Legislator Case Law & Legislation
2-13-58254/11 AI generated

2-13-58254/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-13-58254/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Aleksandr Trepovilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks 22.02.2013 sõlmitud Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon

Legislator headnote

AI generated

2-13-58254/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-13-58254

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

19. september 2014. a, Tartu kohtumaja

2-13-58254

Tsiviilasi

PlusPlus Baltic OÜ hagi Aleksandr Trepov vastu

772,20 euro nõudes

Tsiviilasja hind

750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja

PulusPlus

Baltic

OÜ

(registrikood

12273105; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn)

•

Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus

Inkasso OÜ, e-post menetlus@plusplus.ee)

•

Kostja Aleksandr Trepov (isikukood 36808122735,

elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Baltic OÜ hagi Aleksandr Trepov vastu osaliselt.

2. Välja mõista Aleksandr Trepovilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks 22.02.2013 sõlmitud

võla tasumise kokkuleppe nr 23671089 alusel põhivõlgnevus 386,10 eurot ning viivis

summas 34,97 eurot, kokku 421 (nelisada kakskümmend üks) eurot ja 7 senti.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

2. Välja mõista Aleksandr Trepovilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks menetluskulu summas

84 (kaheksakümmend neli) eurot ja 20 senti.

3. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjaga võla tasumise

kokkulepet sõlmides oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides

tarbijaks VÕS § 34 tähenduses.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise summas 363,90 eurot. Hageja on arvestanud

viivist põhisummalt 386,10 eurot alates 06.03.2013 kuni 03.04.2014 määraga 0,5% päevas

summas 758,69 eurot ning on vähendanud viivisenõuet 363,90 euroni. Poolte vahel

22.02.2013 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe p 3.2 kohaselt kohustus kostja maksma

hagejale viivist 0,5% päevas.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3

p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine.

Kokkuleppes sisalduvat tingimust viivise määra osas tuleb pidada tüüptingimuseks. Kohus

leiab, et kokkuleppe p 3.2 on tühine 0,5% suuruse viivise määra tõttu. Viivisenõudega

sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste

tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu

tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon,

käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 (06.03.2013 kehtinud redaktsioon) kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 15.04.2013

jõustunud redaktsiooni kohaselt lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärale kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 06.03.2013 kuni 14.04.2013 oli

7,75% aastas, alates 15.04.2013 kuni 30.06.2013 8,75% aastas, alates 01.07.2013 kuni

31.12.2013 8,5% aastas ning alates 01.01.2014 kuni 03.04.2014 (hagi koostamise aeg) 8,25%

aastas.

Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 06.03.2013 kuni 14.04.2013 summas 3,28

eurot (386,10 eurot × 7,75% × 40 päeva / 365 päeva); perioodi eest 15.04.2013 kuni

30.06.2013 summas 7,03 eurot (386,10 eurot × 8,75% × 76 päeva / 365 päeva); perioodi eest

alates 01.07.2013 kuni 31.12.2013 summas 16,54 eurot (386,10 eurot × 8,5% × 184 päeva /

365 päeva) ning perioodi eest 01.01.2014 kuni 03.04.2014 summas 8,12 eurot (386,10 eurot

× 8,25% × 93 päeva / 365 päeva), kokku 34,97 eurot.

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 56,14% ulatuses ja hageja kanda 43,86% ulatuses.

TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu 84,20 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus

ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud kostjalt välja mõista

riigilõivu 100 eurot õigusabikulu summas 288 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda,

hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 50 eurot (TsMS §

175 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik