3-14-51127/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51127

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), milles ta märkis, et

on kohtueelse menetluse läbinud ja saanud 06.06.2014. a vastuse nr 1-13/98-2 ning et

pöördub kohtusse hagiga 10 eurot päevas.

2. Tartu Halduskohus 19.06.2014. a määrusega (tl 7-8) jättis A. Maksimovi kaebuse

käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Kohus märkis, et A. Maksimovi kaebuses ei ole välja toodud

halduskohtumenetluse seadustikuga (HKMS § 38 lg 1 p 5, § 37) kooskõlas olevaid

taotlusi, mistõttu tuleb kohtule täpsustada, kas kaebaja soovis kohtule esitada

hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel. Kohus märkis, et hüvitamiskaebuse

esitamise korral tuleb kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada,

millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle

väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed

tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Kohus selgitas,

et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kaebajal märkida, millist

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud isikuõigust on vangla oma

tegevusega rikkunud ning isikul on õigus hüvitist nõuda juhul, kui vastustaja tegevus

on kaebajale saabunud kahjulike tagajärgede põhjuseks, s.t vastustaja tegevuse ja

kahjulike tagajärgede vahel on põhjuslik seos. Varalise kahju hüvitamise nõude korral

tuleb märkida, milles varaline kahju väljendus. Kohus selgitas, et halduskohus ei saa

kaebust sisustada haldusorgani kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsuse pinnalt.

Lisaks selgitas kohus, et HKMS § 38 lg 2 kohaselt tuleb kaebajal rahalise hüvitise

nõudmisel märkida ka nõutava hüvitise suurus ning mittevaralise kahju eest hüvitise

nõudmisel, samuti juhul, kui kaebajal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise

kahju suurust kindlaks teha, võib kaebaja jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja

taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kui kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu

äranägemisel, siis tuleb seda kaebuses märkida. Ühtlasi märkis kohus, et kaebajal tuleb

vastavalt HKMS § 38 lg 1 ple 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid

asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse

ning kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada

ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kohus palus A. Maksimovil

teatada, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses.

Kohus osutas, et kaebaja on korduvalt pöördunud kohtusse sarnaste HKMS § 38 lgle 1

mittevastavate hüvitamiskaebustega ning kohus on igakordselt selgitanud, et

halduskohtule esitatav kaebus peab vastama HKMS § 38 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema

eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut,

hoiatas kohus kaebajat, et järjekordsete samade puudustega kaebuste korral ei anna

kohus kaebajale täiendavat võimalust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Kohus märkis, et A. Maksimovi kaebuse materjalidele ei ole lisatud tõendit riigilõivu

(riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2) tasumise kohta. Samuti ei nähtu eriigikassast, et

riigilõivu oleks antud kaebuselt tasutud. Kohus tõi esile, et kaebajal tuleb selgitada,

kas riigilõiv on tasutud ja esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument kaebuse juurde

lisamiseks või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks riigilõivu laekumist

kontrollida või kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on

kaebajal õigus esitada kohtule isikukonto väljavõte ühes taotlusega riigilõivust

vabastamiseks.

3. 03.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi puuduste kõrvaldamise avaldus

(tl 14), milles ta märkis, et arusaamatu on, kust võtta vahendid riigilõivu tasumiseks.

4. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 17-17p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Kohus viitas, et andis 19.06.2014. a määrusega kaebajale võimaluse kõrvaldada kaebuses

esinevad puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest ning kohtu kaaskirja ja

kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte

01.07.2014 ja tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks saabus 11.07.2014. Kohus

osutas 19.06.2014. a käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada

ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles

tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava

tegevusega põhjustatud. Kohus märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu

poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste tähtaja

pikendamiseks. Kohus leidis, et kaebaja poolt kohtule seni esitatud andmetest ei nähtu

vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus, mistõttu ei vasta kaebus HKMS §

38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele. Kohus märkis, et kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada

ning kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, millele vastamine ei vajanud

juriidilisi teadmisi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse

menetluse dokumentide pinnalt. Kohus asus seisukohale, et kuna kaebaja ei täpsustanud

kaebuse alust, sh kaebajale saabunud kahju ja selle tagajärgi, millega seoses nõue esitatakse,

siis ei saanud kohus kaebaja eest asuda kaebust sisustama, mistõttu ei ole kaebus käesoleval

kujul menetletav. Kohus märkis, et kaebaja lisatud vastustaja 06.06.2014. a kiri kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta (tl 3-3p), millest selgub, et kaebaja nõuab

mittevaralise kahju hüvitamist, kuna puudub võimalus pesta aluspesu pesumasinas, ei asenda

nõuetekohast kaebuse esitamist ja ei anna õigust puuduste kõrvaldamata jätmiseks. Arvestades

asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk

kahjunõuete ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, mis näitab kaebaja

pahatahtlikkust, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse

ja põhjenduste esitamiseks. Kohus selgitas, et kaebaja ei ole käesolevas menetluses tasunud

riigilõivu ega taotlenud menetlusabi riigilõivust vabastamiseks ning kohus ei saa vabastada

kaebajat riigilõivu tasumisest ilma vastava taotluseta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. 11.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus (tl 24), milles ta

märgib, et ilma kaitsjat võimaldamata on kaebuse läbivaatamine raskendatud ja kulutused

kirjavahetusele saavad olema suuremad kui kulutused kaitsjale. Veel märgib A. Maksimov, et

puudub paber A4, ei ole seadusi ja kui kohus tahab, hakkab ta pidama kirjavahetust

tualettpaberil, nagu ta teeb seda Riigikohtuga.

6. Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega (tl 29-29p) jättis määruskaebuse käiguta ja

andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Kohus viitas, et HKMS § 205 lg 1 sätestab, mis tuleb määruskaebuses

märkida. Kohus tõi välja, et A. Maksimov ei ole märkinud, milline on lahend, mida ta soovib

ringkonnakohtus vaidlustada, ei ole märkinud ringkonnakohtule esitatavat taotlust ega

esitanud riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente. Lisaks märkis kohus, et kaebajal tuleb

oma määruskaebust põhjendada. Kohus viitas, et RLS § 57¹ lg-st 6 lähtuvalt tuleb tasuda

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja A. Maksimovil tuleb esitada kohtule riigilõivu

tasumist tõendav dokument. Lisaks selgitas kohus, et kui kaebajal ei ole maksejõuetusest

tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.

7. 27.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kiri (tl 34), milles palub kohtul

vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ei ole vahendeid, sissetulekut ega tööd.

8. Tartu Halduskohus 08.09.2014. a määrusega (tl 40-40p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 04.08.2014. a määruse peale, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu

04.08.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, võib ringkonnakohtu

hinnangul seoses määruskaebuse esitamisega pidada määruskaebuse esitaja tahteks, et

ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse.

11. 04.08.2014. a määruse kohaselt tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 19.06.2014. a määruses

põhjalikult selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole

kaebus menetletav. Kaebaja ei ole halduskohtusse 03.07.2014 saabunud puuduste

kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb 19.06.2014. a määruses kohtu poolt selgitatu

mingiski osas arusaamatuks, vaid on üksnes märkinud, et talle on arusaamatu, kust võtta

vahendid riigilõivu tasumiseks. Kohus on õigesti märkinud, et ei saa kaebaja asemel kaebust

sisustada kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Halduskohtumenetluses ei ole

esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised ning uurimispõhimõttest tulenevalt

selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul

haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus on antud juhul ka

kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohus on õigesti märkinud, et A. Maksimov on

19.06.2014. a määruse venekeelse tõlke kätte saanud 01.07.2014 (tl 13) ning antud 10päevane

puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 11.07.2014. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus

A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava

tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused

takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse

tagastamine õiguspärane.

12. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel