3-14-50743/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50743

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks

summas 10 950 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määruse

resolutsiooni p 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi avaldus (tl 1), milles ta märkis, et

on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014. a vastuse nr 1-13/662-2, 1-13/690-2 ja

1-13/707-2 ning palus kohtul võtta vastu antud avaldus summas 10 950 eurot. Lisaks palus

A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ega sissetulekut.

2. Tartu Halduskohus 12.05.2014. a määrusega (tl 7-7p) jättis kaebuse käiguta ja

andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Kohus märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, milles tekitatud kahju seisneb ja millised

negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud

ning esitada tõendid, mis tema väiteid kinnitaksid. Kohus selgitas, et ei saa kaebust

sisustada iseseisvalt kaebaja venekeelse kahju hüvitamise taotluse pinnalt, mis oli

kaebusega kaasas ning suunatud Tartu Vangla direktorile. Kohus märkis, et kaebajal

tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-

s 1 nimetatud tagajärjed kaebajale saabusid või milles varaline kahju väljendus.

3. A. Maksimov esitas 20.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 12), milles

märkis, et kohus palus esitada tõendeid, aga need on kaitsja juures, keda kohus ei

võimalda.

4. Tartu Halduskohus 03.06.2014. a määrusega (tl 16-16p) tagastas A. Maksimovi

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus

märkis, et kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu

12.05.2014. a määruse koos tõlkega kätte 19.05.2014 ning viimane päev kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.05.2014. Kohus viitas, et kaebuses ja

puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse

sisu, väidetavad negatiivsed tagajärjed ega kaebuse faktiline põhjendus ning kaebaja

napist selgitusest ei nähtu ka kahjunõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimist. Kuna kaebaja ei ole nimetanud väidetavast kaitsjast advokaadi nime ega

taotlenud tema esindajaks määramist, siis ei olnud kohtul võimalik nõuet täpsustada ka

advokaadi vahendusel. Seega asus kohus seisukohale, et kaebus ei vasta jätkuvalt

HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse

alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust

sisustama, siis ei olnud kaebus kohtu hinnangul käesoleval kujul menetletav.

Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema

eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut,

ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja

põhjenduste esitamiseks. Kohus märkis, et kuna tagastab kaebuse, siis ei võta

seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

5. 12.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus (tl 22), milles ta

märkis, et sai kätte halduskohtu 03.06.2014. a määruse, kuid ei ole nõus kohtuniku

arvamusega, rikuti Konstitutsiooni ja ei antud kaitsjat.

6. Tartu Halduskohus 08.07.2014. määrusega (tl 27-27p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse ning andis A. Maksimovile puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Kohus viitas HKMS § 205 lg 1 p-dele 3 ja 4 ning märkis, et määruskaebuse

põhjendustest nähtub vaid see, et kaebaja ei nõustu kohtuga ega ole rahul, et talle ei antud

kaitsjat. Kohus märkis, et käesolevas haldusasjas ei ole kaebaja esitanud kohtule eelnevalt

riigi õigusabi taotlust. Kohus selgitas, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks

tuleb kaebajal täpsustada, millises ulatuses Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määrust

vaidlustatakse, missugust lahendit taotletakse ning mis põhjustel kaebaja leiab, et vaidlustatud

määrus on väär. Kohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse

halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid määruskaebuses vastavad

andmed puuduvad (HKMS § 205 lg 1 p 5) ning Tartu Halduskohtu viitenumbrile ei ole

laekunud ülekannet seoses käesoleva haldusasja määruskaebusega. Kohus selgitas, et kui

kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule

menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

7. 23.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi puuduste kõrvaldamise avaldus

(tl 33), milles ta märkis, et tal ei ole kaitsjat ja puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks.

8. Tartu Halduskohus 07.08.2014. a määrusega (tl 37-37p) tagastas A. Maksimovi

määruskaebuse 03.06.2014. a määruse peale. Kohus viitas, et väljastusteate ja kaaskirja

kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a määruse koos tõlkega kätte 18.07.2014,

millest hakkas kulgema puuduste kõrvaldamise tähtaeg ja viimane päev määruskaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.07.2014. Kohus märkis, et kuni käesoleva määruse

tegemiseni ei ole kaebaja määruskaebuse puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud faktilisi ja

õiguslikke väited asjaolude kohta, millest tulenevalt ta leiab, et vaidlustatav määrus on

õigusvastane ning määruskaebuse esitaja ei ole taotlenud kohtu poolt antud tähtaja

pikendamist. Kohus viitas, et 08.07.2014. a määruses on kaebajale esitatud selged juhised

määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole

kaebaja täpsustanud, millises ulatuses ta Tartu Halduskohtu määrust vaidlustab ja millist

lahendit soovib ning ei ole märkinud ka määruskaebuse põhjendusi. Kuna kaebaja ei ole

vastavalt 08.07.2014. a määrusele kohtu poolt nõutud puuduseid kõrvaldanud, siis kuulub

määruskaebus HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastamisele. Kohus märkis, et kuna tagastab

A. Maksimovi määruskaebuse, siis ei võta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta

riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

9. A. Maksimov esitas 17.08.2014 määruskaebuse (tl 43), milles ta märkis, et sai

07.08.2014. a määruse kätte, kuid ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna vastusel on

formaalne iseloom. Veel märkis A. Maksimov, et ei ole kaitsjat ega paberit A4.

10. Tartu Halduskohus 26.08.2014. a määrusega (tl 49-49p) vabastas A. Maksimovi

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 07.08.2014. a määruse peale menetlusse, jättis määruskaebuse

rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule. Lisaks jättis kohus rahuldamata A.

Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg

1 p 1 alusel (resolutsiooni p 4).

Kohus viitas 18.08.2014 registreeritud kaebaja pöördumises väidetule, et ta ootab kaitsjat.

Kohus mõistis kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Kohus märkis, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega,

erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul

tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on

kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning seega ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kohus märkis,

et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. 01.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus, milles ta märgib,

et sai kätte kohtu 26.08.2014. a määruse, kuid ta ei ole nõus ja siiani ei ole kaitsjat.

A. Maksimov märgib, et ainult koos kaitsjaga saab aru kohtu juriidilise kõne mõttest ning tal

ei ole paberit A4 ega seadusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

13. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks

oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes

nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu

26.08.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-de 1 ja 4 osas. Kuigi 01.09.2014.

a kohtus registreeritud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a

määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et

määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu otsustusega jätta tema riigi õigusabi taotlus

rahuldamata. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse

esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määruse

resolutsiooni p 4 osas.

14. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi

saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi

andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud

ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Ringkonnakohtu hinnangul on

asjakohatu määruskaebuse esitaja väide, et ainult koos kaitsjaga saab kohtu juriidilise kõne

mõttest aru, kuivõrd halduskohtu määruse põhjendused sisaldavad üksnes viidet ühele

seadusesättele ning selgitusi halduskohtumenetluses kehtivate põhimõtete kohta, millele

tuginevalt halduskohus riigi õigusabi taotluse rahuldamist põhjendatuks ei pidanud.

15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk

on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

16. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel