3-14-50842/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50842

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes summas 1000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

30.06.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), milles ta märkis, et

on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud vangla 13.05.2014. a vastuse nr 1-13/755-2 ja

113/754-2. A. Maksimov palus kohut võtta vastu kaebus 1000 euro nõudes vangla poolt kirja

ebaseadusliku läbilugemise pärast, mis on sekkumine eraellu ja kirjavahetuse saladuse

rikkumine.

2. Tartu Halduskohus 29.05.2014. a määrusega (tl 8-9) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Kohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule täpsustada, kas ta soovis kohtule esitada

hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel ning kui

kaebaja soovib hüvitamiskaebuse menetlemist kohtus, siis tuleb kaebajal vastavalt HKMS §

38 lg 1 pdele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt

ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning

millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kaebajal märkida, millist riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud isikuõigust on vangla oma tegevusega rikkunud. Kohus

märkis, et isikul on õigus hüvitist nõuda juhul, kui vastustaja tegevus on kaebajale saabunud

kahjulike tagajärgede põhjuseks, s.t vastustaja tegevuse ja kahjulike tagajärgede vahel on

põhjuslik seos. Varalise kahju hüvitamise nõude korral tuleb märkida, milles varaline kahju

väljendus. Kohus selgitas, et halduskohus ei saa kaebust sisustada haldusorganile esitatud

kahjuhüvitamise taotluse pinnalt ning kaebajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida,

millised RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed kaebajale saabusid või milles varaline kahju

väljendus. Ühtlasi viitas kohus, et kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada

tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist

asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ning kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb

näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda.

Samuti kohustas kohus kaebajat esitama konkreetsed asjaolud ja arvutused, mis on olnud

aluseks taotletava kahjusumma kujunemisele. Kohus palus A. Maksimovil teatada, kas ta

soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Kohus märkis, et

riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid

mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. A. Maksimovi kaebuse materjalidele ei ole lisatud

tõendit riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 39 lg 1 p 4) ning samuti ei nähtu e-riigikassast, et

riigilõivu oleks antud kaebuselt tasutud. Kohus märkis, et kaebajal tuleb selgitada, kas

riigilõiv on tasutud ja esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument kaebuse juurde lisamiseks

või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks riigilõivu laekumist kontrollida. Kohus

selgitas, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal õigus

esitada kohtule isikukonto väljavõte ühes taotlusega riigilõivust vabastamiseks.

3. A. Maksimov esitas 09.06.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse

(tl 16), milles ta märkis, et ei ole nõus, kuna ei võimaldatud kaitsjat ning samuti ei tohiks

nõuda riigilõivu tasumist isikult, kellel ei ole tööd. Lisaks märkis, et rikutud on Põhiseadust.

4. Tartu Halduskohus 30.06.2014. a määrusega (tl 19-19p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Kohus viitas, et kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu

29.05.2014. a määruse koos tõlkega kätte 07.06.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks oli 16.06.2014. Kohus märkis, et kuni käesoleva määruse

tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse

nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või

kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude

piire. Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet

põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud ja nende toimumise aeg, millega on talle

kahju põhjustatud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on

kaebajale saabunud. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada, kuid kuna kaebaja ei

täpsustanud kaebuse alust, s.h kaebajale saabunud tagajärgi, millega seoses nõue esitatakse,

siis leidis kohus, et kaebus ei vasta jätkuvalt HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele.

Kohus osutas, et ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse

dokumentide pinnalt. Kuna kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest

ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus, siis asus kohus

seisukohale, et kaebus ei ole käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka

ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste

esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale

täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kohus viitas, et kaebaja on

puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et temalt ei tohiks riigilõivu tasumist nõuda,

kuna tal ei ole tööd, mida kohus mõistis selliselt, et kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist

kaebuse esitamisel. Kohus märkis, et kuna tagastab A. Maksimovi kaebuse, siis ei võta kohus

seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas 16.07.2014 määruskaebuse (tl 26), milles märgib, et ta ei ole nõus

kohtu arvamusega, kuna kohtus ei olnud kaitsjat ning riigilõivu tasumist nõuti vaese isiku

käest. Lisaks märgib A. Maksimov, et ei ole paberit A4.

6. Tartu Halduskohus 12.08.2014. a määrusega (tl 30-30p) jättis määruskaebuse

käiguta ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates

määruse kättesaamisest. Kohus osutas, et A. Maksimov ei ole sisuliselt määruskaebust

põhjendanud, märkides vaid, et ta ei ole kohtu arvamusega nõus, kuna tal polnud

kaitsjat, kui ta ei ole selgitanud, mille poolest on tema kaebuse tagastamine

õigusvastane. Lisaks ei ole A. Maksimov märkinud andmeid riigilõivu tasumise kohta

(RLS § 57¹ lg 6). Kohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid

riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumisest vabastamiseks, millele tuleb lisada maksejõuetust tõendav dokument

(kinnipeetava puhul väljavõte vanglasisesest isikuarvest), mis kajastaks tema

sissetulekuid ja väljaminekuid viimase nelja kuu jooksul enne riigilõivust vabastamise

taotluse esitamist.

7. A. Maksimov esitas 17.08.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 33), milles palub

vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ei ole tööd ega sissetulekut. Lisaks märgib, et siiani ei

ole kaitsjat ega paberit.

8. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega (tl 41-41p) rahuldas A. Maksimovi

riigilõivust vabastamise taotluse määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel, võttis

A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale menetlusse,

jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Kohus märkis, et määruskaebuse põhjendused on lakoonilised, kuid menetlusökonoomiast

lähtuvalt ei pidanud kohus vajalikuks jätta määruskaebust teistkordselt käiguta, kuna kaebaja

pöördumistest nähtub vaidlustatav kohtumäärus ning puudub alus määruskaebuse

tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise

avalduses ei ole Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt

esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtuga, millest järelduvalt

on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu

Halduskohtu 30.06.2014. a määruse.

11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud A. Maksimovi kaebuse

tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt

29.05.2014. a määruses põhjalikult selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida

kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kaebaja ei ole 09.06.2014 esitatud puuduste

kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb määruses kohtu poolt selgitatu mingiski osas

arusaamatuks, vaid on üksnes märkinud, et ei ole nõus, kuna ei võimaldatud kaitsjat.

Arvestades, et A. Maksimov on ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.05.2014 esitanud Tartu

Halduskohtule 104 kaebust, siis saab pidada usutavaks, et kaebaja on võimeline

menetlusdokumente koostama ja menetluses osalema. Kohus ei saa kaebaja asemel kohtueelse

menetluse dokumentide põhjal asuda kaebust sisustama. Halduskohtumenetluses ei kehti ka

eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. A. Maksimov on

29.05.2014. a määruse kätte saanud 07.06.2014 (tl 15) ning 10päevane puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaeg lõppes 17.06.2014 (kohus ekslikult märkinud 16.06.2014).

Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud

puudusi, siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei

ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei

olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kuivõrd

kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul

A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane. Eeltoodule tuginevalt nõustub

ringkonnakohus ka halduskohtu põhjendusega, et seoses kaebuse tagastamisega puudus

kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel