Legislator Case Law & Legislation
1-09-13760/148 AI generated

1-09-13760/148 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-09-13760/148
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega karistati V. Kornatšjov KarS § 113 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega ning § 199 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle

Legislator headnote

AI generated

1-09-13760/148 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Kornatšjov KarS § 113 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega ning § 199 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle

Keywords

AI generated
review of adult protection criminal security measure educational curatorship benefit for course attendance serious criminality improved security situation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-13760

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. augusti 2014 määrus

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Valeri Kornatšjov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 12. augusti 2014 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Valeri Kornatšjovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest

teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega karistati V. Kornatšjov KarS § 113 järgi 8 aasta pikkuse

vangistusega ning § 199 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle

liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistusaeg algas 13.03.2009 ja lõppeb 13.03.2017.

2. Viru Maakohus 12.08.2014 määrusega jättis V. Kornatšjovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi, käesolevas

määruses alljärgnevalt kokkuvõtvalt kajastatavaid, asjaolusid.

2.1

Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud

arvestades tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (esimese astme isikuvastane vägivaldne

kuritegu), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod) ja tema käitumist kriminaalhooldaja

järelevalve all (uue kuriteo toimepanemine katseajal, lisaks käitumiskontrolli nõuete ja täiendavate

kohustuste eiramine). Kohus märkis, et V. Kornatšjovi on ka varasemalt karistusest tingimisi

vabastatud, kuid ta jätkas kuritegelikku elu ja pani katseajal toime uue kuriteo. Samuti on

süüdimõistetut juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud. Seega ei osuta kriminaalhooldus

V. Kornatšjovile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on

juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja kelle kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt,

alustaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Seega ei teki veendumust, et

süüdimõistetu karistuse eesmärgid oleksid saavutatud ja ta ei paneks toime uusi kuritegusid.

3. V. Kornatšjov vaidlustas maakohtu määruse, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetava arvates võimaldavad tema vabastamist järgmised

asjaolud.

3.1

Kinnipeetav kinnitab, et MTÜ Teekond pakub vabanemisel talle ajutist elukohta ja seal on tal

võimalik läbi erinevate programmide leida abi, toetust ja juhendamist tööalastes ning sotsiaalsetes

küsimustes, osaleda tervist edendavates rühmades ning saada abi psühholoogilt. Vastav garantiikiri

on lisatud käesolevale kaebusele. Samuti tagab mittetulundusühing talle tugiisiku, kes töötab temaga

nii vanglas kui vabaduses

3.2

V. Kornatšjov märgib ka, et ta on vanglas läbinud nii A2 kui B1 taseme riigikeele kursused,

milline asjaolud võimaldab tal töötada ka eesti keelt kõnelevas kollektiivis. Seega on töökoha

leidmine lihtsam. Veel on ta vanglas osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, nagu

eluviisitreening, agressiivsuse asendamise kursus ning ka MTÜ Teekond tervise teemalisel

treeningul. Need kursused on pannud teda sügavalt järele mõtlema ning eluväärtusi ümber hindama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebus jääb tagajärjetuks. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et V. Kornatšjovi ei ole põhjendatud

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu

sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida tulenevalt

KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Kriminaalkolleegium leiab, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda

veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kinnipeetav V. Kornatšjov kannab vangistust teise inimese tapmise eest. Kuriteokirjelduse kohaselt

peksis ta koos kaassüüdistatavaga kannatanut käte ja jalgadega vastu keha ning pead, tekitades

kannatanule eluohtlikud kehavigastused, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Mõni päev

pärast tapmist tükeldas V. Kornatšjovi kaassüüdistatav surnukeha ja koos vedasid nad kehaosad

Harku järve jääle. Ringkonnakohus, võttes lisaks toimepandud kuriteo asjaoludele arvesse ka V.

Kornatšjovi korduvat karistatust ja vangistuses mitmete distsipliinirikkumiste toimepanemist,

kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest vabastamist 2 aastat ja 6 kuud enne mõistetud karistusaja

lõppu kuidagi võimalikuks ei pea. Siinjuures rõhutab kriminaalkolleegium, et isiku vabastamise

seisukohalt on oluline ka tema vangistusaegne käitumine.

6. Järgmiseks nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et kinnipeetava käitumist ei ole

võimalik mõjutada kriminaalhoolduslike vahenditega. V. Kornatšjov on varem tema suhtes

kohaldatud katseajal toime pannud uue kuriteo ning tal on olnud raskusi käitumiskontrolli nõuete ja

täiendavate kohustuste täitmisega. Seega puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus uskuda, et

käesoleval vabanemisel ta suudaks või oleks piisavalt motiveeritud käituma seaduskuulekalt ja

järgima kõiki ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ning kohustusi. Määruskaebuses

esitatud argumendid ei ole kaugeltki piisavad ringkonnakohtu eelmärgitud seisukoha

ümberkujundamiseks. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammid, riigikeele õppimine, vabaduses elu- ja

töökoha ning isegi tugiisiku olemasolu ei ole piisavad vabastamaks V. Kornatšjovi vangistusest 2,5

aastat enne vangistusaja lõppu.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas