3-14-51919/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51919 Haldusasi IA esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Kaebaja – IA Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus IA määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta IA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51919 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. IA esitas 01.09.2014 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus enda esialgse õiguskaitse korras ümberpaigutamist Tallinna Vanglast teise vanglasse, kuna taotleja esitas Tallinna Vangla julgeolekutöötajate peale kuriteoteate. Taotluse kohaselt on tekkinud oht taotleja elule ja tervisele Tallinna Vangla julgeolekuametnike poolt.

2. Tallinna Halduskohus jättis 04.09.2014 määrusega I. A esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud andmetest nähtub, et I. A ei ole esitanud vaiet haldusorganile ega kaebust kohtule (mille esitamise eelduseks on vaidemenetluse läbimine vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 5) seoses sooviga enda ümberpaigutamiseks teise vanglasse. Samuti ei ole I. A esitanud haldusorganile taotlust vastava sooviga, mille esitamine ja lahenduse ära ootamine on kohustamisnõude esitamise esmaseks nõudeks. Järelikult ei saa I. A esitada kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlust enda ümberpaigutamiseks teise vanglasse, kuna täitmata on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-s 5 sätestatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eeldused.

3-14-51919 2(2) Eeltoodust tulenevalt ning kohaldades HKMS § 121 lg 2 p 1 analoogiat, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud, tuleb I. A 01.09.2014 halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

3. I. A esitas 10.09.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Tallinna Halduskohus võttis 15.09.2014 määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. I. A palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 04.09.2014 määrus tühistada ja paigutada määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vanglast teise vanglasse. Samuti palub I. A edastada kohtul tema 10.09.2014 allkirjastatud avaldus, milles I. A palub enda üleviimist teise vanglasse, Tallinna Vangla direktorile. Vaid siis saab määruskaebuse esitaja olla kindel, et avaldus jõuab adressaadini. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esitada esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

6. Eeltoodust tulenevalt on halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eelduseks haldusorganile vaide esitamine või kaebuse esitamine halduskohtule. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole I. A esitanud vaiet haldusorganile ega kaebust halduskohtule (mille esitamise eelduseks on vaidemenetluse läbimine (VangS § 11 lg 5)). Samuti ei ole I. A esitanud enda ümberpaigutamise taotlust haldusorganile. Seega leidis halduskohus õigesti, et I. A ei saa esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlust, kuna täitmata on HKMS § 249 lg-s 5 sätestatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eeldused. Seega pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohus on jätnud selle õigesti läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).

7. I. A toob määruskaebuses välja asjaolud, mille tõttu ta peab vajalikuks enda ümberpaigutamist teise vanglasse. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruses halduskohtu poolt I. A antud põhjalike selgitustega ümberpaigutamisega seoses ega hakka neid kordama.

8. Seoses I. A taotlusega edastada tema ümberpaigutamise taotlus Tallinna Vangla direktorile selgitab ringkonnakohus, et vastav taotlus tuleb esitada isikul endal, kohus ei saa seda teha tema eest. Kui haldusorgan keeldub taotluse vastuvõtmisest, on I. A õigus esitada kohtule kaebus haldusorgani vastava toimingu peale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks