3-14-51562/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51562

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks seoses kaebajal riiete

vahetamise keelamisega 20. juulil 2014

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. augusti 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Streltsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. augusti 2014. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata, muutes vastavas osas Tartu Halduskohtu 8. augusti

2014. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustest lähtuvalt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas 21. aprillil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse, kuna Viru Vangla keelas tal 20. juulil 2014

riideid vahetada.

Koos kaebusega esitas A. Streltsov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 8. augusti 2014. a määruse resolutsiooni punktiga 1 jäeti A. Streltsovi

taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt:

2.1. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel

riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg 2 kohaselt juhindub

kohus taotleja majandusliku seisundi hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 186,

mille kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut

ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel

olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid

asjaolusid. HKMS § 112 lg 1 p 2 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta

müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude.

2.2. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et perioodil 21. märts 2014 kuni 20. juuli 2014

laekumised kaebaja isikukontole puuduvad, kuid taotluse esitamisele eelnenud hetkel oli tema

isikuarvel vaba jääk 365,04 eurot. Kuna käesoleva asja menetluskulud piirduvad kaebaja

jaoks eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, ei saa riigilõivu tasumise kohustust pidada

ebamõistlikult koormavaks. Seega puudub alus kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 8. august 2014. a

määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal raha riigilõivu

tasumiseks, seetõttu puudub kaebajal võimalus oma õigusi kaitsta. Kaebaja märkis, et tema

isikukontol oleva raha eest on tal vaja maksta Viru Vanglale elektri eest, kuna ta peab vanglas

viibima veel neli aastat. Lisaks on tal vaja osta muid vanglas vajaminevaid asju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu

8. augusti 2014. a määruse resolutsiooni punktiga 1, kuid peab vastavas osas vajalikuks

halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustest lähtuvalt muuta.

5. A. Streltsov on halduskohtule esitanud tuvastamiskaebuse, mille esitamisel tuleb

halduskohtule tasuda riigilõivu 15 eurot (RLS § 571 lg 1). Koos kaebusega esitas A. Streltsov

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1

sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas.

7. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud eeldus –

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda – ei ole

täidetud. Kuigi halduskohtule esitatud A. Streltsovi isikukonto (tl 8) väljavõtte kohaselt ei ole

kaebajal riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul (21. märts

kuni 20. juuli 2014) sissetulekuid olnud, mistõttu on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu

sissetulek HKMS § 112 lg 1 p 1 tähenduses negatiivne, ei ole vastava asjaolu nentimine

riigilõivu tasumisest vabastamise aluseks. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema

isikuarvel olev vaba jääk 365,04 eurot. Kuna kaebuse esitamisel kuulub tasumisele 15 eurot,

ei saa nimetatud summa tasumist kaebaja isikukonto vaba jääki arvesse võttes pidada

ebamõistlikult koormavaks kohustuseks. Seega ei saa kaebajat HKMS § 111 lg 1 tähenduses

maksejõuetuks isikuks pidada.

8. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on A. Streltsovil vaja tema isikukontol olevat

raha kasutada vanglas tarvilike asjade soetamiseks ja elektri eest tasumiseks. Riigikohtu

halduskolleegium sedastas 12. märtsi 2012. a määruses nr 3-7-1-3-61-12, et menetlusabi

andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejale peab pärast riigilõivu

tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste

tegemiseks. Järelikult ei ole asjakohased ka määruskaebuses esitatud väited, et menetlusabi

taotluse lahendamisel tuleks arvesse võtta kaebaja poolt tulevikus tehtavaid kulutusi

erinevatele kaubaartiklitele ja elektrile.

/digitaalselt allkirjastatud/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene