3-14-50642/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated28.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski kaebus (tl 2-5), milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat
Legislator headnote
AI generated3-14-50642/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Gorodivski kaebus (tl 2-5), milles ta nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
12.09.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-50642
Haldusasi
Roman Gorodivski kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
Valga
arestimaja
nõuetele
mittevastavate
kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks
summas 30 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Roman Gorodivski määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Roman Gorodivski
Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 28.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski kaebus (tl 2-5), milles ta nõudis
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Valga arestimaja kinnipidamistingimustega tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat
perioodidel 21.08.2006 - 17.11.2006, 12.01.2007 - 26.01.2007, 16.03.2007 - 23.03.2007,
20.04.2007 - 25.05.2007, 19.06.2007 - 20.07.2007, 28.09.2007 - 19.10.2007, 09.11.2007
15.02.2008, 17.05.2011 - 24.05.2011, 29.05.2012 - 05.06.2012, 08.10.2013 22.10.2013
kokku 326 päeva jooksul Valga arestimajas inimväärikust alandavates ja tervist kahjustavates
tingimustes. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.
2. Tartu Halduskohus 27.05.2014. a määrusega (tl 18-19) vabastas R. Gorodivski
riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja võttis R. Gorodivski kaebuse menetlusse.
Ühtlasi andis kohus kaebajale 10 päeva kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse
esitamiseks.
3. 29.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski taotlus (tl 24-24p)
kaebetähtaja ennistamiseks. R. Gorodivski põhjendas taotlust asjaoluga, et ta sai oma
õiguste rikkumisest teada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 19.12.2013. a lahendist ja
2013. a haldusasjast nr 31318.
4. PPA esitas 14.07.2014 vastuse (tl 40-41), milles leidis, et R. Gorodivski
kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning perioodide 21.08.2006 -
17.11.2006, 12.01.2007 26.01.2007, 16.03.2007 - 23.03.2007, 20.04.2007 -
25.05.2007, 19.06.2007 20.07.2007, 28.09.2007 - 19.10.2007 ja 09.11.2007 -
15.02.2008 osas tuleb haldusasja menetlus lõpetada. PPA hinnangul ei nähtu kaebusest
ega kaebetähtaja ennistamise taotlusest, et kaebaja oleks olnud piisavalt hoolikas, et
välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. PPA märkis, et arestimajas
kinnipidamise õiguspärasus või õigusvastasus ei ole halduskohtusse pöördumise
objektiivne takistus, mistõttu ei ole see ka kaebetähtaja ennistamise aluseks. Ka
arestimajas viibimisele järgnevat hilisemat kohtupraktikat erinevate arestimajade
kinnipidamistingimuste osas ei saa PPA arvates lugeda takistuseks kaebuse tähtaegsele
esitamisele, mistõttu ei saanud hilisemast kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi
tekitada kaebajale mittevaralist kahju.
5. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 44-45p) jättis rahuldamata R.
Gorodivski taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 1) ning lõpetas
menetluse perioodidel 21.08.2006 - 17.11.2006, 12.01.2007 - 26.01.2007, 16.03.2007 -
23.03.2007, 20.04.2007 25.05.2007, 19.06.2007 - 20.07.2007, 28.09.2007 -
19.10.2007 ja 09.11.2007 15.02.2008 Valga arestikambri kinnipidamistingimustega
põhjustatud kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:
a) Kaebetähtaja arvestamisel tuleb igat arestimajas viibimise perioodi käsitleda eraldiseisvalt
ning tegemist ei ole jätkuva rikkumisega alates 21.08.2006 kuni 22.10.2013. Asjaolud, et
Valga arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt kahjustasid kaebaja tervist ja alandasid
tema inimväärikust ning et väidetava kahju tekitajaks oli Lõuna Prefektuur (alates 01.01.2012
PPA), mille struktuuriüksuseks oli Valga arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt
siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes. Riigivastutuse seaduse (RVastS)
§ 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 seovad halduskohtusse pöördumise kahjust ja selle põhjustajast,
mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Riigikohus on 18.06.2008. a otsuse
nr 3-3-1-3508 p-s 10 leidnud, et jõustunud lahendist, millega tuvastati toimingu
õigusvastasus, saab kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui kaebajale ei
saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ja kes on selle eest vastutav. Kui
kaebajale on nii kahju kui ka tekitaja teada juba varem, siis ei saa kohtulahendi kuupäevast
hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg. Ka kaebaja ise on kohtule
esitatud kaebuses välja toonud, et viibimine 324 ööpäeva jooksul Valga arestimajas nõuetele
mittevastavates olmetingimustes mõjus temale vaimselt ja füüsiliselt laastavalt, mis näitab, et
kaebaja on tajunud temale kahju tekkimist juba arestimajas viibides. Seetõttu pidi kaebajale
olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja ajavahemiku 21.08.2006 -
17.11.2006 osas hiljemalt 17.11.2006, ajavahemiku 12.01.2007 - 26.01.2007 osas hiljemalt
26.01.2007, ajavahemiku 16.03.2007 23.03.2007 osas hiljemalt 23.03.2007, ajavahemiku
20.04.2007 - 25.05.2007 osas hiljemalt 25.05.2007, ajavahemiku 19.06.2007 - 20.07.2007
osas hiljemalt 20.07.2007, ajavahemiku 28.09.2007 19.10.2007 osas hiljemalt 19.10.2007 ja
ajavahemiku 09.11.2007 15.02.2008 osas hiljemalt 15.02.2008. Seega lõppes kahjunõude
esitamise tähtaeg eelnimetatud perioodide osas vastavalt 17.11.2009, 26.01.2010, 23.03.2010,
25.05.2010, 20.07.2010, 19.10.2010, 15.02.2011. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus saabus
Tartu Halduskohtusse 28.04.2014. Seega on kaebus seoses Valga arestimaja tingimustega
eelnimetatud perioodidel esitatud pärast kaebetähtaja lõppemist.
b) Tähtaja ennistamise aluseks oleva määratlemata õigusmõiste „mõjuvad põhjused“
sisustamisel peab kohus andma hinnangu kaebaja poolt välja toodud menetlustähtaja
möödalaskmise põhjustele. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt
objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandjuhtudel on peetud
kohtupraktikas võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka subjektiivsetel põhjustel. Antud
juhul ei ole kaebaja välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu kaebetähtaja möödalaskmiseks,
vaid on tähtaja ennistamise avalduses põhjusena välja toonud asjaolu, et ta oli teadmatuses
sellest, et tema kinnipidamine arestimajas oli õigusvastane ning Lõuna prefektuuri
õigusvastane tegevus sai talle teatavaks alles 2013. a novembris erinevate sellekohaste
kohtulahenditega tutvudes. Kaebajale pidi väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja olema
teada hilisemalt iga arestimajas viibitud perioodi viimaseks päevaks. Kaebetähtaja
ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada
kinnipidamistingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud
kaebajal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Asjaolu, et kaebaja tutvus arestimajas
viibimisele järgnevalt erinevate arestimajade kinnipidamistingimuste osas tehtud
kohtupraktikaga, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis takistanuks kaebajal seaduses
sätestatud kaebetähtaja jooksul talle kahju tekitamisest selgusele jõudmast ja oma õiguste
kaitseks kohtusse pöördumast. Kaebaja õiguste rikkumist kinnitava kohtupraktika ootamine ei
ole selliseks objektiivseks asjaoluks, mis tingiks hilisemalt kaebetähtaja ennistamise. Isegi
õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras
ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-315702, p 19). Seda
enam, et kaebusest nähtuvalt on kaebaja tajunud talle kahju tekkimist juba arestimajas
viibides, kuna kinnipidamistingimused tekitasid temas vaimselt ja füüsiliselt laastavat mõju.
Muid põhjusi, miks kaebaja kahjunõude esitamiseks ettenähtud tähtaja ületas, ei ole kaebaja
esile toonud. Isegi kui EIK 19.12.2013. a lahendist teadasaamist saaks pidada kaebuse
esitamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemiseks HKMS § 71 lg 2 tähenduses, nagu viitab
kaebaja, oleks kahjunõue koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega tulnud esitada 14 päeva
jooksul selle takistuse äralangemisest. Kaebaja pöördus kohtusse aga ligi neli kuud pärast EIK
otsuse avaldamist. Eeltoodust tulenevalt kaebajal ilmselgelt puudusid mõjuvad põhjused
kaebetähtaja ületamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. 11.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski määruskaebus (tl 51-52p), milles
ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse p-d 1 ja 2. R. Gorodivski
selgitab, et ta ei saanud kuni 10.03.2014 tutvuda EIK 19.12.2013. a otsusega ning juba
17.03.2014 esitas ta kahju hüvitamise taotluse. Seega on ta alates hetkest, mil sai teada oma
õiguste rikkumisest Valga arestimaja poolt, läbinud lähima tähtaja jooksul kõik vajalikud
protseduurid vastavalt vangistusseadusele ja haldusseadusele. R. Gorodivski märgib, et ta sai
enda õiguste rikkumisest teada kas 13. või 14. märtsil EIK 19.12.2013. a otsusest, mis
tähendab, et tegelikke tähtaegu arvutatakse sellest hetkest, kui ta sai õiguste rikkumisest teada
ja on alus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg 10 aasta jooksul.
7. PPA esitas 22.08.2014 vastuse (tl 68-69p), milles leiab, et Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a
määrus vastab seadusele ja kohtupraktikale ning on põhjalikult motiveeritud. PPA on
seisukohal, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna määruskaebuses esitatud
väited ei anna alust määruse tühistamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS
§ 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
9. HKMS § 124 lg 1 sätestab kohtu kohustuse kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on
esitatud tähtaegselt, ja lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlus pärast teistelt
menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse
hindamisel, lähtuvalt RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 46 lg-st 4, on oluline välja selgitada,
milles seisneb väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju ning millal kaebaja kahjust ja selle
tekitajast teada sai. Riigikohus on leidnud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates
arestimaja tingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju
hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati
(Riigikohtu 06.03.2014. a otsuse nr 3-3-1-93-13 p 14).
10. Hüvitamiskaebuse esitamisel näeb HKMS § 46 lg 4 ette kolmeaastase tähtaja arvates
päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või
haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Samuti tuleneb RVastS
§ 17 lg-st 3 kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks alates
kahjust ja selle tekitamisest teadasaamisest. Seega RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4
kohaselt tuleb kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme
aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või
pidi teada saama. Kaebaja on kaebetähtaja kulgema hakkamist mõistnud ekslikult.
11. Halduskohus on kaebetähtaja kulgemise hindamisel kohaldanud õigesti seadust ning
lähtunud lisaks Riigikohtu praktikast ja õigustatult leidnud, et kaebaja oli endale võimaliku
kahju tekkimisest teadlik alates arestimajast vabanemisest. Kahjunõude esitamise
kolmeaastane tähtaeg hakkas kaebaja puhul kulgema ajavahemiku 21.08.2006 - 17.11.2006
osas hiljemalt 17.11.2006, 12.01.2007 - 26.01.2007 osas hiljemalt 26.01.2007, 16.03.2007
23.03.2007 osas hiljemalt 23.03.2007, 20.04.2007 - 25.05.2007 osas hiljemalt 25.05.2007,
19.06.2007 20.07.2007 osas hiljemalt 20.07.2007, 28.09.2007 19.10.2007 osas hiljemalt
19.10.2007 ja 09.11.2007 15.02.2008 osas hiljemalt 15.02.2008 ning kahjunõude esitamise
tähtaeg lõppes eelnimetatud perioodide osas vastavalt 17.11.2009, 26.01.2010, 23.03.2010,
25.05.2010, 20.07.2010, 19.10.2010, 15.02.2011. Käesoleval juhul on kaebaja mittevaralise
kahju nõudega kohtu poole pöördunud alles 28.04.2014. Seega oli kaebuse esitamise ajaks
kolmeaastane hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg möödunud ning kaebus on
halduskohtusse esitatud kaebetähtaega rikkudes.
12. Kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust (Riigikohtu 01.10.2002. a määruse
nr 33-1-57-02 p 20) ning seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse
kaotus. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et mida enam on kaebuse esitamisega
hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (16.10.2002 otsuse nr 33141-
02 p 11). Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes
määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole tähtaegselt pöörduda.
13. Põhjuseks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist, on kohtupraktikas üldreeglina peetud
objektiivset asjaolu, mis on kaebajast sõltumatult tinginud kaebetähtajast mittekinnipidamise.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja käesoleval juhul viidanud ühelegi sellisele
asjaolule, mis oleks vältimatult põhjustanud kaebetähtaja rikkumise ning mida võiks seetõttu
pidada mõjuvaks põhjuseks. Arestikambris kinnipidamistingimuste osas väidetavast
õigusvastasusest teadasaamine EIK lahendi pinnalt ei ole kahjunõudega kohtusse pöördumise
objektiivne takistus, mistõttu ei ole see kaebetähtaja ennistamise aluseks. Samuti ei saanud
hilisemast kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi tekitada kaebajale mittevaralist kahju.
Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka
subjektiivsetel põhjustel. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaebaja kogemusi kohtusse
pöördumisel läbi mitmete kohtuvaidluste nähtuvalt kohtute infosüsteemist, on põhjendatud
eeldada, et kaebaja pidi olema teadlik kohtule kaebuse esitamisel seaduses ettenähtud
kaebetähtaegadest. Kaebaja ei ole nimetanud subjektiivseid põhjuseid tähtaja ületamisel ning
ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid põhjuseid ka ei esine. Ringkonnakohus
leiab, et halduskohus on põhjendatult kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätnud ja
asjas ülalnimetatud osas menetluse lõpetanud.
14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus R. Gorodivski määruskaebuse rahuldamata ja
Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel