3-14-170/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedsummas 36 000 eurot seoses televiisorite puudumisega Tartu Vangla kambrites. Määruskaebuse esitaja hinnangul on vangla jätnud ta ilma seadusega ettenähtud televiisorist.
Legislator headnote
AI generated3-14-170/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Määruskaebuse esitaja hinnangul on vangla jätnud ta ilma seadusega ettenähtud televiisorist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
10.09.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-170
Haldusasi
Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vanglalt
kahju hüvitamise nõudes summas 36 000 eurot seoses
kambris teleri puudumisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD
1.
20.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja venekeelne kaebus
(tl 2−3p, tõlge tl 5), milles ta taotleb Tartu Vanglalt talle tekitatud kahju hüvitamist kokku
summas 36 000 eurot seoses televiisorite puudumisega Tartu Vangla kambrites.
Määruskaebuse esitaja hinnangul on vangla jätnud ta ilma seadusega ettenähtud televiisorist.
Varasemalt (2002. aastal) olid telerid kambrites olemas, kuid vangla administratsioon võttis
need hiljem kambritest ära. Kaebusele on lisatud taotlus riigilõivust vabastamiseks
maksejõuetuse tõttu.
2.
28.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja avaldus (tl 14−14p, tõlge
tl 16), milles ta täpsustab kaebuse asjaolusid ning soovib kaitsjat riigi arvel.
3. Tartu Halduskohus jättis 06.03.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja
taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ja andis
750 euro riigilõivu tasumiseks ja kaebuse täiendavate põhjenduste esitamiseks tähtaja 15
päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Määruse põhjenduste kohaselt on määruskaebuse
esitaja näol tegemist küll maksejõuetu isikuga, kuid hoolimata sellest ei ole talle menetlusabi
andmine riigilõivust vabastamiseks põhjendatud, kuna halduskohtule esitatud kaebuse
edulootused on vähesed. Koos määrusega edastas halduskohus määruskaebuse esitajale
täitmiseks riigi õigusabi taotluse blanketi.
4.
18.03.2014 saabus kohtusse määruskaebuse esitaja avaldus kaebuses esinevate
puuduste kõrvaldamiseks (tl 31−34, tõlge tl 42−42p) ning täidetud menetlusabi taotluse
blankett (tl 35−39p).
Avalduses on määruskaebuse esitaja seisukohal, et vastustaja kohustusest tagada
kinnipeetavatele juurdepääs informatsioonile tuleneb ka kohustus tagada talle elukambrisse
televiisor. Selle kohustuse täitmata jätmisega tekitas vastustaja määruskaebuse esitaja sõnul
talle kahju, mille hüvitamist ta kaebusega taotleb. Viidates 06.03.2014. a määruses esitatud
kohtu seisukohale nõutava hüvitise ilmselgest ebaproportsionaalsusest, palub määruskaebuse
esitaja kohtul nimetada kohase hüvitise ulatus.
5. Tartu Halduskohus tagastas 25.03.2014. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele,
määruskaebuse esitaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja
puudused takistavad asja läbivaatamist.
Halduskohus selgitab määruses, et andis 06.03.2014. a määrusega määruskaebuse esitajale
tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates kohtumääruse
kättesaamisest. Kohtumääruse on määruskaebuse esitaja kätte saanud 07.03.2014 ning ta pidi
kaebuse puudused seega kõrvaldama hiljemalt 24.03.2014. Määruskaebuse esitaja ei ole kohtu
poolt antud tähtajaks tasunud riigilõivu kaebuse esitamise eest ega esitanud ka taotlust
puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Samas ei ole määruskaebuse esitaja
esitanud ka kohtu 06.03.2014. a määruse vaidlustamiseks määruskaebust osas, millega jäeti
tema menetlusabi taotlus rahuldamata. Kohus on määruses selgitanud määruskaebuse
esitamise korda ning muu hulgas ka seda, et määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule
Tartu Halduskohtu kaudu. 18.03.2014 kohtusse saabunud menetlusdokument on adresseeritud
Tartu Halduskohtule ja pealkirjastatud kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusena. Ka ei ole
menetlusdokumendis esitatud sisulisi etteheiteid menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise
otsustuse osas, vaid üksnes täiendavaid põhjendusi kaebuse nõudele. Seetõttu on halduskohus
seisukohal, et määruskaebuse esitaja ei ole soovinud esitada määruskaebust Tartu
Halduskohtu 06.03.2014. a määrusele.
Halduskohus leiab jätkuvalt, et määruskaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus selleks, et
vastustaja tagaks talle elukambris televiisori. Vangistusseaduse § 31 lg-st 1, millest tuleneb
vastustaja kohustus võimaldada vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid, ei tulene
vastustaja kohustust tagada ega vastavat määruskaebuse esitaja õigust nõuda enda
elukambrisse televiisorit. Selline õigus ei tulene ka elukambri sisustust reguleerivast
Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg-st 1. Seetõttu ei
saanud televiisori puudumine tekitada määruskaebuse esitajale hüvitamisele kuuluvat kahju
ning hüvitamiskaebuse eduväljavaateid tuleb pidada vähesteks, mistõttu ei ole põhjendatud
määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.
31.03.2014 saabus kohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 49−51, tõlge
tl 54−54p) Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määruse peale.
Määruskaebuses ei nõustu määruskaebuse esitaja halduskohtu poolt väljendatud seisukohaga,
et kambris teleri olemasolu ei ole tähtis osa määruskaebuse esitaja elus ning et teleri
puudumine ei saa olla kahju hüvitamise aluseks. Määruskaebuse esitaja selgitab, et Tartu
Vangla kambrites pidid ajakirjanduses kajastatud informatsiooni järgi olema ka telerid, kuid
vangla avamisel kõrvaldas vangla administratsioon need kambritest. Määruskaebuse esitaja
hinnangul on teler vangla kambris norm, mitte luksus, ning tema sõnul on ta teleri puudumise
tõttu elanud aastaid ilma infota. Lähtuvalt sellest, et halduskohus on oma 06.03.2014. a
määruses väljendanud nõutava hüvitise ilmselget ebaproportsionaalsust, palub määruskaebuse
esitaja kohtul nimetada, milline võiks olla tema poolt kirjeldatud asjaolude puhul kohane
hüvitis. Määruskaebuse esitaja sõnul puuduvad parameetrid, mille pinnalt määrata nõutava
kahjuhüvitise suurust ning kohus peaks teda selles küsimuses aitama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
8. Käesolevas määruskaebemenetluses tuleb kohtul võtta seisukoht selles, kas halduskohus
on kaebuse määruskaebuse esitajale 25.03.2014. a määrusega õiguspäraselt tagastanud. Et
kaebus on tagastatud HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamata
jätmise tõttu (riigilõiv tasumata), tuleb kohtul võtta seisukoht ka selles, kas halduskohus on
õiguspäraselt jätnud 06.03.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning kohustanud
määruskaebuse esitajat tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu (vt RKHKm 30.05.2011, nr 3-3-
1-22-11, p 12).
9. Määruskaebuses esitab määruskaebuse esitaja väiteid eelkõige selle kohta, miks ta ei
nõustu halduskohtu seisukohaga tema kaebuse perspektiivituse kohta ning palub kohtul
teavitada teda kohasest hüvitise suurusest. Seega puudutavad määruskaebuse väited
ennekõike küsimust, kas halduskohus on õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebus omab
väheseid edulootusi ning on seetõttu jätnud määruskaebuse esitajale HKMS § 111 lg 1 alusel
menetlusabi osutamata ning kohustanud teda tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu summas
750 eurot. Eeltoodud otsustused on halduskohus teinud 06.03.2014. a määruses, milles on
määruse päises ka selgitanud, et määruse punkti 1 peale, so riigilõivu tasumisest
vabastamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise peale on õigus esitada määruskaebus
Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse
kättesaamisest. Seega pidi määruskaebuse esitajale olema arusaadav võimalus vaidlustada
tema riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmist ning riigilõivu tasumiseks
kohustamist ringkonnakohtus.
10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 25.03.2014. a määruses esitatud seisukohaga, et
määruskaebuse esitaja poolt 18.03.2014 kohtusse saabunud dokumenti (tl 31−34, tõlge
tl 42−42p) ei saa käsitleda määruskaebusena. 18.03.2014 kohtule saabunud dokument on
pealkirjastatud kaebuse puuduste kõrvaldamisena ning see on adresseeritud Tartu
Halduskohtule. Kuigi see sisaldab vastuväiteid halduskohtu seisukohale kaebuse
perspektiivituse kohta ning ettepanekut õiglase kompensatsiooni kohta, ei väljenda
määruskaebuse esitaja selles dokumendis kordagi otsest rahulolematust tema menetlusabi
taotluse rahuldamata jätmisega. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus
menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
Ringkonnakohtu hinnangul ei saa 18.03.2014 kohtule saabunud dokumendist järeldada
määruskaebuse esitaja tahet vaidlustada Tartu Halduskohtu 06.03.2014. a määrus tema
menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta. Määruskaebuse esitaja näol on tegemist
isikuga, kes on esitanud halduskohtule arvukalt kaebuseid ning määruskaebuseid, mistõttu
saab eeldada, et talle on teada määruse vaidlustamise kord. Kohtute infosüsteemi andmetest
nähtuvalt on määruskaebuse esitaja erinevates haldusasjades läbivalt kohtu poole pöördudes
märkinud määruskaebuseks oleva avalduse päisesse „Tartu Ringkonnakohus läbi Tartu
Halduskohus“ või pealkirjastanud avalduse määruskaebusena (vt nt haldusasjad 31450384,
313-2473, 3-14-170, 3-14-251 jpt). Ka käesolevas määruskaebemenetluses lahendatava
määruskaebuse (tl 47) on määruskaebuse esitaja korrektselt pealkirjastanud määruskaebusena.
Seega ei saa puuduste kõrvaldamisena pealkirjastatud ning menetlusabi taotluse rahuldamata
jätmise kohta vastuväiteid mittesisaldava avalduse puhul järeldada ka määruskaebuse esitaja
tahet vaidlustada tema menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine.
11. Antud juhul ei ole halduskohus ringkonnakohtu hinnangul rikkunud ka tal HKMS § 2 lg 5
kohaselt lasuvat selgitamiskohustust. Kuigi selgitamiskohustus ei tohi olla pelgalt formaalne,
ei pea kohus siiski selgitama asjaolusid, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et
menetlusosalised on kohtu selgitusi mõistnud. Antud juhul on halduskohus 06.03.2014. a
määruses nõuetekohaselt selgitanud määrusele edasikaebamise korda. Kuigi määruskaebuse
esitajal on olemas õigus oma kaebuse asjaolusid täiendavalt menetluse jooksul selgitada ning
korrigeerida ka selles sisalduva nõude suurust, ei võta see õigus temalt siiski kohustust kohtu
poolt määrusega pandud kohustusi mitte järgida. Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et isik
saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse
vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt
või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise
kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.
Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud. (RKÜKo 29.11.2011, nr 3-3-1-
22-11, p 24). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kohtusse pöördumise õiguse mõningane
kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise
vältimiseks (RKHKm 06.09.2007, nr 3-3-1-40-07, p 11). Sellega, et määruskaebuse esitaja
jättis Tartu Halduskohtu 06.03.2014. a määruse tema riigilõivust vabastamata jätmise kohta
nõuetekohaselt vaidlustamata, võttis ta riski, et kohtul on õigus tema kaebus tagastada ning
tema poolt täiendavalt kaebuse sisu ja nõude suuruse osas esitatud avaldusi mitte läbi vaadata.
12. HKMS § 179 lg 3 esimeses lauses sätestatu kohaselt jõustub määrus, mille peale saab
esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada
muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga
rahuldamata või läbi vaatamata. Et käesoleva määruse eelmises punktis toodud põhjendustest
tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja halduskohtu 06.03.2014. a määrust tema riigilõivust
vabastamata jätmise kohta nõuetekohaselt vaidlustanud, see määrus jõustus ning
määruskaebuse esitaja oli kohustatud halduskohtu poolt selles esitatud juhiseid täitma ja
kaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse kõrvaldama, so tasuma kaebuse esitamisel
nõutud riigilõivu. Seda, et puuduse tähtaegse kõrvaldamata jätmise korral on kohtul õigus
kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, on halduskohus 06.03.2014. a
määruse põhjenduste punktis 11 ka selgitanud. Puudub vaidlus, et määruskaebuse esitaja ei
ole kohtu poolt nõutud riigilõivu tasunud ning seda väidet ei lükka määruskaebuse esitaja
ümber ka määruskaebuses.
13. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 06.03.2014. a määrusega kaebuse käiguta
jätmisel ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel toiminud õiguspäraselt. Kuigi
halduskohus tuvastas selles määruses määruskaebuse esitaja maksejõuetuse, on ta õigesti
asunud seisukohale, et kuna kaebuse edulootused on vähesed, ei ole määruskaebuse esitajale
menetlusabi andmine põhjendatud. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjalikult ja
kohtupraktikat arvestades selgitanud põhjuseid, miks puudub määruskaebuse esitajal
subjektiivne õigus nõuda televiisori olemasolu vangla kambris ja sellest väidetavalt tingitud
kahju hüvitamist. Ka määruskaebuses esitatud väited vangla väidetava õigusvastase tegevuse
kohta telerite eemaldamise kohta kambritest ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust kaebuse
edulootuste osas vastupidisele seisukohale asumiseks. Seega on halduskohus õigesti jätnud
määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamata HKMS § 111 lg 1 alusel, so
põhjusel, et puudub piisav alus eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses
osalemine on edukas.
14. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õiguspäraselt tagastanud 25.03.2014. a määrusega
määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuses esinevate puuduste
kõrvaldamata jätmise, so riigilõivu tasumata jätmise tõttu, ning määruskaebus tuleb jätta
rahuldamata.
Tiina Pappel
Einar Vene
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/