Legislator Case Law & Legislation
3-14-50642/22 AI generated

3-14-50642/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-50642/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

28.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski kaebus (tl 2-5), milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat

Legislator headnote

AI generated

3-14-50642/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Gorodivski kaebus (tl 2-5), milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat

Keywords

AI generated
human rights violations therapeutic measure safety regulations violation repeated non-compliance restrictive measures against Russia offences against life and limb
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50642

Haldusasi

Roman Gorodivski kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Valga

arestimaja

nõuetele

mittevastavate

kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks

summas 30 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Roman Gorodivski määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Roman Gorodivski

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski kaebus (tl 2-5), milles ta nõudis

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Valga arestimaja kinnipidamistingimustega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat

perioodidel 21.08.2006 - 17.11.2006, 12.01.2007 - 26.01.2007, 16.03.2007 - 23.03.2007,

20.04.2007 - 25.05.2007, 19.06.2007 - 20.07.2007, 28.09.2007 - 19.10.2007, 09.11.2007

15.02.2008, 17.05.2011 - 24.05.2011, 29.05.2012 - 05.06.2012, 08.10.2013 22.10.2013

kokku 326 päeva jooksul Valga arestimajas inimväärikust alandavates ja tervist kahjustavates

tingimustes. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus 27.05.2014. a määrusega (tl 18-19) vabastas R. Gorodivski

riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja võttis R. Gorodivski kaebuse menetlusse.

Ühtlasi andis kohus kaebajale 10 päeva kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse

esitamiseks.

3. 29.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski taotlus (tl 24-24p)

kaebetähtaja ennistamiseks. R. Gorodivski põhjendas taotlust asjaoluga, et ta sai oma

õiguste rikkumisest teada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 19.12.2013. a lahendist ja

2013. a haldusasjast nr 31318.

4. PPA esitas 14.07.2014 vastuse (tl 40-41), milles leidis, et R. Gorodivski

kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning perioodide 21.08.2006 -

17.11.2006, 12.01.2007 26.01.2007, 16.03.2007 - 23.03.2007, 20.04.2007 -

25.05.2007, 19.06.2007 20.07.2007, 28.09.2007 - 19.10.2007 ja 09.11.2007 -

15.02.2008 osas tuleb haldusasja menetlus lõpetada. PPA hinnangul ei nähtu kaebusest

ega kaebetähtaja ennistamise taotlusest, et kaebaja oleks olnud piisavalt hoolikas, et

välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. PPA märkis, et arestimajas

kinnipidamise õiguspärasus või õigusvastasus ei ole halduskohtusse pöördumise

objektiivne takistus, mistõttu ei ole see ka kaebetähtaja ennistamise aluseks. Ka

arestimajas viibimisele järgnevat hilisemat kohtupraktikat erinevate arestimajade

kinnipidamistingimuste osas ei saa PPA arvates lugeda takistuseks kaebuse tähtaegsele

esitamisele, mistõttu ei saanud hilisemast kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi

tekitada kaebajale mittevaralist kahju.

5. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 44-45p) jättis rahuldamata R.

Gorodivski taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 1) ning lõpetas

menetluse perioodidel 21.08.2006 - 17.11.2006, 12.01.2007 - 26.01.2007, 16.03.2007 -

23.03.2007, 20.04.2007 25.05.2007, 19.06.2007 - 20.07.2007, 28.09.2007 -

19.10.2007 ja 09.11.2007 15.02.2008 Valga arestikambri kinnipidamistingimustega

põhjustatud kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:

a) Kaebetähtaja arvestamisel tuleb igat arestimajas viibimise perioodi käsitleda eraldiseisvalt

ning tegemist ei ole jätkuva rikkumisega alates 21.08.2006 kuni 22.10.2013. Asjaolud, et

Valga arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt kahjustasid kaebaja tervist ja alandasid

tema inimväärikust ning et väidetava kahju tekitajaks oli Lõuna Prefektuur (alates 01.01.2012

PPA), mille struktuuriüksuseks oli Valga arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt

siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes. Riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 seovad halduskohtusse pöördumise kahjust ja selle põhjustajast,

mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Riigikohus on 18.06.2008. a otsuse

nr 3-3-1-3508 p-s 10 leidnud, et jõustunud lahendist, millega tuvastati toimingu

õigusvastasus, saab kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui kaebajale ei

saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ja kes on selle eest vastutav. Kui

kaebajale on nii kahju kui ka tekitaja teada juba varem, siis ei saa kohtulahendi kuupäevast

hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg. Ka kaebaja ise on kohtule

esitatud kaebuses välja toonud, et viibimine 324 ööpäeva jooksul Valga arestimajas nõuetele

mittevastavates olmetingimustes mõjus temale vaimselt ja füüsiliselt laastavalt, mis näitab, et

kaebaja on tajunud temale kahju tekkimist juba arestimajas viibides. Seetõttu pidi kaebajale

olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja ajavahemiku 21.08.2006 -

17.11.2006 osas hiljemalt 17.11.2006, ajavahemiku 12.01.2007 - 26.01.2007 osas hiljemalt

26.01.2007, ajavahemiku 16.03.2007 23.03.2007 osas hiljemalt 23.03.2007, ajavahemiku

20.04.2007 - 25.05.2007 osas hiljemalt 25.05.2007, ajavahemiku 19.06.2007 - 20.07.2007

osas hiljemalt 20.07.2007, ajavahemiku 28.09.2007 19.10.2007 osas hiljemalt 19.10.2007 ja

ajavahemiku 09.11.2007 15.02.2008 osas hiljemalt 15.02.2008. Seega lõppes kahjunõude

esitamise tähtaeg eelnimetatud perioodide osas vastavalt 17.11.2009, 26.01.2010, 23.03.2010,

25.05.2010, 20.07.2010, 19.10.2010, 15.02.2011. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus saabus

Tartu Halduskohtusse 28.04.2014. Seega on kaebus seoses Valga arestimaja tingimustega

eelnimetatud perioodidel esitatud pärast kaebetähtaja lõppemist.

b) Tähtaja ennistamise aluseks oleva määratlemata õigusmõiste „mõjuvad põhjused“

sisustamisel peab kohus andma hinnangu kaebaja poolt välja toodud menetlustähtaja

möödalaskmise põhjustele. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt

objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandjuhtudel on peetud

kohtupraktikas võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka subjektiivsetel põhjustel. Antud

juhul ei ole kaebaja välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu kaebetähtaja möödalaskmiseks,

vaid on tähtaja ennistamise avalduses põhjusena välja toonud asjaolu, et ta oli teadmatuses

sellest, et tema kinnipidamine arestimajas oli õigusvastane ning Lõuna prefektuuri

õigusvastane tegevus sai talle teatavaks alles 2013. a novembris erinevate sellekohaste

kohtulahenditega tutvudes. Kaebajale pidi väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja olema

teada hilisemalt iga arestimajas viibitud perioodi viimaseks päevaks. Kaebetähtaja

ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada

kinnipidamistingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud

kaebajal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Asjaolu, et kaebaja tutvus arestimajas

viibimisele järgnevalt erinevate arestimajade kinnipidamistingimuste osas tehtud

kohtupraktikaga, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis takistanuks kaebajal seaduses

sätestatud kaebetähtaja jooksul talle kahju tekitamisest selgusele jõudmast ja oma õiguste

kaitseks kohtusse pöördumast. Kaebaja õiguste rikkumist kinnitava kohtupraktika ootamine ei

ole selliseks objektiivseks asjaoluks, mis tingiks hilisemalt kaebetähtaja ennistamise. Isegi

õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras

ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-315702, p 19). Seda

enam, et kaebusest nähtuvalt on kaebaja tajunud talle kahju tekkimist juba arestimajas

viibides, kuna kinnipidamistingimused tekitasid temas vaimselt ja füüsiliselt laastavat mõju.

Muid põhjusi, miks kaebaja kahjunõude esitamiseks ettenähtud tähtaja ületas, ei ole kaebaja

esile toonud. Isegi kui EIK 19.12.2013. a lahendist teadasaamist saaks pidada kaebuse

esitamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemiseks HKMS § 71 lg 2 tähenduses, nagu viitab

kaebaja, oleks kahjunõue koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega tulnud esitada 14 päeva

jooksul selle takistuse äralangemisest. Kaebaja pöördus kohtusse aga ligi neli kuud pärast EIK

otsuse avaldamist. Eeltoodust tulenevalt kaebajal ilmselgelt puudusid mõjuvad põhjused

kaebetähtaja ületamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. 11.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski määruskaebus (tl 51-52p), milles

ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse p-d 1 ja 2. R. Gorodivski

selgitab, et ta ei saanud kuni 10.03.2014 tutvuda EIK 19.12.2013. a otsusega ning juba

17.03.2014 esitas ta kahju hüvitamise taotluse. Seega on ta alates hetkest, mil sai teada oma

õiguste rikkumisest Valga arestimaja poolt, läbinud lähima tähtaja jooksul kõik vajalikud

protseduurid vastavalt vangistusseadusele ja haldusseadusele. R. Gorodivski märgib, et ta sai

enda õiguste rikkumisest teada kas 13. või 14. märtsil EIK 19.12.2013. a otsusest, mis

tähendab, et tegelikke tähtaegu arvutatakse sellest hetkest, kui ta sai õiguste rikkumisest teada

ja on alus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg 10 aasta jooksul.

7. PPA esitas 22.08.2014 vastuse (tl 68-69p), milles leiab, et Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a

määrus vastab seadusele ja kohtupraktikale ning on põhjalikult motiveeritud. PPA on

seisukohal, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna määruskaebuses esitatud

väited ei anna alust määruse tühistamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS

§ 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

9. HKMS § 124 lg 1 sätestab kohtu kohustuse kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on

esitatud tähtaegselt, ja lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlus pärast teistelt

menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse

hindamisel, lähtuvalt RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 46 lg-st 4, on oluline välja selgitada,

milles seisneb väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju ning millal kaebaja kahjust ja selle

tekitajast teada sai. Riigikohus on leidnud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates

arestimaja tingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju

hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati

(Riigikohtu 06.03.2014. a otsuse nr 3-3-1-93-13 p 14).

10. Hüvitamiskaebuse esitamisel näeb HKMS § 46 lg 4 ette kolmeaastase tähtaja arvates

päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või

haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Samuti tuleneb RVastS

§ 17 lg-st 3 kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks alates

kahjust ja selle tekitamisest teadasaamisest. Seega RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4

kohaselt tuleb kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme

aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või

pidi teada saama. Kaebaja on kaebetähtaja kulgema hakkamist mõistnud ekslikult.

11. Halduskohus on kaebetähtaja kulgemise hindamisel kohaldanud õigesti seadust ning

lähtunud lisaks Riigikohtu praktikast ja õigustatult leidnud, et kaebaja oli endale võimaliku

kahju tekkimisest teadlik alates arestimajast vabanemisest. Kahjunõude esitamise

kolmeaastane tähtaeg hakkas kaebaja puhul kulgema ajavahemiku 21.08.2006 - 17.11.2006

osas hiljemalt 17.11.2006, 12.01.2007 - 26.01.2007 osas hiljemalt 26.01.2007, 16.03.2007

23.03.2007 osas hiljemalt 23.03.2007, 20.04.2007 - 25.05.2007 osas hiljemalt 25.05.2007,

19.06.2007 20.07.2007 osas hiljemalt 20.07.2007, 28.09.2007 19.10.2007 osas hiljemalt

19.10.2007 ja 09.11.2007 15.02.2008 osas hiljemalt 15.02.2008 ning kahjunõude esitamise

tähtaeg lõppes eelnimetatud perioodide osas vastavalt 17.11.2009, 26.01.2010, 23.03.2010,

25.05.2010, 20.07.2010, 19.10.2010, 15.02.2011. Käesoleval juhul on kaebaja mittevaralise

kahju nõudega kohtu poole pöördunud alles 28.04.2014. Seega oli kaebuse esitamise ajaks

kolmeaastane hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg möödunud ning kaebus on

halduskohtusse esitatud kaebetähtaega rikkudes.

12. Kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust (Riigikohtu 01.10.2002. a määruse

nr 33-1-57-02 p 20) ning seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse

kaotus. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et mida enam on kaebuse esitamisega

hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (16.10.2002 otsuse nr 33141-

02 p 11). Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes

määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole tähtaegselt pöörduda.

13. Põhjuseks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist, on kohtupraktikas üldreeglina peetud

objektiivset asjaolu, mis on kaebajast sõltumatult tinginud kaebetähtajast mittekinnipidamise.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja käesoleval juhul viidanud ühelegi sellisele

asjaolule, mis oleks vältimatult põhjustanud kaebetähtaja rikkumise ning mida võiks seetõttu

pidada mõjuvaks põhjuseks. Arestikambris kinnipidamistingimuste osas väidetavast

õigusvastasusest teadasaamine EIK lahendi pinnalt ei ole kahjunõudega kohtusse pöördumise

objektiivne takistus, mistõttu ei ole see kaebetähtaja ennistamise aluseks. Samuti ei saanud

hilisemast kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi tekitada kaebajale mittevaralist kahju.

Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka

subjektiivsetel põhjustel. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaebaja kogemusi kohtusse

pöördumisel läbi mitmete kohtuvaidluste nähtuvalt kohtute infosüsteemist, on põhjendatud

eeldada, et kaebaja pidi olema teadlik kohtule kaebuse esitamisel seaduses ettenähtud

kaebetähtaegadest. Kaebaja ei ole nimetanud subjektiivseid põhjuseid tähtaja ületamisel ning

ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid põhjuseid ka ei esine. Ringkonnakohus

leiab, et halduskohus on põhjendatult kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätnud ja

asjas ülalnimetatud osas menetluse lõpetanud.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus R. Gorodivski määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel