3-14-50655/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

10.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50655

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus ümbrike

mittevõimaldamisega seotud märgukirjale antud

Viru Vangla 19.03.2014. a vastuse nr 610/6433-2

õigusvastaseks tunnistamiseks ja vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks märgukirjale uueks vastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.05.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.05.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

19.02.2014 koostas vahistatust määruskaebuse esitaja Viru Vanglale adresseeritud

märgukirja (tl 14), milles kirjeldab vanglale seda, kuidas ta soovis eelmisel õhtul anda välja

saatmiseks üle Viru Maakohtule ja Tartu Ringkonnakohtule adresseeritud kirju, kuid valvur ei

andnud talle ümbrikke. Eelneva tõttu oli määruskaebuse esitaja enda sõnul sunnitud järgmisel

hommikul kasutama neid ümbrikke, mis olid mõeldud emale saatmiseks.

2. Viru Vangla I üksuse juht vastas 19.03.2014. a kirjas nr 6-10/6433-2 (tl 15)

määruskaebuse esitajale, et ei saa talle edastatud informatsiooni kontrollida, kuna

pöördumises pole välja toodud ümbrikke väljastamast keeldunud valvuri nime.

3.

21.03.2014 koostas määruskaebuse esitaja vaide (tl 18−19), milles soovis muuhulgas

saada 19.02.2014. a märgukirjale uut vastust.

4. Viru Vangla I üksuse juht teatas 21.04.2014. a täiendava vastusega nr 6-10/6433-3 (tl 15)

määruskaebuse esitajale, et on kontrollinud, kes olid määruskaebuse esitaja poolt märgitud

kuupäeval valvuritest tööl ning kes võis määruskaebuse esitajale ümbrike andmisest keelduda,

kuid ümbrike küsimine ei meenunud ühelegi 18.02.2014 tööl olnud ametnikule. Viru Vangla

vastuse kohaselt ei pea märgukirja väited paika, kuna kirjavahetuskaardi kohaselt on ta

19.02.2014 välja saatnud ainult ühe erakirja.

5. Viru Vangla direktor jättis 22.04.2014. a vaideotsusega nr 6-12/70-2 (tl 20−21)

määruskaebuse esitaja 21.03.2014. a vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on

määruskaebuse esitajale vangla poolt 19.03.2014. a ja 21.04.2014. a kirjaga selgitatud, et

probleemide tekkimise korral tuleb edastada konkreetne ja täpsete andmetega pöördumine, et

vangla saaks pöördumist korrektselt menetleda ning seda, et märgukirjas esitatud väited

ametlike kirjade väljasaatmise kohta 19.02.2014 ei vasta tõele. Seega hõlmavad vaide

esitajale antud vastused kõiki teemasid, millele ta oma pöördumistes tähelepanu juhib ning

selgitused vastustes on arusaadavad ja põhjendatud.

6.

27.04.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub, et

kohus tuvastaks talle Viru Vangla poolt 19.03.2014 antud vastuse nr 6-10/6433-2

õigusvastasuse ja teeks ettekirjutuse tema 19.02.2014. a märgukirja uueks lahendamiseks.

Kaebuses selgitab määruskaebuse esitaja, et 18.02.2014 ei andnud Viru Vangla valvurid talle

kirjade saatmiseks vajalikke ümbrikke. Määruskaebuse esitaja sõnul on ta sellest vanglat

märgukirjaga teavitanud, kuid vangla ei ole tema märgukirjale nõuetekohaselt vastanud ning

on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid. Ühtlasi taotleb määruskaebuse esitaja enda

riigilõivu tasumisest vabastamist, väites, et sai kuni vahistamiseni ainult töötu abiraha ja

töövõimetuspensioni, omab ligikaudu 3000 euro ulatuses võlgnevusi ning kinnisvara ja

hoiused tal puuduvad.

7. Tartu Halduskohus jättis 14.05.2014. a kohtumäärusega määruskaebuse esitaja taotluse

kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebuse käiguta ning

andis tähtaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot.

8.

18.05.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi

määramiseks (tl 48−48p). Taotlusest nähtuvalt vajab määruskaebuse esitaja riigi poolt

juriidilist abi Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamiseks.

Määruskaebuse esitaja sõnul puudub tal sissetulek, mistõttu saaks asjas määruskaebust

esitamata kahjustada tema põhiseaduse (PS) §st 15 tulenev õigus pöörduda kohtusse. Samas

ei ole määruskaebuse esitajale vanglas tagatud õigused, millised võimaldaksid tal koostada

asjas määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja

vaadanud mööda Riigikohtu lahendites esitatud kinnipeetavate sissetulekuid puudutavatest

seisukohtadest. Määruskaebuse esitaja märgib, et temale asjast tulenev võimalik kasu seisneb

selles, et ta vabastatakse riigilõivu tasumisest ja kaebus võetakse menetlusse.

9. Tartu Halduskohus jättis 21.05.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi

taotluse rahuldamata.

Määruse kohaselt ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajale advokaadi õigusabis seisneva

menetlusabi andmine, kuna esinevad riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-des 1, 2, 5 ja 12

sätestatud alused menetlusosalisele riigi õigusabi mitteandmiseks. Määruskaebuse esitaja on

ise võimeline oma õigusi kaitsma, tal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb;

asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õigusi kaitsta vähene ning talle asjast tulenev

võimalik kasu on võrreldes riigi eeldatavate kuludega ebamõistlikult väike.

Kohtule teadaolevalt on määruskaebuse esitaja puhul tegemist isikuga, kes on varasemalt

korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta suutnud kaebused üldjuhul ise

vormistada ja on iseseisvalt hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Taotluse esitamise

põhjustanud kohtumääruses on viited selle aluseks olevatele õigusaktidele ning ära on toodud

nende sisu. Sellest tulenevalt saab määruskaebuse esitaja ilma advokaadi abita otsustada, kas

tema puhul on olemas alus kohtumääruse vaidlustamiseks või mitte. Halduskohtumenetluse

uurimispõhimõte laieneb ka ringkonnakohtule. See tähendab, et ringkonnakohus saab talle

esitatud määruskaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitada ja anda

vaidlustatule hinnangu olenemata sellest, kas ja kuidas on määruskaebuse esitaja osanud neid

õiguslikult põhjendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. 27.05.2014 saabus kohtule määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.05.2014. a määruse

peale, milles ta palub halduskohtu nimetatud määruse tühistada ning teha otsus tema taotluse

uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse esitaja viitab HKMS § 111 lg-s 3 ja lg-s 1 sätestatule ning leiab, et

halduskohus ei ole põhjendanud, miks tema menetluses osalemine oleks ebamõistlik, tal

puuduks asjas ilmselgelt kaebeõigus, et temale asjast tulenev võimalik kasu oleks

ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või et kaebusega ei oleks

võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Samuti pole Tartu Halduskohus tõendanud, et ta

suudaks menetluskulusid tasuda või et puuduks alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine oleks edukas. Otsustamaks selle üle, kas menetlusosaline on kohtumenetluses

võimeline ise oma õigusi kaitsma, tuleb eelkõige arvestada, kas menetlusosalisel on oma

õiguste kaitsmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Viimast saab eeldada eelkõige

juriidilise haridusega menetlusosalistel. Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile

asjas nr 3-2-1-7-08, leiab määruskaebuse esitaja, et juhul, kui menetlusosalisel puudub

juriidiline haridus, tuleb eeldada, et isikul ei ole vajalikke teadmisi ja kogemusi oma õiguste

kaitsmiseks. Võrreldes vabaduses viibiva isikuga on vahistatu õigused ja vabadused seoses

kaebeõigusega oluliselt piiratumad. Määruskaebuse esitaja sõnul rikub vahistatule riigi

õigusabi mitteandmine PS §-s 11 sätestatud põhimõtet, kuna see ei ole vahistatu niigi piiratud

õiguste ja vabaduste tõttu vajalik abinõu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

21.05.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib menetlusabina

kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras

määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest

tasumisel halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmist reguleerivas peatükis

(12. peatükis) sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Erinevalt halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatust sisaldab riigi

õigusabi seadus täiendavaid kriteeriume menetlusosalisele advokaadi õigusabis seisneva

menetlusabi andmisel. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

ning ühe või mitme selles sätestatud aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud

ning seda ka juhul, kui tõendatud on menetlusabi taotleja maksejõuetus. Seega on

põhjendamatud määruskaebuses halduskohtule esitatud etteheited, et kuigi halduskohus on

jätnud menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, ei ole ta põhjendanud, kas

antud asjas esineb HKMS § 111 lgtes 1 ja 3 sätestatud aluseid menetlusabi taotluse

rahuldamata jätmiseks.

