1-09-13760/148 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 03.03.2010 otsusega karistati V. Kornatšjov KarS § 113 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega ning § 199 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle
Legislator headnote
AI generated1-09-13760/148 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Kornatšjov KarS § 113 järgi 8 aasta pikkuse vangistusega ning § 199 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-13760
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. augusti 2014 määrus
süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Valeri Kornatšjov, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1. Viru Maakohtu 12. augusti 2014 määrus jätta muutmata.
2. Süüdimõistetu Valeri Kornatšjovi määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised
kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest
teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega karistati V. Kornatšjov KarS § 113 järgi 8 aasta pikkuse
vangistusega ning § 199 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle
liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistusaeg algas 13.03.2009 ja lõppeb 13.03.2017.
2. Viru Maakohus 12.08.2014 määrusega jättis V. Kornatšjovi tingimisi enne tähtaega
vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi, käesolevas
määruses alljärgnevalt kokkuvõtvalt kajastatavaid, asjaolusid.
2.1
Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud
arvestades tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (esimese astme isikuvastane vägivaldne
kuritegu), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod) ja tema käitumist kriminaalhooldaja
järelevalve all (uue kuriteo toimepanemine katseajal, lisaks käitumiskontrolli nõuete ja täiendavate
kohustuste eiramine). Kohus märkis, et V. Kornatšjovi on ka varasemalt karistusest tingimisi
vabastatud, kuid ta jätkas kuritegelikku elu ja pani katseajal toime uue kuriteo. Samuti on
süüdimõistetut juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud. Seega ei osuta kriminaalhooldus
V. Kornatšjovile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on
juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja kelle kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt,
alustaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Seega ei teki veendumust, et
süüdimõistetu karistuse eesmärgid oleksid saavutatud ja ta ei paneks toime uusi kuritegusid.
3. V. Kornatšjov vaidlustas maakohtu määruse, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetava arvates võimaldavad tema vabastamist järgmised
asjaolud.
3.1
Kinnipeetav kinnitab, et MTÜ Teekond pakub vabanemisel talle ajutist elukohta ja seal on tal
võimalik läbi erinevate programmide leida abi, toetust ja juhendamist tööalastes ning sotsiaalsetes
küsimustes, osaleda tervist edendavates rühmades ning saada abi psühholoogilt. Vastav garantiikiri
on lisatud käesolevale kaebusele. Samuti tagab mittetulundusühing talle tugiisiku, kes töötab temaga
nii vanglas kui vabaduses
3.2
V. Kornatšjov märgib ka, et ta on vanglas läbinud nii A2 kui B1 taseme riigikeele kursused,
milline asjaolud võimaldab tal töötada ka eesti keelt kõnelevas kollektiivis. Seega on töökoha
leidmine lihtsam. Veel on ta vanglas osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, nagu
eluviisitreening, agressiivsuse asendamise kursus ning ka MTÜ Teekond tervise teemalisel
treeningul. Need kursused on pannud teda sügavalt järele mõtlema ning eluväärtusi ümber hindama.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebus jääb tagajärjetuks. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et V. Kornatšjovi ei ole põhjendatud
vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu
sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida tulenevalt
KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5. Kriminaalkolleegium leiab, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda
veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
Kinnipeetav V. Kornatšjov kannab vangistust teise inimese tapmise eest. Kuriteokirjelduse kohaselt
peksis ta koos kaassüüdistatavaga kannatanut käte ja jalgadega vastu keha ning pead, tekitades
kannatanule eluohtlikud kehavigastused, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Mõni päev
pärast tapmist tükeldas V. Kornatšjovi kaassüüdistatav surnukeha ja koos vedasid nad kehaosad
Harku järve jääle. Ringkonnakohus, võttes lisaks toimepandud kuriteo asjaoludele arvesse ka V.
Kornatšjovi korduvat karistatust ja vangistuses mitmete distsipliinirikkumiste toimepanemist,
kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest vabastamist 2 aastat ja 6 kuud enne mõistetud karistusaja
lõppu kuidagi võimalikuks ei pea. Siinjuures rõhutab kriminaalkolleegium, et isiku vabastamise
seisukohalt on oluline ka tema vangistusaegne käitumine.
6. Järgmiseks nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et kinnipeetava käitumist ei ole
võimalik mõjutada kriminaalhoolduslike vahenditega. V. Kornatšjov on varem tema suhtes
kohaldatud katseajal toime pannud uue kuriteo ning tal on olnud raskusi käitumiskontrolli nõuete ja
täiendavate kohustuste täitmisega. Seega puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjus uskuda, et
käesoleval vabanemisel ta suudaks või oleks piisavalt motiveeritud käituma seaduskuulekalt ja
järgima kõiki ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ning kohustusi. Määruskaebuses
esitatud argumendid ei ole kaugeltki piisavad ringkonnakohtu eelmärgitud seisukoha
ümberkujundamiseks. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammid, riigikeele õppimine, vabaduses elu- ja
töökoha ning isegi tugiisiku olemasolu ei ole piisavad vabastamaks V. Kornatšjovi vangistusest 2,5
aastat enne vangistusaja lõppu.
7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus
vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas