2-13-14528/27 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-14528

Tsiviilasi

SOOS Investment OÜ, Peeter Ilvese ja Vambola

Kolbakovi

hagi

Hillar

Soosalu

(pankrotis)

võlausaldajate 21. märtsi 2013 üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. novembri 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SOOS Investment OÜ, Peeter Ilvese ja Vambola Kolbakovi

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid

(hagejad):

SOOS

Investment

OÜ

(registrikood:

11293347),

Peeter

Ilves

(isikukood:

XXXXXXXXXXX) ja Vambola Kolbakov (isikukood:

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valev Plato

Vastustaja (kostja): Hillar Soosalu (pankrotis) (isikukood:

XXXXXXXXXXX), esindaja pankrotitoimkonna esimees

Airi Jansen-Uueda

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 11. novembri 2013.a otsus

muutmata ning jätta SOOS Investment OÜ, Peeter

Ilvese ja Vambola Kolbakovi apellatsioonkaebus

rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud võrdsetes osades SOOS Investment OÜ,

Peeter Ilvese ja Vambola Kolbakovi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. SOOS Investment OÜ, Peeter Ilves ja Vambola Kolbakov (hagejad, apellandid) esitasid

31. märtsil 2013 Tartu Maakohtule hagi Hillar Soosalu (pankrotis) võlausaldajate 21. märtsi 2013

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagejad palusid tunnistada kehtetuks kõik kostja

võlausaldajate 21. märtsi 2013 üldkoosolekul vastu võetud otsused ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tartu Maakohus 27. veebruaril 2013 välja kostja pankroti,

nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi ja määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise ajaks 21. märtsi 2013. Viidatud kuupäeval toimunud võlausaldajate üldkoosolekul

määrati võlausaldajate häälte arvud, kinnitati kostja pankrotihalduriks Einar Vallandi ning valiti

kolmeliikmeline pankrotitoimkond koosseisus Airi Jansen-Uueda, Indrek Vilms ja Innar

Tammiku. Üldkoosolekul otsustati käsitleda H. Soosalu pankrotimenetluses PankrS § 74 lg 2

tähenduses väiksema nõudega võlausaldajana isikut, kelle nõue on väiksem kui 250 000 eurot.

Hagejate hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas võlausaldajate esimese

üldkoosoleku otsus lugeda PankrS § 74 lg 2 tähenduses väiksema nõudega võlausaldajaks isik,

kelle nõue on väiksem kui 250 000 eurot. Hagejate arvates peaks vaidlusalune piir olema

60 000 eurot või veel väiksem. Väiksema nõude ülempiiri määratlemisel tulnuks võtta aluseks

väiksemate nõuete tegelik osakaal kogunõuete hulgas (ca 70%), mitte nõuete suuruse aritmeetiline

keskmine. Iga pankrotimenetluses tehtava otsuse puhul tuleb arvestada kõigi võlausaldajate

huvidega.

Hagejate arvates on seadusega vastuolus ka pankrotitoimkonna liikmete valimise otsus, kuna selle

tulemusel on pankrotitoimkonnas sisuliselt esindatud vaid suuremate nõuetega võlausaldajad,

kuivõrd väiksema nõudega võlausaldajate poolt kandidaadi esitamine on toimunud seaduse

nõudeid rikkudes. Selleks, et tagada väikevõlausaldajate huvide esindamine väikevõlausaldaja

poolt, peab väikevõlausaldaja pankrotitoimkonna valimisel esitama teise väikevõlausaldaja

kandidatuuri, mitte esitama kandidaadiks iseennast, nagu seda käesoleval juhul tegi väikese

nõudega võlausaldajaks osutunud AS Swedbank. Seega ei ole täidetud PankrS § 74 lg-s 2

sätestatud nõue, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega

võlausaldajate poolt esitatud isikud.

Hagejad I ja II leiavad, et neile üldkoosolekul määratud häälte arv – vastavalt 2 250 häält ja 0 häält

– ei ole õige. Nõudeavaldusele tuginedes peaks nimetatud isikute häälte arv kostja

pankrotimenetluses olema vastavalt 22 292 häält ja 40 079 häält. Õige häälte arvu määramise

korral ei oleks 21. märtsi 2013 üldkoosolekul otsuseid pankrotihalduri kinnitamise ja

kolmeliikmelise pankrotitoimkonna valimise kohta vastu võetud, kuivõrd koosoleku protokollist

nähtuvalt on hagejad I ja II hääletanud kõnealuste otsuste vastu.

2. H. Soosalu (pankrotis) vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda.

Kostja pankrotimenetluses 21. märtsil 2013 vastu võetud üldkoosoleku otsused on kooskõlas

seadusega ja ka üldkoosolek on läbi viidud normide kohaselt. Tulenevalt asjaolust, et Tartu

Maakohtu 21. märtsi 2013 määrus hagejate I ja II suhtes hääleõiguse otsustamise kohta on

jõustunud, palub kostja jätta tähelepanuta hagis toodud hagejate taotlused seoses võlausaldajate

üldkoosolekul väidetavalt ebaõigesti määratud häälte arvuga.

Pankrotihaldur on üldkoosolekul selgitanud väike- ja suurvõlausaldaja nõude suhtes otsuse

kujunemist. Kostja nõustub halduri seisukohaga. PankrS § 74 lg-s 2 sisalduv nõue, mille kohaselt

peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate

poolt esitatud isikud, on sisuliselt jäetud hääleõiguslike pankrotivõlausaldajate rakendada, ilma et

sätte jõustamisel oleks seadusandja pidanud vajalikuks sätestada nõuete jagamiseks selgeid

arvutuslikke põhimõtteid. Selline lähenemine on ka mõistetav, kuivõrd vastupidisel juhul on

reaalne olukord, kus nö sunnitud väikevõlausaldaja ei soovi toimkonnas osaleda ja toimkond jääb

seetõttu moodustamata, vaatamata teistele huvitatud isikutele, sama kehtib ka vastupidi. Kuivõrd

toimkonna liikmed on isiklikult vastutavad menetluses vastuvõetud otsuste eest ja toimkonnas

vajalike otsuste vastuvõtmine ning menetluses osalemine pigem nõuab vastava õigusruumi

tundmist ja ka aktiivset huvi menetluse suhtes, ei ole võimalik ühtki isikut kohustada toimkonnas

osalema. Samal põhjusel ei ole ka toimkonna moodustamine seadusandja poolt ette nähtud

kohustusena, vaid on valikuline võimalus võlausaldajatel nimetada ühistes huvides endale

esindajad. Samadele argumentidele tuginedes ei saa toimkonna kui järelevalve organi valimine

olla kuidagi võlausaldajate huve kahjustav. Pankrotivõlausaldajate kõige üldisemaks huviks on

saada oma nõuded rahuldatud pankrotivara arvelt ja hagejate väidetest ei saa järeldada, et

21. märtsi 2013 otsustega oleks rikutud võlausaldajate nimetatud huvi. Võlausaldajate huvisid ei

saa rikkuda pankrotihalduri kinnitamine ega pankrotitoimkonna valimine, samuti ei ole

võlausaldajate huvisid kahjustav väikevõlausaldajate ja suurvõlausaldajate nõuete vahele

hinnangulise piiri sätestamine. Kuivõrd hagejad ei ole kaotanud oma positsiooni kostja

pankrotimenetluses võlausaldajatena (nõuete kaitsmise koosolekut ei ole toimunud), on hagejate

kui võlausaldajate õigused konkreetses pankrotimenetluses kaitstud ka juhul, kui hagejatele

mittesobivat 21. märtsi 2013 üldkoosoleku otsust ei tühistata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 11. novembri 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda. Maakohus asus oma otsuses järgmistele põhiseisukohtadele:

3.1. Hagejad on pankrotihalduri kinnitamise ja kolmeliikmelise pankrotitoimkonna moodustamise

otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet põhjendanud vaid sellega, et hagejatele I ja II nende poolt

soovitud häälte arvu määramise korral olnuks need otsused teistsugused, sest hagejad I ja II

hääletasid kõnealuste otsuste vastu. 21. märtsi 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 (tl 13-

15) määras Tartu Maakohus kostja pankrotimenetluses kuni nõuete tunnustamiseni

võlausaldajatele SOOS Investments OÜ-le häälte arvuks 2250 häält ja AS-le DNB Pank

28 255 häält, kohus ei määranud hääli võlausaldaja P. Ilvesele. Hagejad I ja II vaidlustasid

viidatud maakohtu määruse, kuid Tartu Ringkonnakohus jättis 09. mail 2013 määrusega (tl 56-

59) hagejate I ja II määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 21. märtsi 2013 määruse muutmata.

Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule, on maakohtu 21. märtsi 2013

häälte arvu määramise kohtumäärus jõustunud. Seega on hagejatele I ja II hääled määratud õigesti,

mistõttu puudub kohtul alus tunnistada kehtetuks neid 21. märtsi 2013 võlausaldajate esimese

üldkoosoleku otsuseid, mille kehtetuks tunnistamist on hagejad I ja II põhjendanud vaid

väidetavalt ebaõigesti määratud häälte arvuga ehk halduri kinnitamise ja kolmeliikmelise

pankrotitoimkonna valimise otsust. Kuivõrd H. Soosalu (pankrotis) võlausaldajate esimese

üldkoosoleku otsused on võetud vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega PankrS § 81 lg 1

kohaselt, on otsused pankrotihalduri kinnitamise ja kolmeliikmelise pankrotitoimkonna valimise

kohta kehtivad.

3.2. Pankrotiseadus ei sätesta konkreetset määra, millest alates lugeda võlausaldajat suur- või

väikevõlausaldajaks ega ka arvutuslikke põhimõtteid väiksema nõude suuruse ülempiiri

määratlemiseks. Suur- või väikevõlausaldajaks kvalifitseerumine on igal konkreetsel üksikjuhul

jäetud hääleõiguslike võlausaldajate otsustada ning see otsustus on alati subjektiivne. 21. märtsi

2013 võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist nähtuvalt tegi võlausaldaja AS DNB Pank

esindaja ettepaneku, et kostja pankrotimenetluses käsitataks väiksema nõudega võlausaldajana

isikut, kelle nõue on väiksem kui 250 000 eurot ja võlausaldaja Jaan Tobreluts tegi ettepaneku, et

väiksema nõudega võlausaldajana käsitataks isikut, kelle nõue on väiksem kui 1000 eurot

(250 korda väiksem). Teisi ettepanekuid võlausaldajad (sh hagejad) üldkoosolekul ei esitanud.

Hagejad ei ole hagis väitnud, et neid oleks üldkoosolekul takistatud selles osas oma õigusi

realiseerimast. Eeltoodust tuleneb, et võlausaldajatel oli võimalik valida vaid kahe ettepaneku

vahel. Esitatud ettepanekud läbisid hääletused ja võlausaldajad andsid AS DNB Pank esindaja

ettepaneku poolt 35 183 häält (vastu 13 833 häält ja erapooletud 1713 häält) ning J. Tobrelutsu

ettepaneku poolt 13 833 häält (vastu 35 183 häält ja erapooletud 1713 häält). Arvestades asjaolu,

et võlausaldajad ise rohkem hääletamisele pandavaid ettepanekuid ei esitanud, on kohtu hinnangul

põhjendamatu etteheide, et vaidlusaluse küsimuse otsustamisel sai määravaks AS DNB Panga

ettepanek ja mitte J. Tobrelutsu ettepanek. Hagejad ei ole ka hagiavalduses esitanud põhjendusi,

miks peaks kostja pankrotimenetluses saama 1000 euro suuruse nõudega võlausaldaja kujundada

pankrotitoimkonna koosseisu, vaid asunud uuele seisukohale, et väiksema nõudega

võlausaldajaks on isik, kelle nõue on väiksem kui 60 000 eurot.

3.3. Maakohus leidis, et antud juhul ei ole nõudesumma suurusi arvestades vaidlusalust ülempiiri

määratletud põhjendamatult kõrgena, ehkki olukorras, kus võlausaldajate nõudesummad algavad

300 eurost (väikseim) ja lõpevad 2 825 483,71 euroga (suurim), on sobiva väikevõlausaldaja

nõude suuruse ülempiiri määratlemine raskendatud. 21. märtsi 2013 võlausaldajate esimese

üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 16 võlausaldajat, kellest kuus osutus

hääletamise tulemust arvestades suurvõlausaldajaks (sh üks väga suure nõudega võlausaldaja) ja

10 väikevõlausaldajaks (sh neli väga väikese nõudega võlausaldajat). Kui jätta äärmused (üks

suurim ja neli väiksemat nõuet) kõrvale, siis oli kostja pankrotimenetluses esimese võlausaldajate

üldkoosoleku toimumise ajal esindatud viis suurvõlausaldajat ja kuus väikevõlausaldajat, millist

vahekorda tuleb kohtu arvates lugeda proportsionaalseks. Võlausaldajad esitasid nõudeid kokku

summas 10 671 996,95 eurot. Esitatud nõuete aritmeetiline keskmine on 666 999,81 eurot. Seega

on võlausaldajate esimesel üldkoosolekul väiksemaks loetud nõue rohkem kui kaks ja pool korda

väiksem esitatud nõuete keskmisest suurusest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjust väita,

et 250 000 eurot ei vasta kostja pankrotimenetluse kontekstis määratlusele „väiksem“.

3.4. Pankrotitoimkonda peab kuuluma väiksema nõudega võlausaldaja poolt esitatud isik (PankrS

§ 74 lg 2). Samas seadus ei sätesta, et väiksema nõudega võlausaldaja ei või nimetada

pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks enda esindajat, selline piirang pankrotiseaduses puudub.

Seega on alusetu hagejate väide, et väiksema nõudega võlausaldaja AS-i Swedbank poolt

kandidaadi esitamine on toimunud seaduse nõudeid rikkudes. Sisuliselt esitasid ka

väikevõlausaldajad Margus Veskimäe ja Jaan Tobreluts toimkonna liikme kandidaadiks enda

esindaja. Pankrotitoimkond on pankrotiseaduse tähenduses

(PankrS § 73) eeskätt

järelevalveorgan, kes kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve (PankrS § 73 lg 1)

nagu ka pankrotihaldur (PankrS § 55 lg 1). Pankrotivõlausaldajate kõige üldisemaks huviks on

oma nõuete rahuldamine pankrotivara arvelt. Kohtu hinnangul ei ole kostja võlausaldajate

21. märtsi 2013 üldkoosoleku otsustega hagejate nimetatud huvi rikutud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 11. novembri

2013 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) nõustuvad apellandid maakohtu seisukohaga, et pankrotiseadus ei sätesta konkreetset määra,

millest alates lugeda võlausaldajat suur- või väikevõlausaldajaks ega ka arvutuslikke põhimõtteid

väiksema

nõude

suuruse

ülempiiri

määratlemiseks.

Suur-

või

väikevõlausaldajaks

kvalifitseerumine on igal konkreetsel üksikjuhul jäetud hääleõiguslike võlausaldajate otsustada

ning see otsustus on alati subjektiivne;

2) on apellantide arvates tarbetu maakohtu mõttekäik, et mitu korda on väiksem nõue väiksem

keskmisest nõudest;

3) on vähemalt vastuolus hea tava ja eetikaga teguviis, kus võlausaldaja esitab väikevõlausaldaja

kandidaadiks iseenda, mitte aga mõne teise väikevõlausaldaja, kuna koosolekul osales või oli

esindatud enam kui üks-kaks väikevõlausaldajat. Lisaks ei oma AS Swedbank tänaseks enam

nõuet, olles selle loovutanud Valev Platole. Vastavasisuline teatis on pankrotihaldurile saadetud;

4) on apellandid endiselt seisukohal, et enamuse väikevõlausaldajate õigusi on rikutud.

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul väiksemaks loetud nõue 250 000 eurot jätnud nad ilma

õigusest teha otsuseid.

5. Vastustaja Hillar Soosalu (pankrotis) ringkonnakohtule apellatsioonkaebusele vastamise tähtaja

vältel kirjalikku seisukohta ei esitanud. 01. septembril 2014.a teatas H. Soosalu

pankrotitoimkonna esimees A. Jansen-Uueda ringkonnakohtule, et jääb oma varem esitatud

seisukohtade juurde. Vastustaja esindaja märkis ühtlasi, et apellatsioonkaebuse esitanud isikutest

SOOS Investment OÜ ja Peeter Ilves ei kvalifitseeru Hillar Soosalu pankrotimenetluses

võlausaldajaks, mistõttu ei saa neil isikutel olla enam õigustatud huvi H. Soosalu

pankrotimenetluses tehtud üldkoosoleku otsuste kehtivuse suhtes. 27. veebruari 2014.a

võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku otsusega jäeti SOOS Investment OÜ ja Peeter Ilvese

poolt esitatud nõuded tunnustamata. Pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna esimehele

teadaolevalt ei ole eelnimetatud isikud esitanud hagi oma nõuete tunnustamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus

nõustub täies ulatuses selles esitatud seisukohtadega. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

7. Hagejate põhiseisukoht hagi esitamisel oli selles, et nende poolt vaidlustatud H. Soosalu

(pankrotis) võlausaldajate 21.03.2013 üldkoosoleku otsusega määrati ebaõigesti kindlaks nn

suuremate ja väiksemate nõuete piiritlemise alused. Üldkoosoleku otsusega loeti PankrS § 74 lg 2

tähenduses väiksema nõudega võlausaldajaks isik, kelle nõue on väiksem kui 250 000 eurot, kuid

hagejate hinnangul pidanuks vaidlusalune piir olema 60 000 eurot või veelgi väiksem.

8. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt puudub alus

tunnistada kehtetuks võlausaldajate esimesel 21.03.2013.a üldkoosolekul langetatud otsuseid.

Maakohus on hinnanud kõiki asjassepuutuvaid väiteid ja asjaolusid, jõudes igakülgselt

põhjendatud järeldusele, et arvestades pankrotimenetluses esitatud nõuete arvu, nende suuruseid

ja vastastikuseid proportsioone, on käesoleval juhul põhjendatud ja õigusaktidega kooskõlas

määratlus, mille kohaselt kostja pankrotimenetluses loeti väiksema nõudega võlausaldajaks need

võlausaldajad, kelle nõue ei ületanud 250 000 eurot.

9. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et PankrS § 74 lõike 2 kohaselt peavad

pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt

esitatud isikud, kuid seadus ei sätesta piiranguid selles osas, keda võivad suuremate või

väiksemate nõuetega võlausaldajad pankrotitoimkonna liikmeks esitada. Põhjendatud ei ole

apellantide väited, nagu oleks võlausaldaja poolt iseenda esitamine väikevõlausaldaja esindaja

kandidaadiks vastuolus hea tava ja eetikaga.

10. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud apellantide seisukoht, nagu rikuks võlausaldajate

21.03.2013 üldkoosoleku otsus väikevõlausaldajate huve sellega, et jätab nad ilma õigusest teha

otsuseid. Maakohus on õigesti selgitanud, et PankrS § 73 kohaselt on pankrotitoimkond eeskätt

järelevalveorgan, kelle ülesandeks on kaitsta pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve,

teostades mh järelevalvet halduri tegevuse üle. PankrS §-ga 75 nähakse ette ka pankrotitoimkonna

liikme vastutus juhuks, kui toimkonna liige on oma kohustuse rikkumisega süüliselt tekitanud

võlausaldajale kahju.

Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse ülejäänud põhjendusi.

11. Pankrotitoimkonna esimees A. Jansen-Uueda teavitas 01.09.2014.a ringkonnakohut asjaolust,

et 27.02.2014.a nõuete kaitsmise koosolekul jäeti tunnustamata SOOS Investment OÜ ja Peeter

Ilvese nõuded võlgnik Hillar Soosalu pankrotimenetluses. Teadaolevalt ei ole nimetatud isikud

esitanud PankrS § 106 lg 1 alusel hagi oma nõuete tunnustamiseks. Seega on SOOS Investment

OÜ ja Peeter Ilves kaotanud oma võlausaldaja staatuse Hillar Soosalu pankrotimenetluses,

mistõttu ei saa neil enam olla õigustatud huvi pankrotimenetluses tehtud üldkoosoleku otsuste

kehtivuse suhtes.

12. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja staatuse lõppemine menetluse kestel ei anna käesolevas

staadiumis iseenesest alust menetluse lõpetamiseks (TsMS § 429) või hagi läbivaatamata

jätmiseks (TsMS § 423) ega ka apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks (TsMS § 643

koostoimes §-ga 637), kuivõrd nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga olid nii

SOOS Investment OÜ kui ka Peeter Ilves võlausaldaja õigustes. Tsiviilkohtumenetluse

üldpõhimõtete kohaselt ei too kohtusse pöördumise aluseks olnud õiguse lõppemine menetluse

vältel üldjuhul automaatselt kaasa menetluse lõpetamist. Küll aga on õiguse lõppemine kohtu

poolt asja lahendamise seisuga aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt jääb

SOOS Investment OÜ ja Peeter Ilvese apellatsioonkaebus rahuldamata lisaks maakohtu otsuses

ja käesoleva otsuse p-des 8-10 toodud põhjendustele ka seetõttu, et ringkonnakohtu poolt otsuse

tegemise aja seisuga ei ole nimetatud isikutel H. Soosalu pankrotimenetluses enam võlausaldaja

staatust, mis PankrS § 83 lg 1 kohaselt andis neile õiguse võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

vaidlustamiseks.

13. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/