13. RÕS § 7 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja on

kohtu abiga võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

määruskaebuse esitaja varasemalt korduvalt pöördunud kaebustega halduskohtu poole,

mistõttu saab eeldada, et tal on piisavalt kogemusi seoses halduskohtumenetluses

osalemisega. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja poolt määruskaebuses

viidatud Riigikohtu lahend juriidilise hariduseta isikule riigi õigusabi osutamise vajaduse

esinemise kohta on tehtud tsiviilasjas, mille menetlust reguleerivas seadustikus

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) ei ole ette nähtud kohtu kohustust tagada omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). Ka halduskohus on

põhjendatult halduskohtumenetluses valitsevale uurimispõhimõttele ning sellest tulenevale

halduskohtu selgitamis- ja abistamiskohustusele viidanud. Uurimispõhimõtte eesmärk on

tagada, et ka õiguslikult kogenematu kaebaja esitaks kohtumenetluse käigus kõik asja õigeks

lahendamiseks vajalikud taotlused, tõendid ja selgitused (vt RKHKm 19.03.2012, nr 3-3-1-

87-11, p 14). Seega ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kui isikul puudub

juriidiline haridus, tuleb eeldada, et tal puuduvad vajalikud teadmised ja kogemused

kohtumenetluses osalemiseks. Antud juhul saab tulenevalt määruskaebuse esitaja enda

kogemuste ning tema põhjendatud ja õiguslikele alustele tuginevate avalduste põhjal

järeldada, et ta on võimeline kohtu abiga enda õigusi kaitsma. Eeltoodud põhjendustel ei saa

määruskaebuse lahendamisel omada tähtsust ka määruskaebuse esitaja väited tema vahistatu

staatusest tulenevate kaebeõiguse piirangute ning vahistatule riigi õigusabi osutamise

vajaduse kohta. Määruskaebuse esitajal puuduvad seaduses sätestatud nõuete täitmise korral

tema vahistatu staatusest tulenevad täiendavad piirangud kohtusse pöördumiseks ning antud

juhul ei saa pidada tema menetluses osalemist ilma esindajata mingil viisil ebamõistlikuks.

RÕS § 7 lg 3 kohaselt võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui

advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või

arvestades asja keerukust. Ringkonnakohus leiab, et vaidlus Viru Vangla poolt määruskaebuse

esitaja märgukirjale vastamise õiguspärasuse üle ei ole oma tehiolude ega asjassepuutuvate

õigusnormide poolest märkimisväärselt keerukas ning määruskaebuse esitaja õigused ei jääks

antud asjas menetluses kaitseta üksnes seetõttu, et tal puudub advokaadist esindaja.

14. Lisaks RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemisele esinevad halduskohtu hinnangul

antud juhul ka RÕS § 7 lg 1 p-des 2, 5 ja 12 sätestatud alused määruskaebuse esitajale riigi

õigusabi mitteandmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka nende aluste esinemise

osas käesolevas asjas. RÕS § 7 lg 1 p-i 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa

olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei

anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

RÕS § 7 lg 1 p-i 12 kohaselt ei anta aga riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev

kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Eeltoodud

alused riigi õigusabi taotlejale menetlusabi andmisest keeldumiseks tuginevad seega taotleja

poolt kaitsta soovitavale õigusele ning selle õiguse kaitse saavutamise edulootustele antavale

hinnangule. Et määruskaebuse esitaja on taotlenud talle riigi õigusabi osutamist

määruskaebuse esitamiseks Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a menetlusabi taotluse

rahuldamata jätmise määruse peale, leiab ka ringkonnakohus, et sellises olukorras ei ole

määruskaebuse esitajale riigi õigusabi andmine põhjendatud. Halduskohus on 14.05.2014. a

määruses põhjendanud, et määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks tema riigilõivust

(15 eurot) vabastamiseks puuduvad alused, mistõttu tuleb määruskaebuse esitajal kaebuse

edasise menetlemise soovi korral tasuda riigilõiv. Halduskohtu hinnangul ei ole tema kaebuse

menetlemine ilma riigilõivu tasumata võimalik ning alused talle menetlusabi andmiseks

puuduvad. Seega puudub määruskaebuse esitajal riigilõivu tasumata jätmisel õigus käesolevas

asjas kohtusse pöördumiseks ning olukorras, kus tal on piisavalt vahendeid, ei ole

põhjendatud ka tema vabastamine riigilõivu tasumisest. Eeltoodust tulenevalt saab asuda

seisukohale, et tema kohtusse pöördumise õiguse kaitse võimalus tema riigilõivust

vabastamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamisel on pigem vähene ning sellises

olukorras ei ole talle riigi õigusabi osutamine põhjendatud. Määruskaebuse esitajal oli

võimalus Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a määrus vaidlustada iseseisvalt ilma kaitsja abita.

See võimalus oli tal ka veel siis, kui halduskohus jättis 21.05.2014 rahuldamata tema riigi

õigusabi taotluse. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole ta seda aga teinud.

15. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitajale riigi õigusabi

osutamata määruskaebuse esitamiseks Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a määruse peale,

mistõttu tuleb Tartu Halduskohtu 21.05.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus jätta

rahuldamata ja vastav halduskohtu määrus muutmata.

Einar Vene

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/