2-13-45293/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-45293

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Heiki Tammela vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

ringkonnakohtus

1984,81 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. juuni 2014.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus Krediidikaitse Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja) Krediidikaitse Grupp OÜ (reg k:

11693223), seaduslik esindaja Valdis Kald;

Vastustaja

(kostja):

Heiki

Tammela

(IK:

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Helen Pahk

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Krediidikaitse Grupp OÜ poolt tsiviilasjas

nr 2-13-45293 Tartu Maakohtu 5. juuni 2014.a

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest

ja

tagastada

apellatsioonkaebus

Krediidikaitse Grupp OÜ -le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu

Maakohtu 5. juuni 2014.a otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Heiki Tammela vastu 1984,81 euro väljamõistmiseks.

Apellandi arvates luges maakohus ebaõigesti poolte vahel 17.05.2013.a sõlmitud ja

konstitutiivse võlatunnistusena pealkirjastatud võla tasumise kokkuleppe deklaratiivseks

võlatunnistuseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et Krediidikaitse Grupp OÜ poolt Tartu Maakohtu 5. juuni

2014.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse

kohaselt hageja nõude suuruseks 1984,81 eurot (sh põhivõlgnevus 1525,07 eurot), mis on

hagihinnana märgitud ka maakohtu 5. juuni 2014.a otsuses.

Seadusest

tulenevalt

on

lihtmenetluses

tehtud

asjades

edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse

resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse

edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu

eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust

menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei

ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21

järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse

võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt

hinnanud tõendeid ning mõni eelnimetatud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse

väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse

normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohtu otsus on vajalikus ulatuses

põhjendatud ja motiveeritud. Tsiviilasja materjalidega on kooskõlas maakohtu järeldus, et

17.05.2013.a võla tasumise kokkuleppe näol oli tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.

Tsiviilasja menetlemise aluseks ringkonnakohtus ei ole ainuüksi asjaolu, et apellant ei

nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning õigusnormide kohaldamisega.

Ringkonnakohus märgib, et nn deklaratiivse võlatunnistuse puhul lasub võlgnikul

tõendamiskoormus tõendamaks, et tunnustatud võlga tegelikult ei ole või on see lõppenud

(nt täitmise tulemusena). Nimetatud asjaolusid on käesoleval juhul maakohtu menetluses

arutatud ning maakohus tuvastas esitatud tõendite pinnal, et kostja on oma võlgnevuse

Credit Invest OÜ ees täitnud ning seega puudus 17.05.2013.a võlatunnistusega

tunnustatud kohustus.

4. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg

4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/