Legislator Case Law & Legislation
3-14-51456/11 AI generated

3-14-51456/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51456/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

MTA algatas 02.07.2014. a korraldusega nr 12.2-3/024822-1 (tl 13-14) AS-i Saarek õigsuse kontrollimist maksustamiseperioodil 01.07.2014-30.09.2014. Kontrolli algatamisel

Legislator headnote

AI generated

3-14-51456/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MTA algatas 02.07.2014. a korraldusega nr 12.2-3/024822-1 (tl 13-14) AS-i Saarek õigsuse kontrollimist maksustamiseperioodil 01.07.2014-30.09.2014. Kontrolli algatamisel

Keywords

AI generated
inspection fee financial audit monitoring period control of State aid real wage price surveillance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk ja Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51456

Haldusasi

AS Saarek kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.07.2014. a

korralduse nr 12.2-3/024822-1 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.07.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja AS Saarek

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

Jätta Maksu- ja Tolliameti määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA algatas 02.07.2014. a korraldusega nr 12.2-3/024822-1 (tl 13-14) AS-i Saarek

suhtes kontrolli, mis hõlmab AS-i Saarek käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsuse kontrollimist maksustamiseperioodil 01.07.2014-30.09.2014. Kontrolli algatamisel

juhindus MTA maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 46, § 59 lg 2 p-st 1, § 60 lg-st 1, § 62 lg-

st 1 ja lgst 3. Kontrolli käigus kogutakse teavet, kellelt ja millises koguses metsasaadusi

ostetakse ning võrreldakse seda AS-i Saarek maksudeklaratsioonides deklareeritud

andmetega. Korraldusest tulenevalt on AS Saarek kohustatud järgnevaks:

1.1 teatama korralduse kättesaamisel, kus ja millal toimub AS-ile Saarek teadaolevalt tema

poolt juulis, augustis ja septembris 2014 metsasaaduste kokkuost;

1.2 teatama perioodil 01.07.2014-30.09.2014 iga möödunud nädala kohta jooksvalt andmeid

hankijate kohta, kellelt metsasaadusi osteti (hankija nimi, registrikood, arve number, arve

kuupäev, kauba nimetus, kogus, hind, maksumus ilma käibemaksuta, käibemaksu summa,

arve summa kokku), hiljemalt iga järgmise nädala teisipäevaks; perioodi

01.07.201413.07.2014 kohta hiljemalt 16.07.2014;

1.3 andma vajadusel suulisi seletusi perioodi juuli-september 2014 toimunud

majandustehingute kohta;

1.4 esitama alljärgnevad kontrollitava perioodi 01.07.2014-30.09.2014 raamatupidamise

dokumendid: raamatupidamise sisekorra eeskirjad ja kontoplaan; lepingud, mis on

sõlmitud seoses metsasaaduste ostu ja müügiga; ostuarved; müügiarved; laoarvestus;

kõikide pangakontode väljavõtted; kassadokumendid; pearaamatu kõikide kontode

väljavõtted; muud dokumendid, mida AS Saarek peab menetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemisel oluliseks.

Maksuhaldur põhjendas reaalajas (tehingute toimumise hetkel) teabe kogumist sellega, et see

võimaldab saada kiirelt ülevaate maksustamisperioodil metsasaadustega toimuvatest

tehingutest ja tagada tehingute osapoolte deklareerimiskohustuse tekkimise jaoks info saamise

kõikide osapoolte tulevaste maksukohustuste ja tagastusnõuete osas. Andmete kogumine

pärast osapoolte deklaratsioonide esitamise tähtaega võib sageli osutuda raskendatuks ning

tingida võimaliku tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise vajaduse kuni kõikide asjaolude

väljaselgitamiseni. Reaalajas andmete kogumine seevastu aitab vältida olukordi, kus

maksuhalduri hilisem juurdepääs maksustamise seisukohast olulistele või tähendust

omavatele tõenditele ja olukordadele võib olla raskendatud või ei ole enam üldse võimalik,

mis võib omakorda tekitada keerukaid ja kulukaid vaidlusi. Reaalajas kontrolliinfo kogumine

lihtsustab andmete esitamist ning kiirendab ja lühendab menetlusaega, mistõttu on selline

kontrollimeetod ka maksumaksjale vähemkoormav. Maksuhaldur hoiatas AS-i Saarek, et

korraldusega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha –

teabe andmata jätmise korral 225 eurot ja dokumentide esitamata jätmise korral 225 eurot

ning sunniraha võib kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt

rakendada. Ühtlasi hoiatati kaebajat, et MTA tegevuse takistamise eest on ette nähtud

rahatrahv juriidilisele isikule kuni 3200 eurot või juriidilise isiku esindusõiguslikule isikule

kuni 300 trahviühikut (kuni 1200 eurot).

2. AS Saarek esitas 11.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-11) MTA 02.07.2014. a

korralduse nr 12.2-3/024822-1 tühistamiseks.

3. Kaebaja esitas halduskohtule ka taotluse (tl 24-27) MTA 02.07.2014. a korralduse

nr 12.23/024822-1 kehtivuse või täitmise peatamiseks kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni. Taotluse põhjendused:

3.1 Maksuhaldur kontrollib perioode, mille osas ei ole AS-il Saarek veel tekkinud käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise kohustust (kohustuste täitmise tähtpäev ei ole veel

saabunud). AS-l Saarek ei ole MKS ja käibemaksuseaduse (KMS) alusel veel tekkinud

kohustust koostada maksustamisperioodide juuli 2014, august 2014 ja september 2014 kohta

käibemaksu arvestust, esitada käibedeklaratsioone või tasuda käibemaksu. AS-l Saarek

tekivad nimetatud kohustused KMS § 27 ja § 29 alusel vastavalt 20.08.2014 (juuli KMD),

20.09.2014 (augusti KMD) ja 20.10.2014 (septembri KMD). Kuna MTA-l tekib õigus viia

üksikjuhtumi kontrolli läbi alles lõppenud maksustamisperioodile järgneva kuu 20.

kuupäevast, siis on ASi Saarek suhtes reaalajas läbi viidav maksumenetlus ja selle raames

väljastatud korraldus ilmselgelt õigusvastane. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 45, MKS

§-s 46, § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustega vastuolus olev korraldus tuleb HMS § 65 lg 1

alusel tühistada. Senises kohtupraktikas on analoogsete vaidluste korral kohtud reaalajas

maksukontrolli läbiviimist võimaldavate korralduste kehtivuse peatanud kohtumenetluse

ajaks (Tallinna Halduskohtu 15.03.2013. a otsus nr 3-12-2240, p 8).

3.2 Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on põhjendatud, kuna korraldus riivab taotleja

õigusi. Korralduse kehtivuse peatamata jätmine muudaks hiljem kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega sisuliselt võimatuks. Arvestades kontrolliperioodi (järgmised 3 kuud),

taotlejale seatud kohustusi ning kontrolli enamkoormavat ja ebaproportsionaalset mõju, toob

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kohtumenetluse ajaks kaebaja jaoks kaasa

pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mille kõrvaldamine isegi kaebuse rahuldamise korral

osutuks ebamõistlikuks või lausa võimatuks. Puuduvad avalikud huvid, mis oleksid

kaalukamad kui kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus.

4. Tartu Halduskohtu 16.07.2014. a määrusega (tl 30-31) peatati halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ls 1 alusel MTA 02.07.2014. a korralduse nr 12.2-3/024822-1

kehtivus 30 päevaks. Kohus leidis, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada

viivitamatult ning kohus nõustub olulisemas osas taotluses esitatud seisukohtadega esialgse

õiguskaitse vajaduse osas, kohaldab kohus esialgset õiguskaitset ilma täiendavate

põhjendusteta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. MTA 31.07.2014. a määruskaebuses taotletakse Tartu Halduskohtu 16.07.2014. a määruse

punkti 2, millega peatati MTA 02.07.2014. a korralduse kehtivus, tühistamist ning AS-i

Saarek taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata jätmist. Põhjendused:

AS Saarek ei ole selgitanud, milles seisnevad tema poolt märgitud täitmise peatamise äärmine

olulisus ja väidetavad negatiivsed tagajärjed peatamata jätmisel, liiatigi veel sellised, mis

tooksid kaasa rahalist hüvitamist nõudva kahju tekkimise. AS-i Saarek väide pöördumatute

negatiivsete tagajärgede tekkimisest on ebamäärane, paljasõnaline ja põhjendamata. Kontrolli

läbiviimine kindlasti mõjutab kaebaja tegevust, kuid see on maksukontrolli puhul tavapärane.

Kontrollitava jaoks ei ole märkimisväärset erinevust selles, kas kontroll toimub kontrollitaval

perioodil või pärast kontrollitavate perioodide maksukohustuse deklareerimist. Käesoleval

juhul esineb oluline avalik huvi, mis prevaleerib kaebaja õiguste kaitse ees.

Maksukohustuslaselt maksukohustuse kindlakstegemiseks vajamineva teabe nõudmine juba

kontrollitava perioodi ajal ei ole vastuolus MKS-s sätestatuga ning on kooskõlas ka

kohtupraktikaga. Korralduse täitmise peatamine takistab oluliselt maksuhalduri tegevust

kaebaja suhtes kontrolli läbiviimisel, kuivõrd ei võimalda kasutada kontrolli läbiviimiseks

valitud viisi, s.o. alustada kontrolli läbiviimist kontrollitava perioodi ajal, samuti puudub

võimalus saada maksukohustuslaselt õigeaegset infot tema tegutsemiskohtade (metsasaaduste

kokkuostukohtade) kohta ja viia neis läbi vaatlusi. On eriti oluline, et juhul, kui käesolevas

vaidluses kohaldatakse esialgset õiguskaitset, ei ole maksuhalduril ka talle positiivse

kohtulahendi puhul enam võimalik kaebaja suhtes maksukontrolli korralduses näidatud viisil

läbi viia. Seega täidab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega kaebaja eesmärgi ära

ilma tema kaebust kõigi kohtumenetluse reeglite kohaselt arutamata. MTA arvates ei ole

selline olukord kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega.

6. Kaebaja leiab oma vastuses määruskaebusele, et esialgse õiguskaitse rakendamise taotlus

on nõuetekohaselt põhistatud. Ilmselgelt oleks MTA kontroll läbi viidud hetkeks, kui käesolev

vaidlus jõuaks halduskohtus lõppeda. Seega on küsimuse all, kas MTA poolt valitud kontroll

tuleks läbi viia olukorras, kus vaidluse lõppresultaat ei ole teada ja võimalik, et kohus kaebuse

rahuldab. Kaebaja arvates peaks kontrolli läbi viima pärast vaidluse lõppresultaadi selgumist

ja selliselt, nagu sätestab seadusandja. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista see, et

pöördumatute tagajärgede saabumine pole otsustamise ajal kindel. Piisab üksnes ohust.

Kontrollitava jaoks on märkimisväärne erinevus selles, kas kontroll toimub korralduses

märgitud perioodil (ehk AS-i Saarek majandustegevuse kõige kiiremal ja töömahukamal

perioodil) või toimub see pärast seaduses sätestatud maksude arvestamise koostamise ja

deklareerimise tähtaja möödumist. Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel on kohtul

õigus eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge. Kaebus ei ole

ilmselgelt perspektiivitu ja senisest kohtupraktikast on piisavalt näiteid analoogsete kaebuste

rahuldamise kohta. MTA leiab ekslikult, et korralduse täitmise peatamine takistab oluliselt

maksuhalduri tegevust kontrolli läbiviimisel. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on

õiguspärase haldusaktiga, lükkub maksukontrolli läbiviimine üksnes edasi ja kontrolli on

võimalik läbi viia. Kui kohus tuvastab, et korraldus on õigusvastane, ei teki AS-il Saarek

kohustust esitada maksuhalduri nõutud teavet ja dokumente ning ta ei pea taluma

menetlustoimingute läbiviimist. AS Saarek on seisukohal, et esineb esialgse õiguskaitse

vajadus ning puuduvad avalikud huvid, mis oleksid kaalukamad kui taotleja

õiguskaitsevajadus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et MTA määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.07.2014. a määruse

peale tuleb jätta läbi vaatamata.

8. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 190

sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187

lg-tes 47 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 203 lg-st 2 ja §-st 190 koosmõjus

HKMS § 187 lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtul õigus määruskaebus läbi vaatamata jätta,

kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtumäärus ei

saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada määruskaebuse esitaja õigusi või

kohustusi.

9. 16.07.2014. a määrusega kohaldas halduskohus HKMS § 252 lg-le 4 tuginedes esialgse

õiguskaitse abinõu kuni 30-päevaseks tähtajaks põhjendusi esitamata. Eelviidatud tähtaeg on

käesoleva määruse tegemise ajaks möödunud. Ühtlasi on Tartu Halduskohus käesolevas asjas

lahendanud 26.08.2014. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt,

rahuldades AS-i Saarek esialgse õiguskaitse taotluse ning peatades MTA 02.07.2014. a

korralduse kehtivuse. Halduskohtu 26.08.2014. a määrust ei ole MTA vaidlustanud. Seega ei

ole MTA pärast määruskaebuse esitamist muutunud asjaolude tõttu HKMS § 203 lg 1 järgi

enam puudutatud isikuks, keda halduskohtu 16.07.2014. a määrus saaks õiguslikult mõjutada,

mistõttu jätab ringkonnakohus MTA määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.07.2014. a

määruse peale läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel