3-14-50930/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja

koht

10.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50930

Haldusasi

Kert Roose kaebus tema Koigi Vallavalitsuse poolt

Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirja

kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Kert Roose määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Kert Roose

Vastustaja Koigi vald

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a

määruse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse

põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

27.05.2014 edastas Koigi Vallavalitsus Tartu Halduskohtule määruskaebuse

esitaja kaebuse (tl 2−2p), milles ta nõuab Koigi Vallavalitsuse poolt tema Euroopa

Parlamendi valimistel valijate nimekirja kandmata jätmise õigusvastasuse

tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendab määruskaebuse esitaja

preventiivse huviga ning kavatsusega esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et hoolimata riigisisesest õigusest, mis keelab

kohtu poolt süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvatel isikutel Euroopa Parlamendi

valimistel hääletada, on tal siiski õigus nimetatud valimistel osaleda. Ta palub jätta

kohaldamata Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p 2 ning § 20 lg

3 p 1 nende vastuolu tõttu põhiseadusega. Määruskaebuse esitaja tugineb kaebuses

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) lisaprotokolli nr 1 artiklile 3

ning seda täpsustavale Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale, ÜRO kodaniku-

ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 25, Euroopa Nõukogu Veneetsia

komisjoni heade tavade koodeksile valimisküsimustes ning Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artiklitele 38 ja 40.

2. Tartu Halduskohus tagastas 02.06.2014. a määrusega kaebuse kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1

alusel. Määruse kohaselt ei saa määruskaebuse esitajal olla preventiivset huvi, kuna

Tartu Vanglalt saadud informatsiooni kohaselt on tema karistuse tähtaegne lõpp

03.04.2017, millest tulenevalt ei ole ta järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste ajal

enam kinnipeetav. Võimalik hüvitamiskaebus oleks aga ilmselgelt perspektiivitu, kuna

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab suletud loetelu põhiõigustest, mille

rikkumise korral on võimalik avalik-õiguslikus suhtes mittevaralise kahju hüvitamist

nõuda. Kuna määruskaebuse esitajal on igakordselt enne valimisi olemas tõhusamad

õiguskaitsevahendid ning need olid olemas ka enne Euroopa Parlamendi valimisi,

puudub tal HKMS § 45 lõike 2 kohaselt kaebeõigus.

3.

06.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebus (tl 34−34p) Tartu

Halduskohtu 02.06.2014. a määruse peale, milles määruskaebuse esitaja taotleb

kohtumääruse tühistamist ning kaebuse Tartu Halduskohtule sisuliseks

läbivaatamiseks saatmist. Määruskaebuse kohaselt tuleb preventiivset huvi käsitleda

laiemalt ehk Eestis kehtestatud süüdimõistetute üldise valimiskeelu kontekstis.

Riigikogu valimised toimuvad aga juba vähem kui aasta pärast. Võimaliku kahju

hüvitamise nõude osas tuleb määruskaebuse esitaja hinnangul arvestada võimaliku

Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatava kaebusega ning sellest tulenevalt

RVastS § 7 lõikes 21 sätestatuga. Määruskaebuses taotleb ta enda riigilõivu

tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohus jättis 10.06.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotluse tema vabastamiseks Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse peale

määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Sama määrusega jättis halduskohus

määruskaebuse käiguta ning andis määruskaebuse menetlemist takistava puuduse

kõrvaldamiseks, so 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks, 10-päevase tähtaja

arvates määruse kättesaamisest.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul piisavat alust eeldada, et määruskaebuse

esitaja kavandatav menetluses osalemine on edukas, kuna tema määruskaebuses

esitatud väited ei anna alust eeldada, et halduskohtu 02.06.2014. a määrus oleks

õigusvastane. Tulenevalt HKMS § 111 lgst 1 ei ole riigilõivu tasumisest vabastamine

põhjendatud, kui kavandatav menetluses osalemine on perspektiivitu.

Halduskohus on seisukohal, et antud juhul ei saa määruskaebuse esitajal

preventiivse huvi olemasolu kontrollimisel arvestada Riigikogu valimistega, kuna

Riigikogu valimiste osas on seadusandja sätestanud valimisõiguse piirangud eraldi

seaduses ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste tähendus rahvusvahelise

ja Euroopa Liidu õiguse valguses on erinev, mistõttu võivad ühel juhul õiguspärased

valimisõiguse piirangud teisel juhul olla õigusvastased. Halduskohus märgib, et

tulevastel Riigikogu valimistel on isikul tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks

ning neid vahendeid on Riigikohus kirjeldanud 22.01.2013. a määruses asjas nr 3-4-

1-26-12 punktides 31 ja 32.

Halduskohtu hinnangul ei saa määruskaebuse esitaja, põhjendades

tuvastamiskaebuse esitamist hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega, tugineda

RVastS § 7 lõikele 21. Kui RVastS § 7 lg 1 ning § 9 lg 1 alusel kahju hüvitamise

nõudmisel tähendab eelnev õigusvastasuse tuvastamine, et ühe kahju hüvitamise

eelduse üle enam vaidlust ei ole, siis RVastS § 7 lõike 21 puhul see nii ei ole. Selle

sätte alusel saavad kahju hüvitamist nõuda isikud, kelle individuaalkaebuse suhtes

on EIK langetanud riiki tauniva otsuse, kelle sarnasel alusel esitatud kaebus on EIK

menetluses või kellel on õigus sarnasel alusel individuaalkaebus esitada.

Õigusvastasuse tuvastamine halduskohtus neid eeldusi ei mõjuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. 13.06.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 32−32p) Tartu Halduskohtu

10.06.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale, millega halduskohus otsustas

määruskaebuse esitaja vabastamata jätmise riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel.

Määruskaebuse kohaselt tuleneb EIK lahenditest, et Eesti Vabariigis kehtiv üldine

süüdimõistetute valimiskeeld on vastuolus EIÕK normidega. Kuigi sarnane

valimiskeeld sisaldub mitmes seaduses, tuleb probleemi käsitleda tervikuna.

Määruskaebuse esitaja rõhutab, et RVastS § 7 lg 21 lõpuosa kohaselt võib kahju

hüvitamist nõuda ka isik, kellel on õigus individuaalkaebus esitada. Et tegevus, mille

õigusvastasuse tuvastamist määruskaebuse esitaja taotleb, on rajatud EIK

lahendites EIÕK norme rikkuvaks tunnistatud õigusnormile, on määruskaebuse

esitajal sarnastel alustel õigus tulevikus esitada EIK-le individuaalkaebus.

Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine kujutab endast riigisisest

õiguskaitsevahendit, mille ammendatusest sõltub tema õigus pöörduda EIK poole.

Seega ei nõustu määruskaebuse esitaja halduskohtu seisukohaga, et

õigusvastasuse tuvastamine neid eeldusi ei mõjuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

10.06.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused, kuid muuta tuleb määruse

põhjendusi.

7. Halduskohus on vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et määruskaebuse

esitaja vabastamine riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu

Halduskohtu 02.06.2014. a määrusele, millega halduskohus tagastas kaebuse

määruskaebuse esitajal kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole põhjendatud

määruskaebuse väheste edulootuste tõttu. Alus menetluses osalemise edukuse

hindamiseks menetlusabi taotluse lahendamisel tuleneb HKMS § 111 lgst 1, mille

kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega peab menetlusosalisele

menetlusabi andmise korral olema täidetud eeldus, et tema kavandataval menetluses

osalemisel on edulootused. Halduskohtumenetluses menetlusabi andmine on

reguleeritud HKMS II osas „Menetluse üldsätted“, mistõttu on vastav regulatsioon

kohaldatav igas menetlusstaadiumis, sealhulgas määruskaebemenetluses.

Järgmisena võtabki ringkonnakohus seisukoha selles, kas halduskohus on

vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse

peale esitatud määruskaebusel on vähesed edulootused.

8.

02.06.2014. a määrusega tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja poolt

esitatud tuvastamiskaebuse, leides, et määruskaebuse esitajal puudub

tuvastamiskaebuse esitamisel kaebeõigus. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib

tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu

õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemist. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud toimingut

olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi taastada või muul moel

tõhusalt kaitsta. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on

kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, so kaebaja peab selgitama enda

põhjendatud huvi haldusorgani tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. HKMS § 45

lg 2 sätestatu kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Seega tuleb tuvastamiskaebuse esitamisel

lisaks kaebuse täiendavatele sisunõuetele arvestada ka seda, et selle esitamine on

piiratud juhul, kui kaebuse eesmärgi saavutamiseks leidub tõhusamaid vahendeid.

Teiste põhjenduste seas ongi halduskohus kaebuse tagastamise määruses asunud

seisukohale, et määruskaebuse esitajal esinevad tõhusamad vahendid enda kaitseks

kui õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine kohtule.

9. Riigikohus on selgitanud, et hääletamisõiguse tagamise tõhusaks

õiguskaitsevahendiks on võimalus vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata

jätmist, tehes esmalt avalduse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla- või

linnasekretärile (RKPJKm 22.01.2013, nr 34126-12, p 31). Samasugusele

seisukohale asus Riigikohus kinnipeetavate kaebust lahendades ka seonduvalt

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalemise keeluga (RKPJKm 14.11.2013,

nr 3-4-1-58-13 p 34). Ringkonnakohtu hinnangul kohalduvad regulatsioonide

sarnasuse tõttu eeltoodud seisukohad ka antud haldusasjas, kus määruskaebuse

esitaja on soovinud osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Seega on ka Euroopa

Parlamendi valimistel enda hääletamisõiguse tagamiseks kõige tõhusam vahend

esitada avaldus valijate nimekirja kandmiseks avaldaja registrijärgse elukoha valla-

või linnavalitsusele.

10. EPVS § 24 lg 2 kohaselt tuleb valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitada

avaldus valla- või linnasekretärile, kes peab selle koos valijate nimekirja koostajaga

viivitamatult läbi vaatama ja isikule vastama. Tulenevalt EPVS § 24 lg 1 p-st 1 on

lubatud teha valijate nimekirjas muudatus muu hulgas juhul, kui valijate nimekirja

tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel EPVS kohaselt on

õigus hääletamisest osa võtta. EPVS § 24 lg 2 alusel avalduse esitamine eeldab

valijate nimekirja olemasolu. Et EPVS § 20 lg 2 järgi koostatakse valijate nimekiri

rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel valimispäevale eelneva 30. päeva

seisuga, on võimalik esitada valijate nimekirja muudatuste tegemiseks avaldust

EPVS § 24 lg 2 alusel kõige varem 30 päeva enne valimiste toimumist. Kui valla- või

linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab isik pöörduda kaebusega

halduskohtu poole. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24

tunni jooksul koos omapoolsete kirjalike selgitustega kohtule (EPVS § 24 lg 5). EPVS

§ 24 lg 6 kohaselt peab halduskohus kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema kolme

tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. Riigikohus on selgitanud, et

sellise hääletamisõiguse tagamiseks ettenähtud menetluse näol on tegemist

tavakorrast oluliselt kiirema menetlusega, mis peaks tagama kaebaja õiguste kaitse.

Kui sellest ei peaks piisama, on kaebajal võimalik taotleda ka esialgse õiguskaitse

kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku 24. peatükk), täpsemalt enda valijate

nimekirja kandmist enne lõpliku kohtuotsuse tegemist (vt RKPJKm 14.11.2013, nr 3-

4-1-58-13, p 35). EPVS § 24 lg 7 kohaselt teeb halduskohus kaebuse lahendamisel

ühe järgmistest otsustest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada ning

teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku andmete kandmine

rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid.

Seega on EPVS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebuse näol tegemist kaebusega valla- või

linnasekretäri kohustamiseks valimisnimekirja muutmiseks kaebuses soovitud viisil

(kohustamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 2 mõttes). Riigikohus on selgitanud, et isiku

valimisnimekirja kandmiseks kohustamiseks esitatud kaebuse menetlemisel on

halduskohtul põhiseaduse § 15 lg 2 järgi muu hulgas õigus tunnistada seaduses

sisalduv valimisõiguse piirang põhiseadusvastaseks ning seeläbi kaebus rahuldada

ja teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine

rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid (vt

RKPJKm 22.01.2013, nr 3-4-1-26-12, p 32).

11. Ka määruskaebuse esitajal on antud juhul olnud võimalus esitada EPVS § 24 lg 2

alusel avaldus Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirjas muudatuse

tegemiseks, so tema valijate nimekirja kandmiseks, enda registrijärgse elukoha valla-

või linnasekretärile kõige varem 30 päeva enne valimiste toimumist 25.05.2014, so

alates 25.04.2014, ning pöörduda seejärel haldusorgani poolt avalduse rahuldamata

jätmise korral EPVS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebusega halduskohtusse. Haldusasja

materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja esitanud taotluse võimaldamaks

tal osaleda 25.05.2014 Euroopa Parlamendi valimistel Tartu Linnavalitsusele, kes

edastas 21.05.2014 taotluse Koigi Vallavalitsusele, kuna vastavalt rahvastikuregistri

andmetele on määruskaebuse esitaja elukohaks Koigi vald. 22.05.2014. a kirjaga nr

19-1.7/281 (tl 6) teavitas Koigi Vallavalitsus määruskaebuse esitajat, et teda ei kanta

valijate nimekirja EPVS § 4 lg 3 p-i 2 ja § 20 lg 3 p-i 1 alusel, kuna valijate nimekirja

ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja

kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani

vanglakaristust. Määruskaebuse esitaja on Koigi Vallavalitsuse 22.05.2014. a kirja

kätte saanud ning esitas selle peale Koigi Vallavalitsusele 25.05.2014 allkirjastatud

halduskaebuse Koigi Vallavalitsuse poolt tema valimisnimekirja kandmata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, mis saabus Koigi Vallavalitsusele 27.05.2014. Samal

päeval edastas Koigi Vallavalitsus määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtule.

Seega olid halduskohtule kaebuse saabumise ajaks Euroopa Parlamendi valimised

juba toimunud. Kuna alates valimiste päeva möödumisest ei ole enam võimalik isikut

nende valimiste valimisnimekirja kanda, ei saanud ka kaebaja eesmärk – osaleda

valimistel – olla enam kohustamiskaebusega saavutatav.

12. Käesolevas määruses eelnevalt selgitatu kohaselt on isiku hääletamisõiguse ning

valimistel osalemise tagamiseks kõige tõhusam vahend just EPVS §-s 24 sätestatud

valijate nimekirjas muudatuste tegemise korra järgimine. Eelnevat on kinnitanud ka

Riigikohus (vt määruse p 9). Ringkonnakohtu hinnangul hõlmab Riigikohtu poolt

silmas peetud tõhusaim vahend ka EPVS § 24 lg 5 alusel kohustamiskaebusega

halduskohtu poole pöördumist. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, millal

määruskaebuse esitaja esitas taotluse Tartu Linnavalitsusele, nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga, et puudub põhjus arvata, et Tartu Linnavalitsus oleks

taotluse edastamisega Koigi Vallavalitsusele viivitanud. Ringkonnakohus on

seisukohal, et EPVS §-s 24 sisalduv regulatsioon võimaldab isikul selles sätestatut

järgides jõuda halduskohtule kohustamiskaebuse esitamiseni ka enne valimiste

päeva. Eelnevat kinnitavad nii EPVS §-s 24 haldusorganile pandud kohustus

tegutseda isiku vastava avalduse läbivaatamisel viivitusteta kui ka asjaolu, et EPVS §

24 lg 2 alusel võib taotluse linna- või vallasekretärile esitada juba alates

valimispäevale eelnevast 30. päevast. Seega leiab ringkonnakohus, et

määruskaebuse esitajal oli võimalus kaitsta tõhusalt enda õigusi ning tagada enda

hääletamisõigus Euroopa Parlamendi 2014. a valimistel, vaidlustades enda valijate

nimekirja mittekandmist EPVS §-s 24 sätestatud korda järgides. Antud juhul on

määruskaebuse esitaja aga enda õiguste kaitsmisel tegutsenud hilinenult ning on

sellega minetanud võimaluse esitada halduskohtule eesmärgipärane

kohustamiskaebus EPVS § 24 lg 5 alusel. Ainult EPVS § 24 lg 5 alusel esitatud

kaebuse rahuldamise korral saaks halduskohus EPVS § 24 lg 7 p 2 alusel teha valla-

või linnasekretärile ettekirjutuse korraldada isiku andmete kandmine

rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid,

mis võimaldaks isikul soovitud valimistel osaleda. Seega on määruskaebuse esitaja

jätnud kasutamata talle tagatud olnud tõhusaima vahendi enda valimisõiguse

kaitseks ning esineb HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piirang määruskaebuse esitaja

poolt halduskohtule esitatud tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks. Et HKMS § 45 lg 2

välistab selles sätestatud asjaolude esinemise korral kaebajal kaebeõiguse

olemasolu ning halduskohtul on HKMS §121 lg 2 p-st 1 tulenevalt õigus kaebus sel

juhul kaebajale tagastada. ei saa käesoleva määruskaebuse lahendamisel omada

tähtsust määruskaebuses esitatud väited määruskaebuse esitajal põhjendatud huvi

olemasolu kohta ning need ei saa tuua kaasa kaebuse tagastamise määruse peale

esitatud määruskaebuse rahuldamist. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus

vajalikuks vastavate seisukohtade osas käesolevas määruses seisukohta võtta.

13. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 02.06.2014. a määrusega õiguspäraselt

tuvastamiskaebuse määruskaebuse esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud

määruskaebuse esitajal kaebeõiguse puudumise tõttu. Et eeltoodud põhjendustel ei

kuuluks ringkonnakohtu hinnangul 02.06.2014. a määruse peale esitatud

määruskaebus rahuldamisele, on halduskohus 10.06.2014. a määruses õigesti

pidanud vastavat määruskaebust perspektiivituks ning jätnud määruskaebuse esitaja

määruskaebuse esitamisel HKMS § 111 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastamata.

Seega jääb Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus

rahuldamata ning halduskohtu vastav määrus muutmata. Juhul, kui määruskaebuse

esitaja soovib hoolimata halduskohtu ning ringkonnakohtu poolt esitatud selgitustest

Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse määruskaebe korras vaidlustada, tuleb tal

tasuda määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 15 eurot.

Tiina Pappel

Einar Vene

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/