1-14-7555/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

11. september 2014 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-14-7555 (kohtueelses menetluses nr 14284000189) riik J.B versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

J.B

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxxxx xxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; ei tööta; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada J.B (KarS)

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 6 (kuus kuud; KarS 65 lg 2 alu oleva kohtu- ) § sel suurendada käes

otsusega J.B-le Tartu Maakohtu 26.07.2013 otsusega J.B-le mõistetud karistust

kandmata osa

mõistetud karistuse ära

4 kuud 27 päeva vangistust võrra ning

mõista J.B-le karistus vangistusena 10 ( ) kuud liit kümme

27 (kakskümmend

seitse) päeva; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 09.-10.09.2014, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka kümme

ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 10 ( ) kuud alusel asendada J.B-le

25 (kakskümmend viis) päeva; KarS § 69 mõistetud vangistus 10 (

650 (kuussada kümme) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva üldkasuliku tööga viiskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ; üld

27. september 2016 -

kasuliku töö tegemisel allutada J.B

75 lg-s KarS §

1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga -

xxxxxxxxxxx xxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; KarS §

50 lg 1 p 1 alusel võtta J.B-lt lisa karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus (üheks) aastaks. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista

266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti J.B-lt sundraha

ja riigi õigusabi tasu üheksakümmend kuus määrata krimin

96 ( ) eurot riigi kasuks; aalmenetluse

kulud tasumisele ositi aasta jooksul

362 (kolmsada kuuskümmend kaks) eurot 25 senti järgmiselt: 1) alates 20

30 (kolmkümmend) 14.a. oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa eurot 19 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud -

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 rahuldada advokaat Raul Tosmann kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus summas 3 .h. käibemaks

0 eurot (s

5 eurot) ulatuses;

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 k -des 318 321, mille kohaselt ohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 €

(LS § 128 lg 2); kui isiku juhiluba on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS §

128 lg-s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3);

3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.6 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.7 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei süüdimõistetu on saadeta, kui rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.8 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.9 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki J.B toime pannud kuriteona

juhtimise joobeseisundis

KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 09.09.2014 kell

14:30 Viljandimaal Suure-Jaani linnas Ilmatari tänaval mootorsõidukit mopeed Meiduo

MD50QT-15 registreerimismärgiga tõendusliku alkomeetri Lion XXXX joobeseisundis - Intoxilyzer 8000 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,83 mg/l.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõi § järgi ning karistamiseks stmiseks KarS vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.-10.09.2014, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 5 (viis) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.07.2013 mõistetud ärakandmata karistuse 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) - päeva vangistust võrra, mõistes (kümme) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva - liitkaristuseks 10

vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 10 kuud 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 650 (kuussada viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada J.B KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS §

50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 (üks) aastaks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või M -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes - - tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite - loetelu; KrM

218 lgd, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades S §

1 sätestatud andme kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppe . menetluse sätteid

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastam -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja ise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. . Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse o 532,50 eurot

28. novembri 2013

määrusest nr ), millega on kehtestatud töötasu

166 (

alammääraks 3 S §

55 eurot kuus. M Kr 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab Kr S § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte M

179 lg-

rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 266,25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohase riigi õigusabi lt

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. augusti 2014 otsusega on kinnitatud osutamise eest makstava tasu arvestamise ajutised alused, maksmise ajutine kord ja ajutised ajutine ulatus ja ajutine kord kord (edaspidi ). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud J.B

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna Süüdist

66 eurot. atava J.B

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 30 eurot.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS

§ 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaa

lmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sund võrra. raha poole

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista J.B-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 266,25 eurot

96 (36 30 + 30 eurot ja riigi õigusabi tasu + )

riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

4.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused J.B on kahtlustatavana kinni peetud 09.-10.09.2014, seega on J.B viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka,

2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik