3-14-50418/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

08.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50418

Haldusasi

Artur Hüveneni (Hüvenen) kaebus Tartu Vangla vastu

kinnipidamistingimustele

mittevastavas

kambris

hoidmisega põhjustatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.05.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artur Hüveneni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Artur Hüvenen

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.05.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 08.01.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale taotluse (tl 16−17), milles palub

lubada tal Tartu Vangla kambris elada üksinda, eemaldada Tartu Vangla aknatrellidelt sinna

omavoliliselt lisatud metallplaadid ja võrk ning mõista talle välja õiglane kahjutasu alandava

kohtlemise eest tema hoidmisega koos teise kinnipeetavaga kambris, kus ei ole piisavalt

isiklikku ruumi.

2. Tartu Vangla jättis 06.03.2014. a otsusega nr 1-13/9-2 (tl 18−18p) määruskaebuse esitaja

08.01.2014. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. 02.04.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1−4) Tartu

Vangla poolt põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 10 474,80 eurot. Kaebuse kohaselt on

määruskaebuse esitajale põhjustatud kahju alates 09.05.2012 ühe aasta ja seitsme kuu vältel

tema hoidmisega inimväärikust alandavates kinnipidamistingimustes, kuna elukambris ei ole

piisavalt vaba põrandapinda. Määruskaebuse esitaja sõnul hoitakse ühekohaliste kambritega

projekteeritud Tartu Vanglas omavoliliselt kambris kahte kinnipeetavat ning kambris ei ole

piisavalt õhku, sest ventilatsioonisüsteem on ebapiisav ja tuulutusaknale on lisatud

metallplaadid ja –võrgud. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 08.05.2014. a määrusega rahuldamata kaebuses esitatud taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis

puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu tasumiseks summas 314,24 eurot aega kümme päeva

määruse jõustumisest.

Halduskohus tuvastas määruses määruskaebuse esitaja maksejõuetuse, leides, et tema

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvutatav kahekordne

keskmine ühe kuu sissetulek on 14 eurot, mis ei ületa käesolevas asjas tasumisele kuuluvat

riigilõivu. Siiski ei ole halduskohtu hinnangul määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest

vabastamine HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt põhjendatud, kuna kaebusel on vähesed

edulootused. Halduskohus viitab Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile, milles Riigikohus

on asunud seisukohale, et ka väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine

põhjendatud (RKHKm 3-3-1-11-11, p 10). Samuti selgitab halduskohus, et kohtupraktikast

tulenevalt peab kohus, hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise

põhjendatust, paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja

olulisuse kohta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke

pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste

õiguste kaitseks (RKHKm 3-3-1-40-07, p 11).

Tartu Vangla kambrite pindalad on Tartu Vanglalt saadud teabe kohaselt ilma tualettruumita

Shoones 8 m2 ning E-hoones 7,9 m2 või 8 m2. Seega on minimaalsel juhul Tartu Vanglas

kinnipeetava kohta kambris pinda 3,95 m2. Muuhulgas on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

otsuse Tunis vs Eesti (asja nr 429/12) punktis 44 selgitatud, et kuigi 4 m2 kinnipeetava kohta

on soovituslik standard, on üksnes isikliku ruumi vähesusest tuvastatav inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumine juhul, kui isiklikku ruumi on alla 3 m2

kinnipeetava kohta. Seejuures nähtub kohtueelse menetluse materjalidest, et määruskaebuse

esitaja on ekslikult tõlgendanud isikliku ruumi mõistet EIK praktikas, olles seisukohal, et selle

arvutamiseks tuleb kambri pindalast maha arvata mööbliga kaetud põrandapind. Nii EIK

19.12.2013. a otsusest asjas nr 429/12 Tunis vs Eesti kui ka 09.01.2014. a otsusest asjas

nr 5747/10 Jevšnik vs Sloveenia nähtuvalt arvestab EIK kinnipeetava isiklikku ruumi,

lahutades kambri pindalast tualettruumi pindala ning jagades saadud tulemuse kambris

viibivate kinnipeetavate arvuga.

Tartu Vanglalt saadud informatsiooni kohaselt on Tartu Vanglas kõigis kinnipeetavate

elukambrites, v.a kartserikaristuse kandmiseks mõeldud kambrid, avatavad õhuaknad, millele

on sissepoole trelle ette keevitatud metallplaadid ning väljapoole trelle paigaldatud metallrest.

Tartu Vangla poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub, et metallplaatide vahel on õhuvahed ning

ka metallrest on tihedalt kaetud õhuavadega. Seega on halduskohtu hinnangul selge, et lisaks

ventilatsioonisüsteemiga tagatud õhuvahetusele on kinnipeetaval Tartu Vanglas võimalik

elukambrit ka õhuakna kaudu tuulutada. Sellest tulenevalt peab kohus äärmiselt

ebatõenäoliseks, et õhuakende kaudu esemete edasiandmise takistamiseks meetmete

rakendamine on kaasa toonud õhu kvaliteedi olulise halvenemise. Halduskohus osutab, et

Tartu Vanglas on toimiv ventilatsioonisüsteem ja kehtiv õigus ei näe ette kinnipeetava

subjektiivset õigust avatavale õhutusaknale või kambri välisõhuga tuulutamise võimalusele.

Seetõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebuses kirjeldatud asjaolud on kaasa toonud

määruskaebuse esitaja hoidmise sellistes kinnipidamistingimustes, mis oleks käsitletavad

tema inimväärikust alandavatena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. 23.05.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 28) Tartu Halduskohtu 08.05.2014. a

määrusele, milles määruskaebuse esitaja palub nimetatud määrus tema riigilõivust vabastama

jätmise osas tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest.

Määruskaebuse esitaja märgib, et tal puudub riigilõivu tasumiseks halduskohtu poolt nõutav

suur summa. Määruskaebuse esitaja sõnul on ta töötu ning tema vähene sissetulek on mõeldud

elektri eest tasumiseks. Samuti arvestatakse tema sissetulekutest maha 70 %.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses ei esine aluseid Tartu Halduskohtu 08.05.2014.

a määruse tühistamiseks, halduskohtu määrus on õiguspärane ning määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse

esitajale menetlusabi andmise aluste esinemist HKMS § 110 lg 1 p-i 1, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1

p-i 1 järgi ning asunud õigesti seisukohale, et määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine ei

ole põhjendatud kaebuse väheste edulootuste tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

poolt vaidlustatud määruses esitatud vastavate põhjendustega ega pea neid vajalikuks

käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

8. Määruskaebuses esitatud väited määruskaebuse esitaja maksejõuetuse kohta ei anna antud

juhul alust halduskohtuga erinevale seisukohale asumiseks. Ringkonnakohus selgitab, et

halduskohus ei ole 08.05.2014. a määruses määruskaebuse esitaja maksejõuetust kahtluse alla

seadnud, vaid on tuginedes seadusesätetele ning kohtupraktikale õigesti leidnud, et

määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine ei ole tema poolt esitatud kaebuse asjaoludel

põhjendatud, hoolimata tema maksejõuetusest. Samuti on halduskohus selgitanud määruses

põhjuseid, miks ei ole seaduses sätestatud teatud tingimuste esinemisel (antud juhul kaebuse

vähene perspektiivikus) maksejõuetu isiku riigilõivust vabastamine põhjendatud.

9. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

08.05.2014. a määrus muutmata.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/