3-12-2615/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKaebaja on esitanud ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 25.02.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 71−72p). Tartu Ringkonnakohus määras 08.05.2013. a määrusega
Legislator headnote
AI generated3-12-2615/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 71−72p). Tartu Ringkonnakohus määras 08.05.2013. a määrusega
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.09.2014, Tartu
Haldusasja number
3-12-2615
Haldusasi
Rooland Arundi (Arund) kaebus Tartu Vangla tekitatud
kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 25.02.2013. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rooland Arundi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Rooland Arund
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.02.2013. a otsus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 22.10.2014.
RINGKONNAKOHTU SELGITUSED
1. Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 25.02.2013. a otsuse peale
apellatsioonkaebuse (tl 71−72p). Tartu Ringkonnakohus määras 08.05.2013. a määrusega
vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Kaebaja on palunud kohtul
vastustajalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot seoses
sellega, et kaebaja ei leidnud 22.10.2012 tema eluosakonna kuivatuskapi pealt oma jalatseid,
kuhu ta need eelmisel õhtul oli jätnud, ning oli seetõttu sunnitud poolteist ööpäeva olema
paljajalu nii siseruumides kui ka õues või laenama käimiseks jalanõusid kaaskinnipeetavatelt,
rikkudes sellega vangla sisekorra eeskirja. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 133
lg 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,
kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline; õiguste rikkumine loetakse
väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei
ületa 200 eurot. Ringkonnakohus märgib, et määravaks on võimaliku kahjustatud hüve
objektiivne väärtus, mitte kaebaja poolt kaebusele märgitud soovitud hüvitise summa. Võttes
aluseks kaebaja väidetud asjaolud leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul oleks väidetava
rikkumise näol tegemist vaid lühiajalise kestusega ja pigem väheintensiivse sekkumisega
kaebaja õigustesse, mistõttu ei saaks ka juhul, kui käesolevas asjas tuleks välja mõista hüvitis,
see olla mingil juhul suurem kui 200 eurot. Seega, kuigi kaebaja nõuab kahju hüvitist summas
1000 eurot, leidis ringkonnakohus, et käesolevat asja on võimalik läbi vaadata lihtmenetluses.
2. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha lihtmenetluses otsuse kirjeldava ja
põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, põhjendused apellandi poolt
apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite
arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses,
kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus
järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja
dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Antud juhul peab ringkonnakohus võimalikuks
teha asjas otsuse HKMS § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult jätnud kaebuse mittevaralise
kahju hüvitamise osas rahuldamata ning rahuldanud kaebuse osaliselt, tunnistades
õigusvastaseks Tartu Vangla viivituse kaebaja jalatsite tagastamisel 23.10.2012. Halduskohtu
otsuses (tl 61−63p), Tartu Vangla otsuses kahjunõude rahuldamata jätmise kohta (tl 14−14p),
Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 25−25p) ning Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele
on ammendavalt selgitatud, miks mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu.
Samuti on halduskohus õigesti otsuses põhjendanud, miks kuulub rahuldamisele
õigusvastasuse tuvastamise nõue. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Vastuseks
apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.
4. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tekitas vangla kaebajale talle jalanõusid mitte
võimaldades füüsilist valu ja alavääristas tema inimväärikust. Ta oli sunnitud oma toimetusi
tehes viibima paljajalu külmal kivipõrandal. Seetõttu nõuab kaebaja talle tekitatud füüsilise
valu, vaimse depressiooni ja inimväärikuse alandamise eest mittevaralist kahju.
Ringkonnakohus selgitab, et vastustaja tegevus kaebaja jalatsite äravõtmisel Tartu Vangla 6.
eluosakonna pesuruumist 22.10.2012 oli õiguspärane ning nõustub halduskohtuga, et kuna
vastustaja ei ole selles osas õigusvastaselt käitunud, siis puudub alus selles osas kaebaja
võimaliku mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Mis puudutab kaebajale
jalatsite tagastamisega viivitamist kuni 23.10.2012 lõunani, siis nõustub ringkonnakohus
halduskohtu hinnanguga, et ka selles osas puudub alus kahju hüvitamiseks. Kaebaja
tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et kaebajal oleks vaidlusalusel ajal esinenud selliseid
kaebusi, mis oleks seostatavad jalatsiteta käimisega. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et
paljajalu olek tekitaks sellist füüsilist valu, mis tingiks kahju hüvitamise rahas.
Üldteadaolevalt ei ole paljajalu olek iseenesest valus. Samuti ei ole arvestades vastustaja
õigusrikkumise lühikest ajalist kestust, rikkumise asjaolusid ning olmetingimusi Tartu
Vanglas, õiguste riive sedavõrd intensiivne, et see oleks käsitatav inimväärikuse
alandamisena. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et rikkumise ajalise kestuse
ning jalatsite laenamise eest võimaliku distsiplinaarsanktsiooni vähese repressiivsuse tõttu ei
ole depressiooni tekkimine eluliselt usutav. Isegi kui jaatada põhjuslikku seost, siis on kaebaja
õiguse tervisele riive sedavõrd väheintensiivne, et kahju rahas hüvitamine ei oleks
põhjendatud. Ringkonnakohus lisab, et kaebaja on ise kinnitanud, et nii 22. kui ka 23.10.2012
võttis ta jalutustunnist osa, mistõttu ei ole tal jäänud realiseerimata ka tema õigus viibida iga
päev üks tund värskes õhus.
5. Kokkuvõttes ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide niisiis alust halduskohtu otsuse
tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
Maili Lokk
Tiina Pappel
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/