2-14-52712/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-52712

Tsiviilasi

XXX Osaühing avaldus juurdepääsu määramiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX Osaühing (registrikood XXX),

lepinguline esindaja XXX

Puudutatud isik I: Osaühing XXX(registrikood XXX),

seaduslik esindaja juhatuse liige XXX

Puudutatud isik II: Tallinna linn (Tallinna

Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Raul X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Määrata kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnistult (asukoht XXX,

edaspidi ,,valitsev kinnisasi”) tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult

kasutatavale teele (Lagedi tee, Tallinn) kinnistusraamatu registriossa nr XXX

kantud kinnistu (asukoht XXX, edaspidi ,,koormatav kinnisasi”) kaudu vastavalt

detailplaneeringus nr XXX märgitud juurdepääsule ja käesolevale määrusele

lisatud joonisel sinise värviga tähistatud asukohale järgmistel tingimustel:

2.1.

juurdepääs on määratud valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks;

2.2.

juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis

vastab valitseva kinnisasja kasutamise sihtotstarbele;

2.3.

juurdepääsutee pikkus on 210 meetrit ja laius koos teepeenraga 13 meetrit

ning ilma teepeenrata 9 meetrit;

2.4.

valitseva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse

eest tasuma koormatava kinnisasja igakordsele omanikule 784,73 eurot (ei

sisalda käibemaksu) aastas alates juurdepääsutee rajamisest. Juurdepääsu

tee rajamise aeg eelmise lause tähenduses on sellele kasutusloa andmise

aeg;

2.5.

tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette. Juurdepääsutee rajamise

aasta eest tuleb maksta tasu proportsionaalselt ajaga, mis jääb teele

kasutusloa andmisest kuni aasta lõpuni, ja see tasunõue muutub

2-14-52712

2 (6)

sissenõutavaks 15 päeva möödumisel kasutusloa kättetoimetamisest

valitseva kinnisasja omanikule.

3. Tuvastada Osaühing XXX(registrikood XXX) kohustus anda nõusolek järgmise

kinnistusraamatu kande tegemiseks ja asendada see käesoleva määrusega: kanda

kinnistusraamatusse kinnistu XXX, kohta avatud registriosa nr XXX III jakku

märge: „Kinnistu on koormatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju

jaoskonna registriossa nr XXX (XXX) kantud kinnistu igakordse omaniku

kasuks

juurdepääsuõigusega

vastavalt

Harju

Maakohtu

12. septembri

2014. aasta määruse resolutsiooni punktile 2.”

4. Lisada kohtumäärusele juurdepääsu tee asukoha märgistusega täiendatud joonis

detailplaneeringust nr XXX, mis on kohtumääruse lahutamatu lisa.

5. Menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

6. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

7. Avaldada kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX Osaühing (avaldaja) esitas 30. mail 2014 kohtule avalduse juurdepääsu määramiseks

tema kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Kohus võttis avalduse 4. juuni 2014. aasta

määrusega menetlusse ja kaasas menetlusse puudutatud isikud Osaühing XXX(puudutatud

isik I) ja Tallinna linn (puudutatud isik II). Avaldaja esitas 10. juunil 2014 detailplaneeringu

väljavõtte. Puudutatud isik II esitas 23. juunil 2014 oma seisukohad avaldusele. Puudutatud isik

I kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta ei esitanud.

2. Kohus võttis 7. augusti 2014. aasta määrusega asja materjalide juurde dokumentaalsed

tõendid, määras menetlusosalistele lõplikud tähtajad seisukohtade, taotluste ja tõendite

esitamiseks ning neile vastamiseks. Samuti teatas kohtulahendi tegemise aja. Avaldaja esitas

26. augustil 2014 ja puudutatud isik II 4. septembril 2014 täiendavad seisukohad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Avaldajale kuulub Tallinnas Lagedi tee 14a asuv kinnisasi (registriosa nr XXX,

katastritunnus nr XXX, edaspidi „avaldaja kinnistu”). Puudutatud isikule I kuulub Tallinnas

XXX asuv kinnisasi (registriosa nr XXX, katastritunnus nr XXX, edaspidi „teekinnistu”).

Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule nr XXX (edaspidi „detailplaneering”) on ette nähtud

avaldajale kuuluvale kinnistule juurdepääs üle teekinnistu. Puudutatud isik I on planeeringuga

määratud juurdepääsu alal teostanud ebaseaduslikku kaevetegevust ja takistab sellega avaldaja

õigust pääseda üle võõra kinnisasja oma kinnisasjale. Avaldaja ja puudutatud isik I ei ole

jõudnud kokkuleppele juurdepääsu asukoha, kasutamise tähtaja ja tasu osas. Puudutatud isik I

teeb vaatamata kehtestatud detailplaneeringule takistusi juurdepääsu kasutamisel. Puudutatud

isik I on teostanud juurdepääsu tee alla jääval maa-alal ebaseaduslikku kaevetegevust, mille

tõttu ei ole võimalik planeeringujärgse juurdepääsu rajamine ja kasutamine.

2-14-52712

3 (6)

4. Avaldaja soovib juurdepääsutee määramist selliselt, et talle oleks tagatud tähtajatu, tasuta ja

ööpäevaringne juurdepääs nii jalgsi kui autotranspordiga mööda teekinnistut, vastavalt

detailplaneeringus märgitud juurdepääsule. Avaldaja taotleb juurdepääsu kohta märke tegemist

kinnistusraamatusse.

5. Detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsutee eelduslik laius on 13 m koos teepeenraga

ning ilma teepeenrata 9 m. Eeldatav juurdepääsutee pikkus on 210 m. Seega kogu

juurdepääsutee pindala koos teepeenraga on 2 730 m2 ja ilma teepeenrata 1 890 m2. Avalikult

kasutatav tee, millele avaldaja soovib juurdepääsu saada on Lagedi tee. Avaldajal puudub info

ja võimalus prognoosida juurdepääsu kasutamise osakaalu, kasutajate hulka ja intensiivsust,

kuna ei ole teada, millise mahuga tootmisettevõtteid saab kõnealusesse piirkonda rajada ja

rajatakse.

6. Avaldajale teadaolevalt ei kasuta puudutatud isik I teekinnistut. Asjaomasel kinnistul

ebaseadusliku kaevetegevuse likvideerimine ja detailplaneeringu järgse juurdepääsutee

rajamine suurendab puudutatud isiku I transpordimaa väärtust. Sellest tulenevalt palub avaldaja

määrata juurdepääs tasuta.

7. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

8. Puudutatud isik I ei ole avaldusele vastanud.

9. Puudutatud isik II (kohalik omavalitsus) leiab, et avaldaja poolt välja pakutud lahendus

on asukohast lähtuvalt kõige mõistlikum, seda nii poolte huve arvestades kui ka

maakorralduslikult. Parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks tuleks määrata juurdepääsutee

detailplaneeringus viidatud kujul ehk avaldaja kinnistule peaks juurdepääs toimuma üle

teekinnistu. Tallinna Kommunaalameti andmetel on Lasnamäe piirkonnas juurdepääsuteede

puhastuse hinnad 1 m2 kohta talvel 0,1065 eurot ja suvel 0,0319 eurot ilma käibemaksuta (ühe

kuu kohta).

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas kogutud tõenditega ning leiab, et taotletud

juurdepääs tuleb määrata. Juurdepääsutasu määrab kohus vastavalt avaldaja seisukohtadele.

Kuivõrd juurdepääsu tasu määrab kohus erinevalt avaldaja seisukohtadest, kuulub avaldus

rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

11. Avaldaja taotleb oma kinnistule (tlk 7) juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt puudutatud

isiku I kinnistu (teekinnistu) kaudu (tlk 8) ja vastava märke kandmist kinnistusraamatusse.

Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13¹ ja

§ 618¹ lg 1 järgi hagita menetluses. Menetlusosalistel ei ole vaidlust kinnistute paiknemise ega

omandiõiguse üle.

12. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse

kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.

Juurdepääsu

määramisel

tuleb

arvestada

koormatava

kinnisasja

omaniku

huve.

Menetlusosalised ei ole toonud esile ja kohus ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust

täiendavalt kohaldada AÕS § 156 lg 2 või 3, seega tuleb avaldus lahendada sama paragrahvi

esimeses lõikes viidatud normide põhjal. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude

rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu avaldaja kinnistult avalikule teele juurdepääsu

puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu

2-14-52712

4 (6)

soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 21. mai

2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20).

13. Esiteks tuleb kohtul tuvastada, kas juurdepääs avaldaja kinnistule avalikult kasutatavalt

teelt on võimalik muul viisil ehk puudutatud isiku I kuuluvat teekinnistut kasutamata. Vastavalt

detailplaneeringule (tlk 24) on avaldaja kinnistule ette nähtud juurdepääs üle teekinnistu.

Puudutatud isiku II seisukohast nähtub, et mõlema kinnistu omanike huve arvestavalt ning

tuginedes detailplaneeringule on juurdepääsu ettenähtud üle teekinnistu. Kuna avaldaja kinnistu

on 100% tootmismaa ja puudutatud isikule I kuuluv teekinnistu on 100% transpordimaa ning

mõlemad kinnistud asuvad detailplaneeringu kohaselt tööstusettevõtete alal, on liiklus-

korralduslikult planeeritava ala siseste teede kavandamisel lähtutud vajadusest tagada

otstarbekas ning turvaline juurdepääs kõigile kruntidele (tlk 24, 34 ja 38). Puudutatud isik I

pole vastuväiteid esitanud ja kohus ise ei tähelda asjaolusid, mis annaks alust tuvastada

alternatiivse juurdepääsu võimalus.. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et alternatiivne kohane ja

piisav viis avalikult teelt avaldaja kinnistule pääsemiseks puudub. Põhjendatud on määrata

taotletav juurdepääs vastavalt detailplaneeringule.

14. Järgmiseks analüüsib kohus juurdepääsu eest makstava tasu suurust. AÕS § 156 lg 1 alusel

juurdepääsu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu

27. septembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 24). Olukorras, kus teeniva

kinnisasja omanik ei avalda kui suurt tasu ta soovib juurdepääsu määramise eest saada, peab

kohus ise koguma tõendeid, et määrata kindlaks õiglane juurdepääsu tasu (Riigikohtu

16. jaanuari 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p 11 viienda lõigu esimene lause).

Kohus ei nõustu kohus avaldaja seisukohaga, et juurdepääs peaks olema määratud tasuta.

Seadusest ei tulene, et juurdepääsust tingitud kinnisasja väärtuse võimalik kasv tuleks

juurdepääsutasu suuruse määramisel arvesse võtta (väärtuse langusega arvestamise kohta vt

järgnevas p 19).

15. Puudutatud isik I ei ole tasu osas kohtule oma seisukohti esitanud. Riigikohtu senise

praktika järgi on eratee omanikul õigus nõuda teed juurdepääsuna kasutavalt isikult tasu AÕS

§ 156 lg 1 järgi. Teeomanikul on sellisel juhul õigus nõuda tasuna vähemalt teeseaduse (TeeS)

§ 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutusi (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. aasta

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 28, ja 16. novembri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

111-11, p 14 teine lõik). Juurdepääsutasu suuruse määramisel AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3

järgi tuleb arvestada eelkõige TeeS-s sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja

minevaid kulutusi. Näiteks peab teel olema TeeS § 10 lg 1 järgi võimalik ohutult liigelda ja tee

peab vastama tee seisundi nõuetele. Eratee omanik korraldab TeeS § 25 lg 4 järgi tema omandis

oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel.

Teetööde tehnoloogia ja kvaliteet peavad TeeS § 30 lg 1 järgi vastama liiklusohutus- ja

keskkonnakaitse- ning tee seisundi kohta esitatavatele nõuetele. TeeS-st ei tulene, et teeomanik

vabaneb nendest kohustustest, kui tal on kohustus taluda kõrvalkinnistu omaniku

juurdepääsuõigust ja õigus nõuda selle eest tasu AÕS § 156 lg 1 alusel. Eratee omaniku

tasunõuet juurdepääsu taotlenud tee kasutaja vastu tee kasutamise eest ei välista asjaolu, et tema

ja/või mõni muu isik kasutab sama teed. Sellisel juhul tuleb tee kasutamise tasu arvestamisel

võtta arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada

võrdseteks.

16. Vastavalt kohtule esitatud andmetele on teekinnistu piirkonnas teehoolduskulud (ühe kuu

kohta) talvel 0,1065 eurot/m2 ja suvel 0,0319 eurot/m2 (ilma käibemaksuta, tlk 50).

Teehoolduskulusid arvestab kohus selliselt, et talvehooldust ja suvehooldust teostatakse võrselt

kumbagi kuus kuud. Juurdepääsu tee pikkus on 210 meetrit ja laius ilma teepeenrata 9 m, st

hooldatava ala pindala on 1 890 m2 ( = 210 × 9; vt ka tlk 47). Juurdepääsutee hooldamise

2-14-52712

5 (6)

põhjendatud kulu on seega 1 569,46 eurot aastas ( ≈ 1890 × 0,1065 × 6 + 1890 × 0,0319 × 6).

Kohtu hinnangul on võimalik sellise summa eest tagada teehooldus vastavalt eelmises punktis

märgitud tingimustele.

17. Avaldaja ja kohalik omavalitsus on teatanud, et neil puudub info ja võimalus prognoosida

juurdepääsu kasutamise osakaalu, kasutajate hulka ja intensiivsust, kuna ei ole teada, millise

mahuga tootmisettevõtteid saab antud piirkonda rajada ja rajatakse. Avalduse kohaselt on

puudutatud isik I teostanud oma kinnistul kaevetöid ning juurdepääsu tee tuleb alles rajada

(tlk 3–4). TeeS § 22 lg 1 alusel tuleb tee kasutamiseks taotleda teekasutusluba. Kohtu hinnangul

tuleb tasu teehoolduskulude eest valitseva kinnisasja igakordselt omanikult koormatava

kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista alates tee rajamisest arvestusega, et tee

kasutamise osakaal on nende vahel jaotub võrdselt. Kohus märgib lahendi selguse ja täidetavuse

huvides, et tee rajamise ajahetkena tuleb käsitleda teekasutusloa väljastamist TeeS § 22 lg 1

mõttes. Kohus selgitab, et tasu suurust on võimalik hiljem muuta vastavalt tee kasutajate

hulgale ja kasutamise osakaalule, kui see peaks piisavalt oluliselt erinema praegu aluseks

võetavast eeldusest.

18. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus avaldaja kinnistu igakordselt omanikult teekinnistu

igakordse omaniku (praegu puudutatud isik I) kasuks tasu juurdepääsutee kasutamise eest

summas 784,73 eurot aastas ( ≈ 1569,46 : 2). Nimetatud summa ei sisalda käibemaksu.

Teekinnistu omanik võib siiski nõuda tasu maksmist koos käibemaksuga, kui ta on

käibemaksukohustuslane ja käibemaksu rakendamise muud eeldused on täidetud. Tasu tuleb

maksta iga kalendriaasta eest ette, sest sel viisil saab koormatava kinnistu omanik seda

mõistlikult kasutada teehoiu kulude katmiseks. Juurdepääsutasu maksmise kohustus on

avaldaja kinnistu omanikul alates tee rajamisest.

19. Riigikohus on märkinud, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed

kasutada teisel isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse

vähenemise eest vaid ulatuses, milles see on suurem TeeS § 37 lg 3 järgi arvestatavast hüvitisest

(vt 12. oktoobri 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 12). Puudutatud isik I ei ole esile

toonud teekinnistu väärtuse vähenemist. Kohus ei täheldada ka omal algatusel käesoleval juhul

kinnisasja väärtuse vähenemist selliselt, mis tingiks tasu maksmist.

20. Kohus ei arvesta juurdepääsu tasu määramisel maamaksu summaga. Maamaksuseaduse § 3

kohaselt maksab maamaksu üldjuhul maa omanik. Seega on tegemist omandi maksustamisega.

Juurdepääsu seadmisel ei muutu koormatava kinnistu omandisuhe. Kohus ei tuvastanud, et

koormatava kinnistu väärtus oleks vähenenud. Samuti ei tuvasta kohus, et koormatava kinnistu

omanikul oleks käesoleva kohtuasja asjaoludel maa kasutamise võimalused kohtu määratava

juurdepääsu tõttu senisest sedavõrd erinevad, mis annaks alust kaaluda maamaksu kohustusega

arvestamist juurdepääsu eest määratava tasu arvutamisel.

21. Avaldaja taotleb juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemist, täpsemalt

märkuste kandmist. Juurdepääsuõigust reguleeriv AÕS § 156 paikneb seaduse kolmanda

peatüki („Kinnisomand”) kolmandas jaos pealkirjaga „Kinnisomandi kitsendused”. AÕS § 53

lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenähtud andmed. AÕS § 62

alusel kantakse kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked. AÕS § 141 lg-te 1 ja 3 järgi kehtib

seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata; seadusjärgse kitsenduse üle peetud

kohtuvaidluse korral kantakse kitsendus selle kehtivuse tuvastamisel kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse

jakku kantakse muu hulgas ka kinnisomandi kitsendused. Juurdepääsuõiguse siduvaks

muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63¹

lg 7 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. KRS § 34¹ lg 1 sätestab, et

kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku

2-14-52712

6 (6)

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul kahjustab juurdepääsu kohta teekinnistu

registriossa tehtav kanne selle kinnistu omaniku (praegu puudutatud isik I) õiguseid.

22. KRS § 34¹ lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

Samuti näeb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ette, et kui isik on kohustatud

tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele

kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seetõttu on

avaldaja kõnealuse taotluse õiguslik alus TsÜS § 68 lg 5. Puudutatud isik I ei ole kohtule

esitanud asjaolusid, mis tingiksid määratava juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse märkuse

tegemata jätmise ja ka kohus ise selliseid asjaolusid ei tähelda. Eelneva põhjal tuvastab kohus

teekinnistu omaniku kohustuse anda nõusolek kohtu määratud juurdepääsuõiguse kohta

kinnistusraamatusse kande tegemiseks.

23. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot.

24. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav kohtukulu

TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Kohus leiab, et hagita menetluses puudub

üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa

menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt

menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse

tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja

võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse

kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise

lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud

iga menetlusosalise enda kanda.

25. TsMS § 317 lg 11 esimese lause kohaselt võib juriidilisest isikust menetlusosalisele kohtu

määruse

alusel

toimetada

menetlusdokumendi

kätte

avalikult,

kui

elektrooniline

kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud

kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Käesolevas asjas ei ole kohtul õnnestunud

puudutatud isikule I toimetada kätte menetlusdokumente tema registrijärgsel aadressil. Seega

tuleb kohtumäärus puudutatud isikule I toimetada kätte avalikult.

26. Kohus lisab selguse huvides kohtumääruse lisana väljavõtte detailplaneeringust nr XXX,

millele on märgitud määratava juurdepääsu asukoht

27. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele,

kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib

määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte

hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või

heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates

jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, kohtunik