3-14-51348/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51348 Haldusasi A.L. kaebus Tartu Vangla 17.04.2014. a käskkirja nr 6- 2/478 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus A.L. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.L. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.L. esitas 02.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-1p) Tartu Vangla 17.04.2014. a käskkirja nr 6-2/478 (tl 5-5p) tühistamiseks. A.L. taotles kaebuses riigilõivust vabastamist pideva maksejõuetuse tõttu ja riigilt õigusabi, kuna ta viibib Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ja ei ole võimeline kohtus oma õiguste eest seisma.

2. Tartu Halduskohus 04.09.2014. a määrusega (tl 16-17) vabastas A.L. i riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1), võttis A.L. i kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2), kohustas vastustajat vastama kaebusele (resolutsiooni p 3) ning jättis A.L. i taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 4).

Kohus asus seisukohale, et kaebaja vajadus riigi õigusabi saamiseks antud juhul ei ole RÕS § 7 lg 1 p-st 1 lähtudes põhjendatud, kuna kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtu hinnangul ei ole käesolev vaidlus oma olemuselt niivõrd keerukas, et kaebaja ei oleks ise oma väidetavalt rikutud õigusi võimeline kaitsma. Kohus märkis, et vastusena teabenõudele väljastati Tartu Vangla poolt kohtule vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 6-2/478 ning nimetatud käskkirja peale esitatud vaie (tl 10-10p) ja vaideotsus (tl 13-13p)

vaide rahuldamata jätmise kohta. Kuivõrd kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja suutnud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse korrektselt läbida ning samuti on kaebaja poolt kohtule esitatud kaebus menetletav, siis puudub kohtu hinnangul alus arvata, et kaebaja ei suudaks ise edaspidi kohtumenetluses osaleda. Asjaolu, et kaebaja viibib enda sõnul praegu vangla psühhiaatriaosakonnas, ei õigusta kohtu arvates antud juhul riigi õigusabi andmist. Kohus märkis, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised, vaid halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja seisukohtade arusaadavast kirjeldusest, mida kaebaja on senises menetluses suutnud teha. Kohus märkis, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada ning seejuures jätab kohus vajadusel kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse vms avalduse käiguta ja selgitab kaebajale selles esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil, mistõttu kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. 09.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A.L. i määruskaebus (tl 21), milles ta märgib, et Tartu Halduskohus jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, kuna ei pidavat olema keeruline ja raske vaidlus ning vajadusel selgitab kohus kaebajale, kuidas ennast ja oma õigusi efektiivselt kaitsta. A.L. märgib, et ta lasi kaebuse kirjutada kellelgi, tal endal ei ole selleks üldse juriidilisi teadmisi, mistõttu ta tahabki riigi õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-de 1 ja 4 osas. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu otsustusega jätta tema riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 4 osas.

6. Halduskohus on vaidlustatud määrusega võtnud A.L. i kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2), tõdedes, et kaebus vastab HKMS §-des 37-39 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab seda menetleda, läbitud on kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ja kaebus on esitatud kaebetähtaega järgides. Halduskohus on määruses ka põhjendanud, mis tingis kaebaja õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

7. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel