3-14-50668/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50668

Haldusasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 02.05.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus, milles ta taotleb

Viru Vangla tegevuste õigusvastasuse kindlakstegemist ja ettekirjutuse tegemist sellise

haldusakti andmiseks, mis reguleeriks kontaktisiku ja kinnipeetava vahelist suhtlemist.

Kaebuses ei ole määruskaebuse esitaja rahul sellega, et kontaktisiku vastuvõtt ei ole talle

garanteeritud ning vaide üleandmine on keeruline ning aeganõudev. Koos kaebusega esitas

määruskaebuse esitaja kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks, põhjendades taotlust enda maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohus jättis 30.06.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi

taotluse rahuldamata.

Määruse kohaselt esineb määruskaebuse esitaja puhul halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud piirang menetlusabi andmiseks. Halduskohus selgitab, et

nimetatud sätte kohaldamisel tuleb halduskohtutel kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel

Riigikohtu 12.03.2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 järgi sissetulekuna käsitada laekumisi

vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning

taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni

peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Määruskaebuse esitaja puhul

tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks kindlaks teha ja

arvesse võtta tema sissetulekud ja kulud ajavahemikul 29.12.2013 kuni 28.04.2014.

Määruskaebuse esitaja SEB Panga arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on talle laekunud

08.01.2014 töötutoetust 94 eurot ja 22 senti, vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on

aga talle laekunud sissetulekuid kokku 120 eurot 24 senti. Seega olid vaadeldaval

ajavahemikul määruskaebuse esitaja sissetulekud kokku 214 eurot ja 46 senti ning praegusel

juhul ei ole õigustatud arvata tema sissetulekust maha tehtud kulutusi. Järelikult on

määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 107 eurot ja 23 senti

(214,46÷4×2), mida nõutav riigilõiv 15 eurot ei ületa ning esinevad asjaolud, mille korral

menetlusabi taotlejale menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Kuna puudub määruskaebuse

esitajale menetlusabi andmise vajadus, ei pea kohus hindama seda, kas on piisav alus eeldada,

et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 08.07.2014 saabus kohtule J. Reinomäe määruskaebus (tl 34−34p) Tartu Halduskohtu

30.06.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale, milles määruskaebuse esitaja palub

halduskohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kohus rahuldaks tema menetlusabi

taotluse.

Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu vaidlustatud määrus ei ole arusaadav, kuna

määruse resolutsiooni kohaselt tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv enne, kui on

möödunud määrusele määruskaebuse esitamise tähtaeg. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja

rahul asjaoluga, et Riigikohtu lahend nr 3-7-1-3-61-12, millele on halduskohus vaidlustatud

määruses ning ka ringkonnakohus oma mitmetes lahendites tuginenud, ei ole määruskaebuse

esitajale olnud kättesaadav. Eelnevast tulenevalt soovitab määruskaebuse esitaja enne

Riigikohtu lahenditele tuginemist selgitada, kas vastav Riigikohtu lahend on ka asjas

kohaldatav. Määruskaebuse esitaja hinnangul tähendab asjaolu, et tal takistatakse nimetatud

Riigikohtu lahendiga tutvumist, seda, et seda lahendit ei eksisteeri. Kuna vastavat Riigikohtu

lahendit ei eksisteeri, ei saa olla õiguspärane ka lahend, milles sellele Riigikohtu lahendile

tuginetakse ning halduskohus on määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse jätnud

rahuldamata meelevaldselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

30.06.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Halduskohus on õigesti kontrollinud

määruskaebuse esitaja puhul HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu

esinemist ning leidnud, et menetlusabi andmine ei ole menetlusseadustikust tulenevalt

käesoleval juhul lubatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud määruses

esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Määruskaebuse esitaja sõnul on vaidlustatud määruse näol tegemist õigusvastase

määrusega, kuna määruse kohaselt tuli määruskaebuse esitajal tasuda riigilõiv enne seda, kui

möödus määrusele määruskaebuse esitamise tähtaeg. Seega lõi kohus määruskaebuse esitaja

hinnangul olukorra, kus kaebuse tagastamisel 10 päeva möödumisel määruse tegemisest, ei

ole menetlusosalisel võimalust efektiivselt kasutada temale seadusest tulenevat õigust esitada

määruskaebus. HKMS § 120 lg 3 sätestab: „Kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid

puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-

päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kaebust ei saa kõrvaldatavate

puuduste korral tagastada enne kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist.“ Et HKMS § 120

lg 3 võimaldab kohtul anda kaebuse menetlemist takistava puuduse kõrvaldamiseks ka

lühema kui 15 päeva pikkuse tähtaja, ei ole halduskohus antud juhul rikkunud HKMS § 120

lg-s 3 sätestatut. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtul puuduks seadusest tulenevalt ka

õigus tagastada kaebus määruskaebuse esitajale enne, kui viimase menetlusabi taotluse

rahuldamata jätmise määrus on jõustunud. Seda põhjusel, et seaduses sätestatud tähtaja

jooksul ning nõuetekohaselt esitatud määruskaebuse läbivaatamisel võib järgmise astme

kohus otsustada menetlusabi taotluse lahendamise osas halduskohtuga vastupidiselt. Seega ei

saa halduskohus jõustumata määruse korral rakendada selles sätestatud sanktsioone, antud

juhul kaebuse tagastamist selle esitamiselt riigilõivu tasumata jätmise tõttu 10 päeva jooksul

määruse kättesaamisest. Siiski nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et

halduskohtu poolt oleks olnud korrektsem anda riigilõivu tasumiseks tähtaeg, mille puhul

puuduks vastuolu seaduses sätestatud edasikaebevõimaluse kasutamise tähtaegadega. Et aga

käesolevas määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes see, kas halduskohus on õigesti

lahendanud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse, ei ole halduskohtu poolt

edasikaebetähtajast lühema tähtaja andmine riigilõivu tasumiseks antud juhul aluseks

määruskaebuse rahuldamiseks.

6. Alusetud on määruskaebuses esitatud väited vaidlustatud määruse õigusvastasuse osas

põhjusel, et Riigikohtu lahendit haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12, millele halduskohus on lahendis

tuginenud, ei ole määruskaebuse esitajale kättesaadavaks tehtud ning seda ei eksisteeri.

Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-14-50564 30.06.2014. a vastuses määruskaebuse esitaja

teabenõudele selgitanud, et arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja teabenõue seondub

Riigikohtu lahendiga, edastab ringkonnakohus esitatud teabenõude lahendamiseks

Riigikohtule. Seega on määruskaebuse esitajale selgitatud, et tegemist on olemasoleva

lahendiga, mille valdajaks on Riigikohus ning viimane lahendab ka seda lahendit puudutavad

teabenõuded. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et Riigikohtu lahendi nr 3-7-1-3-61-12

näol ei ole tegemist mitte Riigikohtu poolt tehtud menetlust lõpetava otsuse või määrusega,

vaid menetluse kestel tehtud menetlusabi taotluse lahendamise määrusega. Sellist laadi

lahendeid ei avalikustata Riigikohtu avalikul veebilehel, mistõttu ei olnud ringkonnakohtul ka

võimalik selle dokumendi originaalversioonist koopiat teabenõude korras määruskaebuse

esitajale edastada. Hoolimata sellest, et vastava dokumendi valdajaks on Riigikohus, on nii

halduskohus kui ringkonnakohus saanud lahendi sisust teadlikuks kohtutevahelise

infovahetuse tulemusel. Seega on tegemist haldus- ja ringkonnakohtutele teadaoleva

Riigikohtu seisukohaga ning ainuüksi asjaolu, et tegemist ei ole avalikustatud lahendiga, ei

saa muuta haldus- ja ringkonnakohtute poolt sellele lahendile tuginemist õigusvastaseks.

7. Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

30.06.2014. a määrus muutmata.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/