Legislator Case Law & Legislation
3-12-2615/37 AI generated

3-12-2615/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-12-2615/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 25.02.2013. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 71−72p). Tartu Ringkonnakohus määras 08.05.2013. a määrusega

Legislator headnote

AI generated

3-12-2615/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 71−72p). Tartu Ringkonnakohus määras 08.05.2013. a määrusega

Keywords

AI generated
optional or mandatory reference authorization to sue plea of constitutional grievance authorisation requirement brawling worthy of protection interest
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2615

Haldusasi

Rooland Arundi (Arund) kaebus Tartu Vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.02.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rooland Arundi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rooland Arund

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.02.2013. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 22.10.2014.

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED

1. Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 25.02.2013. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse (tl 71−72p). Tartu Ringkonnakohus määras 08.05.2013. a määrusega

vaadata kaebaja apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Kaebaja on palunud kohtul

vastustajalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot seoses

sellega, et kaebaja ei leidnud 22.10.2012 tema eluosakonna kuivatuskapi pealt oma jalatseid,

kuhu ta need eelmisel õhtul oli jätnud, ning oli seetõttu sunnitud poolteist ööpäeva olema

paljajalu nii siseruumides kui ka õues või laenama käimiseks jalanõusid kaaskinnipeetavatelt,

rikkudes sellega vangla sisekorra eeskirja. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 133

lg 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline; õiguste rikkumine loetakse

väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja selle väärtus ei

ületa 200 eurot. Ringkonnakohus märgib, et määravaks on võimaliku kahjustatud hüve

objektiivne väärtus, mitte kaebaja poolt kaebusele märgitud soovitud hüvitise summa. Võttes

aluseks kaebaja väidetud asjaolud leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul oleks väidetava

rikkumise näol tegemist vaid lühiajalise kestusega ja pigem väheintensiivse sekkumisega

kaebaja õigustesse, mistõttu ei saaks ka juhul, kui käesolevas asjas tuleks välja mõista hüvitis,

see olla mingil juhul suurem kui 200 eurot. Seega, kuigi kaebaja nõuab kahju hüvitist summas

1000 eurot, leidis ringkonnakohus, et käesolevat asja on võimalik läbi vaadata lihtmenetluses.

2. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha lihtmenetluses otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, põhjendused apellandi poolt

apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite

arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses,

kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus

järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja

dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Antud juhul peab ringkonnakohus võimalikuks

teha asjas otsuse HKMS § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult jätnud kaebuse mittevaralise

kahju hüvitamise osas rahuldamata ning rahuldanud kaebuse osaliselt, tunnistades

õigusvastaseks Tartu Vangla viivituse kaebaja jalatsite tagastamisel 23.10.2012. Halduskohtu

otsuses (tl 61−63p), Tartu Vangla otsuses kahjunõude rahuldamata jätmise kohta (tl 14−14p),

Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 25−25p) ning Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele

on ammendavalt selgitatud, miks mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu.

Samuti on halduskohus õigesti otsuses põhjendanud, miks kuulub rahuldamisele

õigusvastasuse tuvastamise nõue. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.

4. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tekitas vangla kaebajale talle jalanõusid mitte

võimaldades füüsilist valu ja alavääristas tema inimväärikust. Ta oli sunnitud oma toimetusi

tehes viibima paljajalu külmal kivipõrandal. Seetõttu nõuab kaebaja talle tekitatud füüsilise

valu, vaimse depressiooni ja inimväärikuse alandamise eest mittevaralist kahju.

Ringkonnakohus selgitab, et vastustaja tegevus kaebaja jalatsite äravõtmisel Tartu Vangla 6.

eluosakonna pesuruumist 22.10.2012 oli õiguspärane ning nõustub halduskohtuga, et kuna

vastustaja ei ole selles osas õigusvastaselt käitunud, siis puudub alus selles osas kaebaja

võimaliku mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Mis puudutab kaebajale

jalatsite tagastamisega viivitamist kuni 23.10.2012 lõunani, siis nõustub ringkonnakohus

halduskohtu hinnanguga, et ka selles osas puudub alus kahju hüvitamiseks. Kaebaja

tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et kaebajal oleks vaidlusalusel ajal esinenud selliseid

kaebusi, mis oleks seostatavad jalatsiteta käimisega. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et

paljajalu olek tekitaks sellist füüsilist valu, mis tingiks kahju hüvitamise rahas.

Üldteadaolevalt ei ole paljajalu olek iseenesest valus. Samuti ei ole arvestades vastustaja

õigusrikkumise lühikest ajalist kestust, rikkumise asjaolusid ning olmetingimusi Tartu

Vanglas, õiguste riive sedavõrd intensiivne, et see oleks käsitatav inimväärikuse

alandamisena. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et rikkumise ajalise kestuse

ning jalatsite laenamise eest võimaliku distsiplinaarsanktsiooni vähese repressiivsuse tõttu ei

ole depressiooni tekkimine eluliselt usutav. Isegi kui jaatada põhjuslikku seost, siis on kaebaja

õiguse tervisele riive sedavõrd väheintensiivne, et kahju rahas hüvitamine ei oleks

põhjendatud. Ringkonnakohus lisab, et kaebaja on ise kinnitanud, et nii 22. kui ka 23.10.2012

võttis ta jalutustunnist osa, mistõttu ei ole tal jäänud realiseerimata ka tema õigus viibida iga

päev üks tund värskes õhus.

5. Kokkuvõttes ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide niisiis alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/