3-14-50899/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50899

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamise nõudes

summas 1000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Aleksei Maksimovi määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu

26.05.2014. a määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses (resolutsiooni p 1).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.05.2013 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), milles ta märkis, et

sai Tartu Vangla 20.05.2014. a vastuse nr 1-13/122-2, millega ta ei ole nõus ning pöördub

hagiga kohtu poole summas 1000 eurot. Lisaks palus A. Maksimov võimaldada talle kaitsja.

2. Tartu Halduskohus 26.05.2014. a määrusega (tl 7-8) jättis A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni

p 2) ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest.

Kohus märkis, et kaebajale on eelnevates kohtuasjades edastatud kohtu poolt riigi õigusabi

näidisvorm ning selgitatud riigi õigusabi andmise võimalusi muuhulgas haldusasjades

nr 313870, 3-13-2286 ja 3-13-2190, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks jätta riigi õigusabi

taotlust käiguta, et selgitada riigi õigusabi taotlemise korda ja täpsustada kaebaja taotlust.

Kohus mõistis käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi

õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus leidis, et eelnevate

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kohus

märkis, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel

suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised. Ühtlasi märkis kohus, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika. Kohus leidis, et esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1

pst 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, mistõttu puudub vajadus taotleja

majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

Kohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule täpsustada, kas ta soovib kohtule esitada

hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Viimasel

juhul tuleb kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või

toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati,

milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle väidetava

õigusvastase tegevusega saabunud. Kohus selgitas, et ei saa kaebust sisustada haldusorgani

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse pinnalt ning kaebajal tuleb kaebuses

selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduses (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud

tagajärjed kaebajale saabusid või milles varaline kahju väljendus. Lisaks märkis kohus, et

kaebajal tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, ning esitada

kohtule konkreetsed asjaolud ja arvutused, mis on olnud aluseks taotletava kahjusumma

kujunemisel. Kohus palus A. Maksimovil teatada, kas ta soovib asja arutamist istungil,

kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Kohus tõi välja, et kaebuse materjalidele ei ole

lisatud tõendit riigilõivu tasumise kohta (riigilõivuseaduse (RLS) § 57¹ lg 2), mistõttu tuleb

kaebajal selgitada, kas riigilõiv on tasutud või kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid

riigilõivu tasumiseks, on tal õigus esitada kohtule taotlus riigilõivust vabastamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Maksimov esitas 04.06.2014 määruskaebuse (tl 14), milles ta märgib, et ei ole nõus

kohtu arvamusega, kuna ei ole kaitsjat ning rikutud on Põhiseadust.

4. Tartu Halduskohus 12.06.2014. a määrusega (tl 18-18p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale ja andis puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus osutas, et kaebaja ei ole

määruskaebuses märkinud, millises osas ta halduskohtu 26.05.2014. a määrust vaidlustab ehk

ringkonnakohtule esitatavat taotlust ning ilma kaebaja taotluseta ei ole kohtul võimalik

määruskaebust menetleda.

5. A. Maksimov esitas 29.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 27), milles ta märgib,

et sai kätte halduskohtu 12.06.2014. a määruse, kuid ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei

võimaldatud kaitsjat ning ei saa aru kohtu esitatud küsimuste sisust.

6. Tartu Halduskohus 30.06.2014. a määrusega (tl 24-24p) tagastas A. Maksimovi kaebuse,

kuna kaebaja ei ole kuni käesoleva määruse tegemiseni kaebuses esinenud puudusi

kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi, ning ei

ole tasunud riigilõivu ega esitanud riigilõivust vabastamise taotlust. Kohus märkis, et kuna

kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, s.h kaebajale saabunud tagajärgi, millega seoses nõue

esitatakse, siis ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele ning

seetõttu ei ole käesoleval kujul menetletav. Kohus osutas, et ei saa kaebaja asemel asuda

kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Arvestades asjaolu, et

kaebaja on ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja

kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud kohus vajalikuks anda

kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

7. A. Maksimov esitas 16.07.2014 määruskaebuse (tl 34) Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a

määruse peale, milles ta märkis, et ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei olnud kaitsjat ning

selge ei ole kohtu seisukoht ja nõuded.

8. Tartu Halduskohus 01.08.2014. a määrusega (tl 38-38p) jättis käiguta A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus osutas, et kaebaja ei ole

määruskaebuses märkinud, millises osas ta vaidlustab halduskohtu määrust ehk

ringkonnakohtule esitatavat taotlust ning ilma kaebaja taotluseta ei ole kohtul võimalik

määruskaebust menetleda. Lisaks märkis kohus, et määruskaebuses ei ole esitatud andmeid

riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6), millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada

kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument ning juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole

maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu

tasumisest vabastamist.

9. A. Maksimov esitas 07.08.2014 avalduse (tl 44), milles ta märkis, et sai 02.08.2014. a

määruse kätte ning ei ole kohtuga nõus, kuna ei ole kaitsjat. Lisaks märkis, et riigilõivu

tasumise nõue on absurdne, kuna tal ei ole sissetulekut ega tööd.

10. Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega (tl 49-50) võttis menetlusse A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1), jättis

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale rahuldamata ja

edastas selle Tartu Ringkonnakohtule (resolutsiooni p 2) ning tagastas A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale. Kohus märkis, et mõistab

05.06.2014 Tartu Halduskohtusse saabunud määruskaebust ja selle 30.06.2014 saabunud

täiendust selliselt, et kaebaja vaidlustab 26.05.2014. a määrust osas, milles kohus jättis

rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebemenetluses on vaidlustatud Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määrust

resolutsiooni p 1 osas, millega jäeti rahuldamata A. Maksimovi riigi õigusabi taotlus isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses.

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses ega selle täienduses ei ole

esitatud ühtegi uut asjaolu, mis tingiks riigi õigusabi taotluse osas määruskaebuse

rahuldamise.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada

kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted

õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi

õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi

andmine välistatud. Seega on riigil kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes

riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldus, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule

esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude

kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Ringkonnakohus märgib veelkord, et

halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja

õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat

vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis,

et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

14. Kuna A. Maksimov ei ole määruskaebuses ega selle täienduses enda väite osas

Põhiseaduse rikkumise kohta sisulisi põhjendusi esitanud, siis jätab ringkonnakohus

nimetatud väite tähelepanuta.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse ja

muutmata Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse riigi õigusabi taotluse rahuldamata

jätmise kohta isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (resolutsiooni p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel