3-14-50995/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

15.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50995

Haldusasi

Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Menetlusabi taotleja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe taotlus (tl 2-2p) riigi õigusabi

saamiseks. Taotluse kohaselt pöördus ta Kaitsepolitseiametisse ning palus enda pöördumisest

koopiat, kuid tema pöördumine tagastati 23.05.2014. J. Reinomägi märkis, et riigi õigusabi

garanteeriks temale võimaluse kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi seoses

Kaitsepolitseiameti tegevusetusega. J. Reinomäe väitel seisneb võimalik tulenev kasu õiglases

õigusemõistmises PS § 15 järgi ning ta soovib nõuda Kaitsepolitseiametilt moraalse kahju

hüvitamist.

2. Tartu Halduskohus 03.06.2014. a määrusega (tl 4-4p) jättis käiguta J. Reinomäe taotluse

riigi õigusabi saamiseks ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Kohus märkis, et J. Reinomägi ei ole kohtule esitanud nõuetekohast riigi

õigusabi taotlust, mistõttu kohus edastas J. Reinomäele täitmiseks taotluse ankeedi. Kohus

selgitas, mis tuleb taotluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg-le 1 märkida ning

esitada tuleb kohtule andmed oma majandusliku seisundi kohta, et kohus saaks kaaluda riigi

õigusabi võimaldamist. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et halduskohtumenetluses valitsev

uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist ning halduskohtu ülesanne on nõuda ka vajadusel ise välja asja

lahendamiseks olulised tõendid.

3. 26.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe täpsustatud taotlus (tl 11-11p) riigi

õigusabi saamiseks, milles ta märkis taotletava riigi õigusabi liigina isiku esindamise

halduskohtumenetluses ning kirjeldas probleemina Kaitsepolitseiameti tegevusetust tema

pöördumise osas. Põhjendusena, miks riigi õigusabi saamine on vajalik, märkis J. Reinomägi,

et puuduvad teadmised ja võimalused õigusi kaitsta ning võimaliku kasuna märkis PS-s

sätestatud õiguste ja vabaduste käitamise.

4. Tartu Halduskohus 27.06.2014. a määrusega (tl 13-13p) jättis teistkordselt käiguta

J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

alates määruse kättesaamisest. Kohus asus seisukohale, et J. Reinomäe taotlus on esitatud

endiselt puudustega. Võttes arvesse taotleja 02.06.2014 esitatud taotlust ja 26.06.2014 esitatud

taotluse täiendust, mõistis kohus J. Reinomäe taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi

kaebuse koostamiseks, et esitada kohtule kaebus Kaitsepolitseiameti tegevusetuse peale.

Kohus kohustas taotlejat teatama kohtule, kas kohus on tema taotlust õigesti mõistnud ning

juhul kui kohus on taotlust valesti mõistnud, teavitada J. Reinomäel sellest kohut ja täpsustada

taotletava riigi õigusabi liiki. Lisaks märkis kohus, et J. Reinomäel tuleb esitada kohtule

andmed oma majandusliku seisundi kohta, et kohus saaks kaaluda riigi õigusabi

võimaldamist.

5. 04.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe täpsustatud taotlus (tl 16-16p),

milles ta märkis, et talle on kohtumääruses nimetatud puudused arusaamatud ning riigi

õigusabi tagab talle PS §-des 13 ja 18 kehtestatud õigused ja tema majanduslik seisund ei

võimalda tal endale õigusabi palgata.

6. Tartu Halduskohus 22.08.2014. a määrusega (tl 18-18p) jättis kolmandat korda käiguta

J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva

alates määruse kättesaamisest. Kohus asus seisukohale, et J. Reinomäe taotlus on esitatud

endiselt puudustega. Kohus märkis, et J. Reinomäel tuleb täpsustada, kas ta soovib riigi

õigusabi üksnes isiku esindamiseks või soovib ta õigusabi ka õigusdokumendi, s.o kaebuse

koostamiseks. Kohus viitas, et on mõistnud taotleja avaldusi selliselt, et J. Reinomägi soovib

õigusabi kaebuse koostamiseks, et esitada kohtule kaebus Kaitsepolitseiameti tegevusetuse

peale, kuid antud juhul on taotlus esitatud vaid isiku esindamiseks, mis tähendab, et kohtusse

kaebuse koostamisele õigusabi osutamine ei laieneks. Kohus märkis, et J. Reinomäel tuleb

oma tahe ja taotluse eesmärk selgesti ja üheselt arusaadavalt märkida, sest kohus ei saa ise

sisustada tema taotlust. Kohus kohustas J. Reinomäge teatama, kas kohus on tema varasemalt

esitatud taotluste pinnalt saanud õigesti aru, et taotleja soovib saada riigi õigusabi kaebuse

koostamiseks, et esitada kohtule kaebus Kaitsepolitseiameti tegevusetuse peale või on kohus

sellisele järeldusele jõudes eksinud ning juhul kui kohus on taotlust valesti mõistnud,

teavitada sellest kohut ja täpsustada taotletava riigi õigusabi liiki. Lisaks märkis kohus, et J.

Reinomäel tuleb esitada kohtule andmed oma majandusliku seisundi kohta, et kohus saaks

kaaluda riigi õigusabi võimaldamist.

7. 02.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe vastus (tl 21) 22.08.2014. a

määrusele, milles ta märkis, et RÕS § 4 lg 3 p 5 hõlmab ka kaebuse esitamist halduskohtusse

ning tal ei ole võimalik esitada andmeid oma majandusliku seisundi kohta, mistõttu palub

tugineda lahendi tegemisel Riigikohtu 31.07.2014. a määrusele nr 3-7-1-3-190-14, kus ta

tunnistati maksejõuetuks. J. Reinomägi märkis, et taotleb riigi õigusabi RÕS § 4 lg 3 p 5

alusel ja ta vajab riigi õigusabi, kuna tema piiratud õigused vanglas ei võimalda oma õigusi

kaitsta tõhusalt ning tal ei ole võimalik ise õigusabi osutajat palgata.

8. Tartu Halduskohus 04.09.2014. a määrusega (tl 23-23p) jättis rahuldamata J. Reinomäe

taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st

2 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 1 juhindudes. Kohtu hinnangul on J. Reinomägi ise võimeline kaitsma

enda õigusi halduskohtumenetluses ning tema puhul ei ole tegemist isikuga, kes oleks

halduskohtumenetluses täielikult kogenematu, kuivõrd ta on esitanud halduskohtule kümneid

kaebusi ja saavutanud ka kaebuste menetlusse võtmise. Lisaks märkis kohus, et halduskohtus

valitseb uurimisprintsiip ning õiguslike põhjenduste esitamist HKMS kaebajalt ei nõua,

kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Kohus viitas Riigikohtu 16.10.2002. a otsusele

nr 3-3-1-41-02, milles on märgitud, et uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute

subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest

teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel. Kuigi riigi õigusabi saamise

esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, asus kohus seisukohale, et ei

pea enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1, kuna esineb

RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, mistõttu

puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse

kindlakstegemiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. 10.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe määruskaebus (tl 26-28), milles ta

palub Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus tühistada ning teha uus otsus, millega

rahuldatakse tema riigi õigusabi taotlus. J. Reinomägi leiab, et kohus on eiranud erinevaid

Riigikohtu lahendeid, kus on toodud alused, millistel tingimustel võib isikut pidada RÕS § 7

lg 1 p 1 järgi isikuks, kes on võimeline oma õigusi kaitsma. J. Reinomägi arvab, et tema kui

vahistatu nendele nõuetele ei vasta. J. Reinomäe arvates ei ole asjakohane viidata tema

kaebustele, mis on võetud menetlusse, kuna tänaseni ei ole ta saavutanud ühegi kaebusega

tõhusat õiguskaitset. J. Reinomägi märgib, et vastuolus määruse p-s 4 esitatuga ei ole kohus

analüüsinud vaidlusaluse asja keerukust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. J. Reinomägi on määruskaebuses esitanud taotluse teha uus otsus, millega tema riigi

õigusabi taotlus rahuldatakse. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste

avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Lähtuvalt HKMS § 116 lg 1 ls-st 1

lahendatakse menetlusabi taotlus määrusega. Eeltoodust juhinduvalt leiab ringkonnakohus, et

määruskaebuse esitaja taotlust tuleb tõlgendada taotlusena teha uus määrus, millega tema riigi

õigusabi taotlus rahuldatakse.

12. Halduskohus jättis J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7

lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi

sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Vastuseks määruskaebuse esitaja

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. RÕS § 7 lg 1 p 1 ei välista vahistatu korral halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmist. Viidatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on J. Reinomägi

halduskohtumenetluses osalenud korduvalt. Kohtuvaidluste tulemuslikkus kaebaja jaoks ei

ole asjaolu, mida kohtul tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamisel arvestada. Ringkonnakohtu

hinnangul on J. Reinomäel olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused

kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Halduskohus on kolmes käiguta jätmise määruses

selgitanud, millised puudused taotluses esinevad. Muuhulgas on halduskohus 27.06.2014. a ja

22.08.2014. a määrustes märkinud, kuidas ta J. Reinomäe taotlust mõistab ning kohustatud

viimast teatama nii sellest, kas kohus on õigesti taotlusest aru saanud kui ka sellest, kui kohus

on taotlust valesti mõistnud. J. Reinomägi ei ole täiendavates taotlustes kohtu küsimustele

vastanud. Seega ei ole olnud halduskohtul võimalik otsustada, et J. Reinomäe õiguste kaitseks

on tingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses eriteadmistega isik, kuna varasemates

kohtuvaidlustes osalemise pinnalt saab pidada J. Reinomäe õiguste kaitse vajalikul määral

tagatuks tema enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.

14. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse

õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi

vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta

õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral.

RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse

esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et

kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam

hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1. Sellisel juhul isiku

majanduslik seisund enam asja otsustamist ei mõjuta. Samuti ei ole kohtul vajalik analüüsida

asja keerukust, nagu väidab määruskaebuse esitaja.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel