3-14-50506/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50506

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes summas 400 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

20.05.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 1) Tartu Vangla poolt

09.01.2014, 17.01.2014, 18.01.2014 ja 20.01.2014 põhjustatud kahju hüvitamiseks summas

400 eurot. Kaebuses taotles A. Maksimov ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

2. Tartu Halduskohus 22.04.2014. a määrusega (tl 10-10p) jättis A. Maksimovi kaebuse

käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Kohus märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, millise Tartu Vangla haldusakti või toiminguga ja

millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ja millised

negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud ning

ühtlasi esitada tõendid, mis tema väiteid kinnitaksid või kui tõendite esitamine ei ole

võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või

võivad asuda. Kohus selgitas, et halduskohus ei saa kaebust sisustada vangla kahjuhüvitamise

taotluse rahuldamata jätmise otsuse pinnalt ning kaebajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt

märkida, millised riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed kaebajale

saabusid või milles varaline kahju väljendus.

3. A. Maksimov esitas 29.04.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse

(tl 15), milles ta märkis, et vangla tegevusetus põhjustab stressi ning võib rääkida väärikuse

alandamisest ja au solvamisest. Ühtlasi taotles kaebaja kaitsjat riigi arvel ning leidis, et

määrusele vastamiseks on vaja juristi.

4. Tartu Halduskohus 05.05.2014. a kirjaga (tl 19) selgitas kaebajale, et tal tuleb kahjunõuet

põhjendada ja nimetada konkreetsed toimingud, millega Tartu Vangla on talle kahju

põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale

vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kohus selgitas, et määruses nimetatud küsimustele

vastamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning riigi õigusabi taotluse lahendamine ei peata

tähtaega, mille kohus määras kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

5. Tartu Halduskohus 20.05.2014. a määrusega (tl 23-23p) tagastas kaebuse (resolutsiooni

p 1) HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 2) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Kohus

märkis, et kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast määruse jõustumist

(resolutsiooni p 3).

a) Kohus viitas, et 22.04.2014. a määruse koos tõlkega sai kaebaja kaaskirja ja

kättetoimetamise teatise kohaselt kätte 28.04.2014, millest hakkas kulgema puuduste

kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks oli 08.05.2014. Kohus märkis, et kaebaja on 29.04.2014 pöördumises

viidanud nii stressi tekitamisele kui ka väärikuse alandamisele ja au solvamisele, kuid ei ole

täpsustanud, milline vangla tegevus on põhjustanud vastavad tagajärjed. Kohus leidis, et

kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse

tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus, mistõttu ei vasta kaebus HKMS § 38 lg 1 p-des

5–9 toodud nõuetele. Kohus selgitas nii määruses kui ka kirjas, et kaebajal tuleb oma

kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju

põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale

vangla väidetava tegevusega põhjustatud, seega oli kaebajal võimalus kaebust täpsustada.

HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei

ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust,

millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei

olnud kohtu hinnangul kaebus käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on

ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste

esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale

täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kohus märkis, et kuna tagastab

kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

b) Kohus mõistis esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses, mille rahulamiseks puudub alus. Kohus märkis, et

eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi

ning tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel

suunata ja abistada ning halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised. Veel märkis kohus, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Maksimov esitas 02.06.2014 määruskaebuse (tl 28) Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a

määrusele, milles ta märgib, et ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna talle ei võimaldatud

kaitsjat ning rikutud on põhiseadust.

7. Tartu Halduskohus 09.06.2014. a määrusega (tl 32-32p) jättis määruskaebuse käiguta ja

andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Kohus märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, millises ulatuses Tartu

Halduskohtu 20.05.2014. a määrust vaidlustatakse, missugust lahendit taotletakse ning mis

põhjustel kaebaja leiab, et vaidlustatud määrus on väär. Ühtlasi märkis kohus, et RLS § 57¹ lg-

st 6 lähtuvalt tuleb tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot või kui kaebajal

puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

8. A. Maksimov esitas 19.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 40), milles ta

märgib, et palub kohtul anda talle kaitsja, kuna on rikutud Konstitutsiooni ja selline

pikaajaline kirjavahetus ainult venitab protsessi. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu

tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid.

9. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 45-45p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel määruse resolutsiooni p 1 peale, võttis A. Maksimovi

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määruse peale menetlusse, jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise

kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määrus on

vaidlustatav resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. Kuigi määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise

avalduses ei ole määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et

määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu arvamusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu

hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

20.05.2014. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2.

12. 20.05.2014. a määruse p 1 kohaselt tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 22.04.2014. a määruses ja

täiendavalt 05.05.2014. a kirjas põhjalikult selgitatud, millised on kaebuses esinevad

puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kaebaja ei ole 29.04.2014 esitatud

puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb 22.04.2014. a määruses kohtu poolt

selgitatu mingiski osas arusaamatuks, vaid on üksnes märkinud, et küsimustele vastamiseks

on vaja kaitsjat. Arvestades, et A. Maksimov on ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.05.2014

esitanud Tartu Halduskohtule 104 kaebust, siis saab pidada usutavaks, et kaebaja on võimeline

menetlusdokumente koostama ja menetluses osalema. Kohus ei saa kaebaja asemel kohtueelse

menetluse dokumentide põhjal asuda kaebust sisustama. Halduskohtumenetluses ei kehti ka

eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Halduskohus on

õigesti märkinud, et A. Maksimov on 22.04.2014. a määruse kätte saanud 28.04.2014 ning

10päevane puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg lõppes 08.05.2014. Kuna kaebaja ei ole

kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud

halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult

täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust

täiendava tähtaja andmiseks nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kuivõrd kaebuses

esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul

A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane. Eeltoodule tuginevalt nõustub

ringkonnakohus ka halduskohtu põhjendusega, et seoses kaebuse tagastamisega puudus

kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

13. 20.05.2014. a määruse p 2 kohaselt jättis halduskohus A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus on vaidlustatud

määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise.

Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub

ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS §

203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks

nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine

kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi

anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7

lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse

esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku

puudumist.

14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel