3-14-51298/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-14-51298

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51298 Haldusasi P.K.i kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 26.05.2014.a ettekirjutuse nr 40 (31-3/14-33/1) tühistamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON Lõpetada haldusasja nr 3-14-51298 menetlus. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 26.05.2014.a ettekirjutusega nr 40 (31- 3/14-33/1) kohustati P.K.it 30 päeva jooksul arvates ettekirjutuse kättesaamisest esitama 2013.a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes korrektsed andmed ning tagastama Tallinna linnale keelatud annetus ulatuses, mis vastab spordikompleksi rajamist lubava reklaamplakati eest Tallinna linnale esitatud arvete maksumusele.

2. P.K. esitas 27.06.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 26.05.2014.a ettekirjutuse nr 40 (31-3/14-33/1) tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 11.08.2014.a määrusega võeti P.K.i kaebus menetlusse ja määrati vastustajaks ERJK.

4. ERJK 05.08.2014.a otsusega nr 31-3/14-33/2 tunnistati P.K.i suhtes 26.05.2014.a tehtud ettekirjutus nr 40 tagasiulatuvalt kehtetuks. Vastustaja esitas 13.08.2014.a kohtule taotluse haldusasja nr 3-14-51298 menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.

5. 18.08.2014.a kohtunõudega küsis kohus kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise kohta. Ühtlasi selgitas kohus, et seoses menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel mõistetakse kaebaja kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud ning andis kaebajale tähtaja menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks.

6. Kaebaja esitas 29.08.2014.a vastuses kohtunõudele taotluse menetluse jätkamiseks ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes preventiivsetel eesmärkidel. ERJK on algatanud kaebaja suhtes uue haldusmenetluse samade asjaolude osas, mis on olnud vaidluse esemeks käesolevas asjas. Kui kohus tuvastab vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse, tuleb haldusorganil kohtuotsuse põhjendustest edasiste haldusotsustuste puhul juhinduda ning haldusorgan ei saa enam anda samasugust haldusakti samasugustel asjaoludel. Seega leiab kaebaja, et kaebuse edasine menetlus haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks on vajalik tema õiguste kaitseks. Isegi, kui esineb võimalus kaitsta kaebaja huve uues haldusmenetluses, pole see kooskõlas õiguste efektiivse kaitse ja menetlusökonoomia põhimõttega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

I

7. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt või toiming on tunnistatud kehtetuks või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus peab menetluse jätkamise taotluse esitamise korral hindama, kas kaebajal oleks § 45 lg-s 2 sätestatud alus samasisulise tuvastamiskaebuse esitamiseks (vt Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koost. K. Merusk, I. Pilving. Tallinn, 2013, lk 509). HKMS 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS eelnõu seletuskirja kohaselt on § 45 lg 2 eesmärgiks kitsendada tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi, sest tuvastamiskaebusest saadav kasu on sageli väike. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus ei ole üldjuhul lubatav, kuna õigusvastase situatsiooni kordumisel on isikul võimalik oma õigusi kaitsta asjakohase tühistamisvõi kohustamiskaebusega, st tõhusama vahendiga.

8. Kaebaja taotleb menetluse jätkamist vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Tuvastamiskaebus on kaebaja arvates tema õiguste kaitseks vajalik preventiivsel eesmärgil, kuna vastustaja on algatanud kaebaja suhtes uue haldusmenetluse samadel asjaoludel ning samal alusel, mistõttu kaebaja leiab, et käimasoleva menetluse kaudu on võimalik ennetada samasisulise haldusakti andmist. Kaebaja on seisukohal, et isegi juhul, kui esineb võimalus kaitsta kaebuse esitaja huve uues algatatud menetluses pole see kooskõlas õiguste efektiivse kaitse ja menetlusökonoomia põhimõttega.

9. Kuna ERJK tunnistas 05.08.2014.a otsusega nr 31-3/14-33/2 P.K.i suhtes 26.05.2014.a tehtud ettekirjutuse nr 40 tagasiulatuvalt kehtetuks, ei saa see enam kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning menetluse jätkamiseks ei ole alust. Käesoleva kohtumenetluse eesmärgiks ei saa kaebajal olla huvi saada kinnitus vaidlusaluse ettekirjutuse õigusvastasuse kohta, kuna ERJK on ise seda kinnitanud. Kui ERJK peaks tegema kaebaja suhtes uue ettekirjutuse, on kaebajal võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta asjakohase tühistamiskaebusega. Tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuga ei ole kaebajal võimalik ennetada tema suhtes haldusmenetluse läbiviimist ega uue ettekirjutuse tegemist. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise näol on tegemist üksnes vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse fakti konstateerimisega, mis ei too vastustajale kaasa mingisuguseid õiguslikke tagajärgi: kohus ei tee vastustajale ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. Samuti ei ole käesoleva menetluse jätkamine tuvastamiskaebusega kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega. Arvestades kohtumenetluse võimalikku pikkust, on vastustaja suure tõenäosusega käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumise ajaks kaebaja suhtes uue haldusmenetluse juba läbi viinud ning selle tulemusel uue haldusakti välja antud. Eeltoodust lähtuvalt ei aita preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõue kaebajat kuidagi tema õiguste edaspidisel kaitsel.

10. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebaja taotlus menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes jätta rahuldamata ja lõpetada käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

II

11. HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebajal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse.

III

12. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulude väljamõistmist taotletud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys