhjustanud ega ole selgitanud, milles tekkinud kahju

seisneb, ning kaebaja poolt kohtule esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega

kaebuse faktiline põhjendus, mistõttu ei vasta kaebus HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud

nõuetele. Kohtu hinnangul oli kaebajal võimalus kaebust täpsustada ja kaebuse

täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi

teadmisi. Kohus selgitas, et ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse

menetluse dokumentide pinnalt. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, sh kaebajale

saabunud kahju ja selle tagajärgi, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja

eest asuda kaebust sisustama, siis ei olnud kohtu hinnangul kaebus käesoleval kujul

menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et

tema eesmärk kahjunõuete ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, mis

näitab kaebaja pahatahtlikkust, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat

tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud

riigilõivust vabastamise taotlusega märkis kohus, et kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta

kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. Kohus jättis kaebaja riigi õigusabi

taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei vasta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg-le 1 ning

kaebaja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata kaebaja

õiguste kaitse vajalikkust.

7. 23.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi avaldus (tl 31), milles ta märkis, et

sai määruse kätte, tal ei ole kaitsjat, puuduvad seadused ja paber A4 ning rikutud on

Põhiseadust. A. Maksimov palus saata asja ringkonnakohtusse määruse tühistamiseks.

8. Tartu Halduskohus 01.08.2014. a määrusega (tl 35-35p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1) ja andis

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2). Kohus

käsitas A. Maksimovi pöördumist lähtuvalt selles esitatud taotlusest määruskaebusena. Kohus

asus seisukohale, et A. Maksimovi määruskaebus ei vasta nõuetele ning kohtul ei ole võimalik

seda käesoleval kujul menetleda. Kohus osutas, et kaebaja ei ole määruskaebuses märkinud,

millises osas ta vaidlustab halduskohtu 03.07.2014. a määrust ehk ringkonnakohtule esitatavat

taotlust ega esitanud riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente. Kohus märkis, et

riigilõivuseaduse (RLS) § 571

lg 6 kohaselt tasutakse kohtu tehtud määruse peale

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mistõttu tuleb A. Maksimovil kohtule esitada

riigilõivu tasumist tõendav dokument või juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole

maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu

tasumisest vabastamist.

9. 11.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi pöördumine (tl 41), milles ta

märkis, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks on vaja kaitsjat ning absurdne on nõuda

riigilõivu tasumist sissetulekuta inimeselt. Lisaks märkis, et ei ole seadusi ega paberit.

10. Tartu Halduskohus 19.08.2014. a määrusega (tl 46-46p) tagastas A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1) ja jättis

rahuldamata A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 2)

Kohus märkis, et kaebaja sai 01.08.2014. a määruse kätte 08.08.2014 ning tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks saabus 18.08.2014, mille jooksul esitas A. Maksimov kohtule 11.08.2014. a

pöördumise, milles väljendab rahulolematust kohtu seisukohaga, kuid ei kõrvaldanud

määruskaebuses esinenud puudusi, kuivõrd pöördumises toodud väited ei haaku

määruskaebuse käiguta jätmise määruses välja toodud puudustega. Kuigi 11.08.2014. a

avalduses ei selgitanud A. Maksimov, millises ulatuses ta 03.07.2014. a määrust vaidlustab,

tõdes kohus, et isegi kui mõista määruskaebust viisil, et kaebaja vaidlustab määruse mõlemat

vaidlustatavat punkti, ei ole kõrvaldamata puuduste tõttu võimalik määruskaebust menetlusse

võtta. Kohus viitas RLS § 57¹ lg-le 6, mille kohaselt tuleb halduskohtumenetluses

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Kohus märkis, et HKMS § 206 lg 1 ja §

187 lg 3 p 3 kohaselt on riigilõivu tasumata jätmine määruskaebuse tagastamise aluseks.

Kohus asus seisukohale, et kohtul ei ole võimalik menetleda määruskaebust, kui selle

esitamisel ei ole tasutud riigilõivu ega esitatud menetlusabi taotlust ning määruskaebuse

esitaja ei ole seda puudust kõrvaldanud selleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul.

Kohus viitas kaebaja 11.08.2014 pöördumises märgitule, mille kohaselt kaebaja ootab kaitsjat.

Kohus märkis, et mõistab kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate

taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et

kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul

haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. 01.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus (tl 52), milles ta

märgib, et siiani ei ole saanud kaitsjat, mis vaid suurendab kohtute menetluskulusid ega ole

ettenägelik. Lisaks märgib A. Maksimov variandina, et kaebusi lahendatakse nende

laekumisel ning oleks hea, kui vangla toimiks seaduse järgi, millisel juhul ei oleks kellelgi

probleeme.

12. Tartu Halduskohus 10.09.2014. a määrusega (tl 58-58p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1), võttis menetlusse A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 2), jättis

A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning edastas määruskaebuse

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule (resolutsiooni p 5). Lisaks jättis kohus

A. Maksimovi 01.09.2014 pöördumises esitatud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 4).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et A. Maksimovi 01.09.2014 esitatud määruskaebus tuleb osaliselt

rahuldada ja Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse resolutsiooni punkt 1 tühistada,

resolutsiooni punkt 2 jätta muutmata. Ringkonnakohus võtab menetlusse Tartu Halduskohtu

03.07.2014. a määruse peale 23.07.2014 esitatud A. Maksimovi määruskaebuse, jätab selle

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse muutmata.

14. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha A. Maksimovi 01.09.2014 esitatud

määruskaebuse osas (I) ning seejärel 23.07.2014 esitatud määruskaebuse osas (II).

I

15. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. A. Maksimov ei

ole 01.09.2014 esitatud määruskaebuses selgesõnaliselt esitanud kohtumääruse tühistamise

taotlust. Siiski on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus 10.09.2014. a määruses õigesti

leidnud, et esitatud määruskaebuses märgitut arvestades on võimalik aru saada kaebaja tahtest

vaidlustada halduskohtu 19.08.2014. a määrust resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. Eeltoodut

mõistab ringkonnakohus taotlusena tühistada Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus.

16. Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse resolutsiooni p-st 1 nähtuvalt tagastas kohus

23.07.2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale, kuna

A. Maksimov ei kõrvaldanud kohtu 01.08.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse

puudusi. Puudustena nimetas kohus 01.08.2014. a määruses asjaolusid, et A. Maksimov ei ole

määruskaebuses märkinud, millises osas ta halduskohtu 03.07.2014. a määrust vaidlustab ning

tasumata on riigilõiv 15 eurot. Kuigi A. Maksimov ei selgitanud ka 11.08.2014 pöördumises,

millises ulatuses ta 03.07.2014. a määrust vaidlustab, tõdes halduskohus nimetatud osas, et

määruskaebust on võimalik mõista viisil, et A. Maksimov vaidlustab 03.07.2014. a määruse

mõlemat vaidlustatavat punkti. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud halduskohtu

tõlgendusega. Riigilõivu osas asus halduskohus seisukohale, et määruskaebuse esitaja ei ole

antud puudust kõrvaldanud ega ka menetlusabi taotlust esitanud, mistõttu ei ole võimalik

määruskaebust menetleda. Ringkonnakohus eeltoodud osas halduskohtuga ei nõustu. A.

Maksimov on 11.08.2014. a pöördumises, mida saab käsitleda määruskaebuse täiendusena,

märkinud, et absurdne on nõuda riigilõivu tasumist sissetulekuta inimeselt. Ringkonnakohtu

hinnangul on eeltoodut võimalik tõlgendada taotlusena menetlusabi saamiseks riigilõivu

tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel 03.07.2014. a määruse peale.

Halduskohus on 19.08.2014. a määrust tehes jätnud eeltoodu põhjendamatult tähelepanuta.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja

tagasi halduskohtusse, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise lahendada menetlusabi taotlus ja

otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse

peale.

17. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111

lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette

füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega

on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt

ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi

taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud,

sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus on nii 01.08.2014. a

kui ka 19.08.2014. a määrustes õigesti märkinud, et RLS § 57¹ lg 6 kohaselt tuleb kohtu

tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi

andmise võimaluse väljaselgitamiseks tuleb kohtul hinnata isiku menetlusabi taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist kuusissetulekut. Riigilõivu tasumisest vabastamise

taotluse esitas A. Maksimov 11.08.2014, millest lähtuvalt tuleb käesolevas asjas hinnata tema

sissetulekut ajavahemikul 11.04.2014 kuni 10.08.2014. Vanglasisese isikukonto (tl 66)

andmete kohaselt on A. Maksimovil eeltoodud perioodil kontol jääk 0,05 eurot ja sissetulek

puudub. Kuna A. Maksimov on määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks maksejõuetu, siis seega

on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud, mistõttu ringkonnakohus vabastab

A. Maksimovi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel 03.07.2014. a määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetlusse võtta A. Maksimovi

poolt 23.07.2014 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määrus peale.

18. Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse resolutsiooni p-st 2 nähtuvalt jättis kohus

rahuldamata A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203

lgst 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks

eeltoodud osas määruskaebuse rahuldamise.

19. Eeltoodud põhjustel ringkonnakohus rahuldab osaliselt A. Maksimovi 01.09.2014 esitatud

määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse kaebaja 23.07.2014

esitatud määruskaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1), kuid jätab muutmata määruse

riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni p 2).

II

20. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud,

tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral

saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

21. Kuna ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse kaebaja

23.07.2014 esitatud määruskaebuse tagastamise osas ning vabastab A. Maksimovi

määruskaebuselt riigilõivu tasumisest, siis tuleb menetlusse võtta kaebaja 23.07.2014 esitatud

määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale ning kontrollida kohtumääruse

seaduslikkust. Ringkonnakohus mõistab A. Maksimovi 23.07.2014 esitatud määruskaebuses

märgitut, milles ta palus saata määrus ringkohtusse tühistamiseks selliselt, et A. Maksimov

vaidlustab halduskohtu 03.07.2014. a määrust resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.

22. Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt tagastas kohus

A. Maksimovi kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse

tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt

19.05.2014. a määruses ja täiendavalt 28.05.2014. a kirjas selgitatud, millised on kaebuses

esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kaebaja ei ole

halduskohtusse 25.05.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb

19.05.2014. a määruses kohtu poolt selgitatu mingiski osas arusaamatuks, vaid on üksnes

märkinud, et palub kohtul anda talle kaitsja. Ka ei ole A. Maksimov taotlenud puuduste

tähtaja pikendamist. 28.05.2014. a kirjale ei ole A. Maksimov vastanud. Arvestades, et A.

Maksimov on ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.05.2014 esitanud Tartu Halduskohtule 104

kaebust, siis saab pidada usutavaks, et kaebaja on võimeline menetlusdokumente koostama ja

menetluses osalema. Kohus on õigesti märkinud, et ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust

sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Halduskohus pikendas 19.05.2014. a

määrusega antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks 28.05.2014. a kirjaga. Viimase osas on

halduskohus õigesti märkinud, et A. Maksimov on kohtu kirja venekeelse tõlke kätte saanud

03.06.2014 (tl 21) ning lisaks antud 5päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes

09.06.2014. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses

esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta.

A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning

halduskohtul ei olnud põhjust veelkord täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli

ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane. Eeltoodule

tuginevalt nõustub ringkonnakohus ka halduskohtu põhjendusega, et seoses kaebuse

tagastamisega puudus kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

23. Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt jättis kohus läbi

vaatamata A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna taotlus ei vasta RÕS § 12

lgle 1 ning kaebaja ei esitanud kohtule asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata

kaebaja õiguste kaitse vajalikkust. Asja materjalidele tuginevalt nõustub ringkonnakohus

halduskohtu seisukohaga ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi saamiseks

läbi vaatamata õiguspäraselt. A. Maksimov ei ole 23.07.2014 esitatud määruskaebuses ega

11.08.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses esitanud ühtegi põhjendust, mis tingiks

ringkonnakohtu poolt halduskohtu seisukoha muutmist.

24. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus A. Maksimovi 23.07.2014 esitatud

määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel