3-14-51950/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-51950

Määruse kuupäev

11. september 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Tiveko Veesaare taotlus riigi õigusabi saamiseks

Resolutsioon

1. Jätta Tiveko Veesaare taotlus riigi kulul õigusabi

saamiseks rahuldamata.

2. Määruse ärakiri saata Tiveko Veesaarele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tiveko Veesaar esitas 5. augustil 2014 Tartu Maakohtule taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks

isiku esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt soovib T. Veesaar õigusabi seoses sooviga esitada

kahjunõue Võru arestimaja vastu, kus teda hoiti tervist kahjustavates ja inimväärikust alandavates

tingimustes 71 päeva. Taotluse kohaselt puuduvad kaebajal dokumentide koostamiseks vajalikud

teadmised.

2. Tartu Maakohtu 3. septembri 2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55426 edastati T. Veesaare riigi

õigusabi taotlus pädevuse järgi Tartu Halduskohtule lahendamiseks.

Tartu Halduskohus jättis 8. septembri 2014 määrusega T. Veesaare riigi õigusabi taotluse käiguta,

selgitades, et taotlejal on võimalik halduskohtusse pöörduda kahjunõudega Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) vastu koheselt ilma, et peaks eelnevalt esitama vastavasisulise kahjunõude

PPA-le. Taotlejal tuli selgitada, millise õigusdokumendi koostamiseks õigusabi taotletakse.

10. septembril 2014 saabus kohtuse T. Veesaare pöördumine, milles isik märgib, et soovib õigusabi

kaebuse ja selle sisu koostamiseks, et hiljem esitada kohtule arusaadav ja täpne kaebus PPA vastu.

3. Kohus mõistab T. Veesaare riigi õigusabi taotlust ning selle täiendust selliselt, et T. Veesaar taotleb

riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses seoses

sooviga pöörduda kohtusse kaebusega PPA vastu seoses tervist kahjustavate ja inimväärikust

alandavate kinnipidamistingimustega arestikambris.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi

riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi isiku taotlusel võib kohus

menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras

määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2

näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse

halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi

kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulenevalt RÕS § 4 lg

3 p-st 5 on riigi õigusabi liigiks ka isiku esindamine halduskohtumenetluses.

4. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta.

T. Veeraare taotlusest nähtuvalt soovib ta riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, et

taotleda PPA-lt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt tervist kahjustavates ja inimväärikust

alandavates arestikambri tingimustes hoidmisega. RÕS § 7 lg 1 p 6 aga sätestab, et riigi õigusabi ei

anta juhul, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei

esine tungivat avalikku huvi. Nimetatud sätte põhiseadusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole.

Kohtu hinnangul tuleb antud juhul riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 6 alus keelduda, kuna T.

Veesaar soovib õigusabi saada seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega ning asja

materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et antud asja suhtes esineks tungiv avalik huvi.

5. Kohus on seisukohal, et riigi õigusabi andmisest keeldumiseks esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 1

sätestatud alus, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning

samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Kohus leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks ei

kuulu rahuldamisele ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotluse esitaja on kohtu hinnangul võimeline

ise kaitsma oma õigusi – esitama kohtule korrektne kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu. T.

Veesaare riigi õigusabi taotluses on märgitud arusaadav taotlus koos põhjendustega ning puudub alus

arvata, et taotleja ei suudaks ka kohtule menetletavat kaebust koostada ja ise kohtumenetluses

osaleda. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid

juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja seisukohtade arusaavast

kirjeldusest, mida kaebaja on senises menetluses suutnud edukalt teha. Tulenevalt uurimisprintsiibist

on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel

kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse vm avalduse käiguta ja selgitab kaebajale selles esinevaid

puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti selgitab kohus kaebajale, kuidas ta

oma õigusi efektiivsemalt kaitsta saab. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Seega kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

6. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on

kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse

§-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks

ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

7. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 jätab

kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik