2-13-58254/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Aleksandr Trepovilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks 22.02.2013 sõlmitud Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon
Legislator headnote
AI generated2-13-58254/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon
Full text
Tsiviilasi nr 2-13-58254
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
19. september 2014. a, Tartu kohtumaja
2-13-58254
Tsiviilasi
PlusPlus Baltic OÜ hagi Aleksandr Trepov vastu
772,20 euro nõudes
Tsiviilasja hind
750 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
•
Hageja
PulusPlus
Baltic
OÜ
(registrikood
12273105; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn)
•
Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus
Inkasso OÜ, e-post menetlus@plusplus.ee)
•
Kostja Aleksandr Trepov (isikukood 36808122735,
elukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada PlusPlus Baltic OÜ hagi Aleksandr Trepov vastu osaliselt.
2. Välja mõista Aleksandr Trepovilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks 22.02.2013 sõlmitud
võla tasumise kokkuleppe nr 23671089 alusel põhivõlgnevus 386,10 eurot ning viivis
summas 34,97 eurot, kokku 421 (nelisada kakskümmend üks) eurot ja 7 senti.
3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4. Toimetada otsus kätte pooltele. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15
päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
(TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
2. Välja mõista Aleksandr Trepovilt PlusPlus Baltic OÜ kasuks menetluskulu summas
84 (kaheksakümmend neli) eurot ja 20 senti.
3. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud
korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus
taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).
Kaja esitamine
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul
oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse
toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse
riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 415, §
142 lg-d 1 ja 2)
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. (TsMS § 632 lg 1, §
633 lg 7)
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu
esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled
ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjaga võla tasumise
kokkulepet sõlmides oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides
tarbijaks VÕS § 34 tähenduses.
Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise summas 363,90 eurot. Hageja on arvestanud
viivist põhisummalt 386,10 eurot alates 06.03.2013 kuni 03.04.2014 määraga 0,5% päevas
summas 758,69 eurot ning on vähendanud viivisenõuet 363,90 euroni. Poolte vahel
22.02.2013 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe p 3.2 kohaselt kohustus kostja maksma
hagejale viivist 0,5% päevas.
VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja
töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi
rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise
lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3
p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige
tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise
korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt
kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt
võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline
tüüptingimus tühine.
Kokkuleppes sisalduvat tingimust viivise määra osas tuleb pidada tüüptingimuseks. Kohus
leiab, et kokkuleppe p 3.2 on tühine 0,5% suuruse viivise määra tõttu. Viivisenõudega
sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste
tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu
tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon,
käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr.
VÕS § 113 lg 1 (06.03.2013 kehtinud redaktsioon) kohaselt rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates
kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 15.04.2013
jõustunud redaktsiooni kohaselt lisandub VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärale kaheksa
protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või
lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.
jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 06.03.2013 kuni 14.04.2013 oli
7,75% aastas, alates 15.04.2013 kuni 30.06.2013 8,75% aastas, alates 01.07.2013 kuni
31.12.2013 8,5% aastas ning alates 01.01.2014 kuni 03.04.2014 (hagi koostamise aeg) 8,25%
aastas.
Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 06.03.2013 kuni 14.04.2013 summas 3,28
eurot (386,10 eurot × 7,75% × 40 päeva / 365 päeva); perioodi eest 15.04.2013 kuni
30.06.2013 summas 7,03 eurot (386,10 eurot × 8,75% × 76 päeva / 365 päeva); perioodi eest
alates 01.07.2013 kuni 31.12.2013 summas 16,54 eurot (386,10 eurot × 8,5% × 184 päeva /
365 päeva) ning perioodi eest 01.01.2014 kuni 03.04.2014 summas 8,12 eurot (386,10 eurot
× 8,25% × 93 päeva / 365 päeva), kokku 34,97 eurot.
Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja
kanda 56,14% ulatuses ja hageja kanda 43,86% ulatuses.
TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja
kasuks välja menetluskulu 84,20 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus
ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud kostjalt välja mõista
riigilõivu 100 eurot õigusabikulu summas 288 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda,
hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit
pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 50 eurot (TsMS §
175 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik