3-14-50533/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. september 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50533

Haldusasi

Rewilo Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.03.2014

otsuse nr 12.2-3/19552-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Rewilo Group OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige

Oliver Vainola

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anu

Toomemägi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rewilo Group OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.10.2014, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50533

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) otsustas 28.03.2014 otsusega nr 12.2-3/19552-2 (tl 81-

83) kustutada Rewilo Group OÜ (kaebaja) käibemaksukohustuslaste registrist alates

03.04.2014. Põhjendused:

1.1. Vastustaja alustas 19.11.2013 korraldusega nr 12.2-3/19552-1 kaebaja suhtes üksikjuhtumi

kontrolli käibemaksuseaduse (KMS) mõttes ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks.

Kontrolliperiood hõlmas 2013. a augustit ja septembrit. Kaebajalt küsiti ettevõtlusega

tegelemist tõendavaid majandustegevuse dokumente (arved, saatelehed, ostudokumendid jt

ettevõtlust tõendavad dokumendid) ja pangakontode väljavõtteid perioodi 01.08.2013–

31.10.2013 kohta. Vastustaja pikendas korduvalt vastamiseks antud tähtaega. Kaebaja esitas

03.12.2013 osad küsitud dokumentidest (arved nr 213067, 213068, 213069, 213070, 213071,

213073 ja Nordea Finland Plc Eesti filiaali pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2013–

30.09.2013 kohta).

1.2. Kaebaja juhatuse liige Oliver Vainola kuulus 27.03.2014 seisuga 12 erineva äriühingu

juhatusse, kuid saab vastustajale teadaolevalt palka vaid Baltic Tööjõud OÜ-lt. Oliver

Vainolaga seotud ettevõtete tegevus ja nende kohta koostatud maksuotsused viitavad

asjaoludele,

et

need

äriühingud

osalevad

süstemaatiliselt

käibemaksupettuses

ja

käibemaksunumbri kuritarvitamises. Kaebaja esitas vaid 2013. a septembrikuu käibe andmed

ja kontoväljavõtte, jättes korralduses nõutud ülejäänud dokumendid esitamata. Esitatud

andmetest nähtub, et kaebaja väljastas 2013. a septembris 6 arvet, mis kõik koostati 30.09.2013.

Arved väljastati Trek Tööjõud OÜ-le, Trek Tehnika OÜ-le, KV Auditeerimine OÜ-le, Rewilo

Raamatupidamine OÜ-le ja Varjupaikade MTÜ-le. Arvete eest tasumist tõendavaid dokumente

ei ole esitatud. Pangakontolt nähtuvalt finantseeritakse kaebaja tegevust Oliver Vainolaga

seotud äriühingutelt saadud maksete kaudu. Erinevate maksete sisu ei ole tehingutes välja

toodud. Esitatud tehingute eesmärk on näidata kaebajal majandustegevuse olemasolu.

1.3. Kaebaja käibedeklaratsioone analüüsides ning kontrolli käigus kogutud tõendeid ja

tuvastatud asjaolusid arvestades on vastustaja seisukohal, et kaebaja on kuritarvitanud

käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit ega tegele reaalse ettevõtlusega. Vastustaja

arvestab seejuures ka Oliver Vainola varasemat maksekäitumist. Avalike huvide kaitseks ja

edasise võimaliku kahju ärahoidmiseks tuleb tegutseda viivitamatult. Kuigi tegemist on

ettevõtlusvabaduse riivega ja see võib mõjutada kaebaja majanduslikku seisu, esineb siiski

oluline avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja õiguste kaitse vajaduse. Kaalukas avalik huvi

seisneb käibemaksupettuste ärahoidmises. Arvestades, et liiklusregistri ja kinnistusraamatu

andmetel ei ole kaebaja ühegi sõiduki ega kinnistu omanik, võib riigile tekkida reaalne kahju,

mida ei saa hiljem tagasi nõuda.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 28.03.2014 otsuse

tühistamiseks. Põhjendused:

2.1. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks kaebaja poolt 03.12.2013 esitatud tõendid (arved,

pangakonto väljavõte) ei tõenda ettevõtlusega tegelemist. Vastustaja ei ole esitatud tõendeid

hinnanud.

Ettevõtlusega

tegelemise

tõendamiseks

ei

peagi

esitama

kõiki

raamatupidamisdokumente. Vastustaja ei ole kohaldanud kaebaja suhtes sunniraha korralduse

täitmata jätmise eest. Vastustaja järeldused ei ole loogilised. Kui kaebaja on jätnud veel mingid

raamatupidamisdokumendid esitamata, siis saavad need ainult tõendada majandustegevuse

toimumist, mitte selle puudumist.

3-14-50533

3(8)

2.2. Ärimaailmas on tavaline praktika, et koostööd tehakse inimestega, keda varasemalt

tuntakse või omatakse eelnevat kogemust majandustehingute sooritamisel. Õigusaktid ei keela

teha tehingut isikuga, keda tuntakse.

2.3. Vastustaja ei ole selgitanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi ega ole soovinud kaebajaga

isiklikult kohtuda. Tavapärane on maksuhalduri praktika, kus sunnitakse isikut esitama

tõendeid, mida kasutatakse hiljem isiku suhtes toimuvas süüteomenetluses. Kuna vastustajal on

kahtlus, et kaebaja kuritarvitab käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit, siis soovinuks

kaebaja teada, kas ja mil määral kavatseb vastustaja nõutud tõendeid tema vastu kasutada.

2.4. Samuti on vastustaja rikkunud süütuse presumptsiooni. Kaebaja suhtes ei ole tehtud

süüdimõistvat otsust käibemaksupettuse toimepanemise osas. Kuna kaebaja tegutseb alates

2010. a sügisest, oleks käibemaksupettus selle aja jooksul juba sooritatud. Seda ei ole aga

tehtud.

2.5. Vastustaja ei ole põhjendanud, millist kahju kaebaja on tekitanud. Kahju saab ära hoida

vaid

õiguspäraste

vahenditega.

Tegutsevalt

ettevõtjalt

käibemaksukohustuslase

registreerimisnumbri äravõtmine ei ole õiguspärane.

2.6. Ettevõtlusega tegelemine on määratlemata õigusmõiste.

3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Kaebaja ei deklareerinud 2013. a tööjõukuludega seotud väljamakseid. Kaebaja deklareeris

küll maksustatavat käivet, kuid tasumisele kuuluvat käibemaksu tekkis sellest väga vähe.

Nimetatud asjaolud oma omased reeglina faktilist majandustegevust mitteomavatele

äriühingutele.

3.2. Ainuüksi arvete esitamine ei tõenda KMS § 2 lg 2 mõistes ettevõtluse olemasolu.

Vastustajal on õigus ja kohustus kontrollida temale edastatud teavet koosmõjus muude

tõenditega. Kaebaja pangakontolt nähtuvalt ei toimu äriühingul tavapärasele ettevõtlusele

omaseid tehinguid. Vastustajale teadaolevalt valdav osa kaebaja juhatuse liikmetega seotud

äriühingutest ja tema tehingupartneritest (kelle juhatuse liikmeteks on Teet Raatsin ja Raivo

Paala) riigile makse faktiliselt ei tasu ja on seotud käibemaksupettuste toimepanemisega.

Äriühingutel on maksuvõlad ja neile on tehtud kustutamishoiatused. Eeltoodud asjaolud

annavad küllaldase aluse arvata, et kaebaja käibemaksukohustuslaseks registreering on vajalik

eelkõige selle võimalikuks kuritarvituseks. Kaebaja juhatuse liikmega seotud teised äriühingud

tegelevad peamiselt vaid käibemaksuga arvete väljastamisega, mille alusel võtavad

tehingupartnerid raha välja ja mille tulemusel riigile lõppkokkuvõttes maksutulu ei laeku. Ka

kaebaja maksuanalüüs näitab, et kaebaja sisuliselt ettevõtlusega ei tegele. Olukorras, kus

kaebaja ei ole esitanud enda majandustegevust iseloomustavaid ja veenvaid tõendeid, ei ole

võimalike negatiivsete tagajärgede tekkes õige süüdistada vastustajat.

3.3. Oliver Vainola ega kaebaja tehingupartnerite juhtorganite liikmed Ahto Kiil ja Teet Raatsin

ei ole kordagi soovinud maksuhaldurile selgitusi anda. Alati viivitatakse korralduste täitmisega

ja hiljem hakatakse vastustajat üle kuulama nn õiguste ja kohustuste tutvustamisega seotud

täiendavalt tekkinud küsimuste raames, sinna juurde neile väidetavalt laienevale

vaikimisõigusele viidates. Kuna ka käesolevas asjas kordus vastustajale varasemalt tuttav

käitumismuster, siis pidas vastustaja õigemaks teha otsus kirjalikke tõendeid analüüsides.

3.4. Kaebusest ei nähtu kaebajale vaidlusaluse otsusega kaanevat kahju. Ainuüksi

käibemaksukohustuslaste registrist väljaarvamine isikule negatiivseid tagajärgi kaasa ei too.

Käibemaksukohustuslase numbri puudumine ei piira ettevõtlust. Samas kui kaebaja tõendab

3-14-50533

4(8)

temal ettevõtluse olemasolu, on tal alati võimalik esitada uus taotlus käibemaksukohustuslaseks

registreerimiseks.

3.5. Käibemaksukohustuslase

registreeringut

omavate

isikute

kontrollimine

nende

ettevõtlusega tegelemist puudutavas osas on oluline avalikes huvides, sest ainult faktilist

tegevust omavalt äriühingult kaupu ja teenuseid soetades omab maksukohustuslasest

tehingupartner õigust arvel kajastatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses kajastada.

Avalikes huvides on hoida ära käibemaksupettused, mida viiakse läbi faktilist ettevõtlust

mitteomavate käibemaksukohustuslaste abil. Maksuhalduril peab olema võimalik kontrollida,

kas maksukohustuslase registreering on põhjendatud. Kontrolli eesmärk on hoida ära

registreerimisnumbri kuritarvitamist. Vastustajal on teave selle kohta, et kaebaja juhatuse liige

on tegev kokku 12 ettevõtte juhtorganis. Selline asjaolu iseloomustab käibemaksupettustega

tegelevaid isikuid. Äriregistri andmetel asuvad kõik Oliver Vainolaga seotud äriühingud samal

aadressil, Pärnu mnt 139-41, Tallinn. Seega oli vastustajal põhjendatud kahtlus, et kaebaja

käibemaksukohustuslase numbrit võidakse kuritarvitada. Kontrolli käigus kogutud tõendid

vastustaja kahtlusi ümber ei lükanud. Seega on vastustaja otsus õiguspärane.

3.6. Kaebaja hirm mingite paralleelmenetluste või kriminaalmenetluse ees on põhjendamatu.

Vastustaja ei kontrollinud selle menetluse raames käibemaksu tasumisega seotud asjaolusid.

Kui isik soovib kasutada enda mittesüüstamise privileegi, tuleb tal sellest vastustajat teavitada.

Kaebaja ei ole seda teinud.

3.7. Käibemaksukohustuslaste register peab tagama käibemaksusüsteemi nõuetekohase

toimimise. Asjaolu, et maksuhalduril on õigus ja kohustus nimetatud register hoida puhas

ettevõtlusega mitte tegelevatest isikutest, on rõhutanud korduvalt ka kohtud. Seetõttu ongi

vajalik võimaliku kahtluse korral alustada kontrolli ja just kontrolli käigus selgitatakse välja,

kas kaebaja tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõttes.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vastustaja tugines kaebaja kustutamisel käibemaksukohustuslaste registrist KMS § 22 lg-

le 31. Viidatud sätte kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane,

kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole

piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või

koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise

kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui

ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur

maksukohustuslase registrist.

5. Vastustaja teavitas viidatud sättele tuginedes kaebajat tema suhtes alustatud

kontrollimenetlusest 19.11.2013 korraldusega nr 12.2-3/19552-1. Kaebajale selgitati, millised

tõendid tuleb tal maksuhaldurile esitada.

6. Kaebaja esitas vastustajale oma ettevõtluse tõendamiseks 30.09.2013 Trek Tööjõud OÜ-le

esitatud arve nr 213067 summas 1418,4 eurot (tl 11), 30.09.2013 KV Auditeerimine OÜ-le

esitatud arve nr 213069 summas 6284,52 eurot (tl 12), 30.09.2013 Rewilo Raamatupidamine

OÜ-le esitatud arve nr 213070 summas 8662,31 eurot (tl 13), 30.09.2013 Trek Tehnika OÜ-le

esitatud arve nr 213068 summas 31 764 eurot (tl 14), 30.09.2013 Varjupaikade MTÜ-le esitatud

arve nr 213071 summas 600 eurot (tl 15) ja 30.09.2013 Trek Tehnika OÜ-le esitatud arve nr

213073 summas 18 000 eurot (tl 16) ning Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kontoväljavõtte

perioodi 01.09.2013–30.09.2013 kohta (tl 17-19). Muid tõendeid, sh 19.11.2010 korralduses

nõutud dokumente, kaebaja vastustajale ei esitanud.

3-14-50533

5(8)

7. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ettevõtlusega tegelemine on määratlemata õigusmõiste.

KMS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt on ettevõtlus selle seaduse tähenduses isiku iseseisev

majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse

eesmärgist või tulemustest. KMS § 2 lg 3 p 3 järgi on teenus ettevõtluse korras hüve osutamine

või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis sama lõike p 1 kohaselt ei ole kaup, ning

tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele

spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.

Euroopa

Liidu

nõukogu

28.11.2006

direktiivi

2006/112/EÜ,

mis

käsitleb

ühist

käibemaksusüsteemi, art 9 lg 1 teise lause järgi on “majandustegevus” tootja, ettevõtja ja

teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sh kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning

kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse

vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.

Eeltoodust järeldub, et käibemaksuõigust reguleerivate õigusaktide tähenduses loetakse

ettevõtluseks kestva tulu saamise eesmärgil ettevõtja poolt kaupade võõrandamist või teenuse

osutamist.

8. Kaebaja ei ole selgitanud vastustajale ega kohtule, milles tema ettevõtlus seisneb.

Äriregistri andmetel on kaebaja tegevusaladeks ajutise tööjõu rent, enda või renditud kinnisvara

üürileandmine ja käitus ning raamatupidamine ja maksualane nõustamine. Iseenesest saab

selliseid tegevusalasid pidada ettevõtluse mõiste alla kuuluvateks, kui kaebaja tõendab, et ta

nendel tegevusaladel tegutseb.

9. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja ei ole kaebaja esitatud tõendeid hinnanud.

Vaidlusaluse otsuse põhjendustest nähtuvalt on vastustaja neid hinnanud, kuid pidanud neid

ebapiisavateks kaebajal ettevõtluse olemasolu tõendamiseks. Kohus nõustub vastustajaga.

Ainuüksi arvete väljastamine ettevõtluse olemasolu ei tõenda. Kaebaja ei ole esitanud teenuse

osutamise tõendamiseks nt teenuse saajatega sõlmitud lepinguid, kokkuleppeid või

kirjavahetust. Kaebaja ei ole deklareerinud ühegi töötaja olemasolu. Ta ei ole maksnud ühelegi

töötajale, sh juhatuse liikmele, töötasu ega deklareerinud nende töötasudelt makse.

10. Arved on väljastatud Trek Tööjõud OÜ-le, Trek Tehnika OÜ-le, KV Auditeerimine OÜ-

le, Rewilo Raamatupidamine OÜ-le ja Varjupaikade MTÜ-le.

Äriregistri andmetel oli 30.09.2013 Trek Tööjõud OÜ juhatuse liige ja osanik Teet Raatsin.

Äriregistri andmetel oli 30.09.2013 Trek Tehnika OÜ juhatuse liige Teet Raatsin ja osanik RP

Investments OÜ; RP Investments OÜ juhatuse liige oli kuni tema kustutamiseni äriregistrist

21.05.2013 Teet Raatsin ja osanik KTN Finants OÜ; KTN Finants OÜ juhatuse liige on Teet

Raatsin ja osanik KP Büroo OÜ; KP Büroo OÜ juhatuse liige on Teet Raatsin ja osanik Puhdas

Pesumaja OÜ; OÜ Puhdas Pesumaja (alates 12.02.2013 uue ärinimega KP Tööjõud OÜ)

juhatuse liige on Teet Raatsin ja osanik PHD Investments OÜ; PHD Investments OÜ juhatuse

liige on Teet Raatsin ja osanik PHD Tekstiil OÜ; PHD Tekstiil OÜ juhatuse liige on Teet

Raatsin ja osanik Õisu Holding OÜ; Õisu Holding OÜ juhatuse liige ja osanik oli 30.09.2013

seisuga Raivo Paala.

Äriregistri andmetel oli 30.09.2013 KV Auditeerimine OÜ juhatuse liige ja osanik Krista

Vainola, kes on rahvastikuregistri andmetel Oliver Vainola ema.

Äriregistri andmetel oli 30.09.2013 Rewilo Raamatupidamine OÜ juhatuse liige Katrin Paala

(kelle isa on rahvastikuregistri andmetel Raivo Paala) ja osanik Oliver Vainola.

3-14-50533

6(8)

Kuna Oliver Vainola, Teet Raatsin ja Raivo Paala on juba pikemat aega maksuhalduri

huviorbiidis seoses nende juhitavatel äriühingutel faktilise majandustegevuse puudumise ja

võltsarvete esitamisega, ei saa nende või nende lähedaste juhitud äriühingutega tehtud tehingud

või nende poolt tehtud rahaülekanded olla usaldusväärsed tõendid kaebajal ettevõtluse

olemasolu tõendamiseks.

Varjupaikade MTÜ ei ole äriregistri andmetel Oliver Vainola, Teet Raatsini ega Raivo Paala

ega nende lähedastega seotud, kuid kaebaja ei ole esitanud kontoväljavõtet, millelt nähtuks selle

arve tasumine. Varjupaikade MTÜ-le esitatud arvelt nähtub, et see esitati koristusteenuse eest.

Äriregistri andmetel ei kuulu aga koristamine kaebaja tegevusalade hulka.

11. Kaebaja kontole on teinud ülekandeid Rewilo Raamatupidamine OÜ, KV Auditeerimine

OÜ, S.V., Oliver Vainola, RWT Investeeringute OÜ, I.K. ja Metsamajand OÜ.

Rewilo Raamatupidamine OÜ ja KV Auditeerimine OÜ seost kaebajaga näitas kohus juba

varemalt. S. V. on rahvastikuregistri andmetel Oliver Vainole vend. RWT Investeeringute OÜ

juhatuse liige 2013. a septembris oli äriregistri andmetel Oliver Vainola ja osanik Puhdas

Holding OÜ; Puhdas Holding OÜ juhatuse liige oli Oliver Vainola ja osanik Puhdas Tekstiili

OÜ; Puhdas Tekstiili OÜ juhatuse liige ja osanik oli Oliver Vainola. Seega oli tegemist raha

ülekandmisega seotud isikute vahel.

Ainsad, kelle seos kaebajaga ei ole selge, on I. K., kes tasus Kuldne Pärl OÜ-le esitatud arvete

eest, ja Metsamajand OÜ. Kuna aga kaebaja ei ole esitanud nende ülekannete kohta täpsemaid

selgitusi ega dokumente, siis puudub alus ainuüksi raha ülekandmise asjaolust lähtudes pidada

seda seotuks kaebaja ettevõtlusega.

12. Kaebaja ise tegi pangakontolt ülekandeid Initec OÜ-le, RWT Investeeringute OÜ-le,

Bingolex OÜ-le, TEZ Tour OÜ-le, Tele2 Eesti AS-le, RLW Finance OY-le, Delta Plaza OÜ-

le, Charlot OÜ-le, Saku Läte OÜ-le, Elion Ettevõtted AS-le, ISS Eesti AS-le, Selecta Eesti OÜ-

le, Fleurop-Interflora Ne Europe OÜ-le ja Rahandusministeeriumile. Samuti tegi kaebaja

rahaülekandeid Maksu- ja Tolliametile maksukohustuslase ettemaksukontole ning tasus

osutatud pangateenuste eest.

Bingolex OÜ juhatuse liige oli 2013. a septembris äriregistri andmetel Oliver Vainola ja osanik

Puhdas Holding OÜ; Puhdas Holding OÜ juhatuse liige oli Oliver Vainola ja osanik Puhdas

Tekstiili OÜ; Puhdas Tekstiili OÜ juhatuse liige ja osanik oli Oliver Vainola. RLW Finance

OY

juhatuse

liikmeks

on

interneti

andmetel

Teet

Raatsin

(https://www.asiakastieto.fi/yritykset/rlw-finance-oy/25250794/yleiskuva;

http://www.kauppalehti.fi/yritykset/yritys/rlw+finance+oy/25250794)

ja

tema

kontaktandmetena

on

aeg-ajalt

näidatud

ka

kaebaja

kontaktandmeid

(http://www.suomenyritykset.fi/RLW%20FINANCE%20OY/11868221/). Seega oli tegemist

raha ülekandmisega seotud isikute vahel.

Tele2 Eesti AS ja Elion Ettevõtted AS on sideettevõtjad. TEZ Tour OÜ on reisiteenuste osutaja

(http://www.teztour.ee/?l=1&controller=aboutus&). Saku Läte OÜ müüb vett ja veeautomaate

(http://www.sakulate.ee/).

ISS

Eesti

AS

osutab

puhastus-,

turva-,

toitlustus-

ja

kinnisvarahaldusteenuseid (http://www.ee.issworld.com/). Delta Plaza AS üürib välja Delta

Plaza hoonet (http://www.deltaplaza.ee/), mis asub Pärnu mnt 141, mis on kaebusest nähtuvalt

ka kaebaja asukohaks. Initec OÜ müüb arvutitarkvara (http://www.eset.ee/). Interflora müüb

lilli (http://www.interflora.ee/aboutus.aspx). Selecta Eesti OÜ pakub toitlustusteenust ja müüb

joogiautomaate

(http://www.selecta.ee/meie/).

Charlot

OÜ

müüb

kontorimööblit

(http://charlot.ee/firmast/ou-charlot/). Nende ettevõtjate arvete tasumist ei saa pidada kaebajal

ettevõtluse olemasolu tõendavaks, sest selliseid arveid tasuvad ka isikud, kes ettevõtlusega ei

3-14-50533

7(8)

tegele. Arvestada ei saa ka pangateenuste eest tasumisi. Maksu- ja Tolliameti

maksukohustuslase ettemaksukontole raha ülekandmine ei näita veel iseenesest ettevõtluse

olemasolu, vaid raha varumist maksude maksmiseks. Teadmata on ka, mille eest kaebaja

Rahandusministeeriumile raha üle kandis.

13. Seega ei võimalda ka kaebaja pangakontolt nähtuv arveldamine lugeda tõendatuks, et

kaebaja tegeleb ettevõtlusega.

14. Kaebaja ei ole soovinud esitada vastustajale muid korralduses nõutud dokumente ja on

leidnud, et nende esitamata jätmine vastupidi tõendab kaebajal ettevõtluse olemasolu. Kohus

sellise kaebaja järeldusega ei nõustu. Vastustaja ei saa hinnata esitama tõendeid ja lugeda nende

pinnalt tõendatuks kaebajal ettevõtluse olemasolu. Kuigi ka vastustajal endal on KMS § 22 lg-

st 31 ja uurimispõhimõttest tulenevalt õigus koguda kaebaja ettevõtluse kohta täiendavaid

tõendeid, ei ole tal sellist kohustust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2011 otsus haldusasjas

nr 3-11-625, p 9). Ettevõtluse olemasolu tõendamise kohustus on KMS § 22 lg-st 31 tulenevalt

maksukohustuslasel. Vastustaja ei pidanud nõutud dokumentide esitamata jätmisel kohaldama

kaebaja suhtes sunniraha, vaid võis ainuüksi esitatud dokumentide pinnalt hinnata, kas kaebajal

ettevõtluse olemasolu on piisavalt tõendatud või mitte. Maksuhalduril on ulatuslik

kaalutlusruum otsustamaks selle üle, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks ühe või teise asjaolu

tõendamiseks koguda. Samuti tuleb maksuhalduril kaalumisõigusest tulenevalt otsustada

maksukohustuslase esitatud tõendite alusel, kas mingi asjaolu on tõendatud või mitte. Jättes

maksuhalduri nõutud dokumendid esitamata, võttis kaebaja endale riski, et esitatud tõendid ei

ole piisavad temal ettevõtluse olemasolu tõendamiseks ja ta võidakse sellest tulenevalt

käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Kaebajat hoiatati sellise tagajärje eest. Samuti

pikendas vastustaja korduvalt kaebajale nõutud dokumentide esitamiseks antud tähtaega.

15. Vastustaja ei pea isikut käibemaksukohustuslasena registris hoidma pelgalt formaalsete

tõendite alusel, kui tal on põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumentidest nähtuvalt

majandustegevust tegelikult toimunud ei ole. See tuleneb ka käibemaksuseaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) seletuskirjast. Ettevõtlusega

tegelemise kontrolli eesmärk on välistada registrist isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele,

kuna sellise isiku puhul võib käibemaksukohustuslasena registreerimise tegelik eesmärk olla

käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Maksuhaldur ei pea isiku kustutamisel

käibemaksukohustuslaste registrist tuvastama, kas ta on tekitanud riigile kahju või mitte. KMS

§ 22 lg-s 31 sätestatud õigus kannab mh ka preventiivset eesmärki.

16. Nõuet kanda käibemaksukohustuslaste registrisse üksnes ettevõtlusega tegelevad

äriühingud ning kustutada ettevõtlusega mittetegelevad äriühingud, arvestades selle abinõu

tõhusust maksupettuste vastu võitlemisel, õigustab oluline avalik huvi ning seda ei saa vähemalt

abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks maksukohustuslase õiguse piiranguks (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 30.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-625, p 12). Kohtu hinnangul ei olnud

kaebaja kohta käibemaksukohustuslaste registrisse tehtud kande kustutamine praegusel juhul

ebaproportsionaalne riive, sest registreeringu kustutamine ei takista kaebajal ettevõtlusega

tegelemast ja kaebajal on õigus taotleda vastustajalt uue registreeringu tegemist, kui ta tõendab

temal ettevõtluse olemasolu.

17. Asja lahendamisel pole oluline, kas kaebaja tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal olid

maksuhalduri nõutud dokumendid olemas. KMS § 22 lg 31 neljanda lause kohaselt kustutab

maksuhaldur maksukohustuslase registrist, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud

tähtaja jooksul tõendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-

2663, p 12).

3-14-50533

8(8)

18. Kaebaja viited maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg 1 p-st 6 tulenevale enese

mittesüüstamise privileegile ei ole asjakohased. Vastustaja ei viidanud sellele, et kaebaja suhtes

oleks alustatud maksude tasumise õigsuse kontrolli menetlust või süüteomenetlust

maksupettuse toimepanemise tuvastamiseks. Seega ei olnud kaebaja kartus paralleelsete

menetluste läbiviimise ees põhjendatud.

19. Kaebajal on õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ja keelduda sellest tulenevalt

ütluste andmisest ja dokumentide esitamisest. Vastustaja sõnul ei ole aga kaebaja sellele

tuginedes ütluste või dokumentide esitamisest keeldunud. Kui kaebaja leidis, et osade vastustaja

nõutud dokumentide esitamine oleks võinud minna vastuollu enese mittesüüstamise

privileegiga, saanuks ta ettevõtluse olemasolu tõendada muude, teda mitte süüstavate

tõenditega. Enese mittesüüstamise privileegi kasutamine ei tähenda aga, et vastustaja peaks

kaebajal ettevõtluse olemasolu tuvastamisel tuginema kaebaja esitatud ebapiisavatele tõenditele

ja paljasõnalistele ütlustele. Kui kaebaja jätab ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid

vastustajale esitamata ja vastustaja hinnangul ei ole ka muude asjaoludega kaebajal ettevõtluse

olemasolu tõendatud, on maksuhalduril õigus kustutada kaebaja käibemaksukohustuslaste

registrist.

20. Vastustajale ei saa ette heita seda, et ta otsustas pärast kaebajapoolset menetluse venitamist

teha otsuse vaid kirjalike tõendite pinnalt. MKS § 60 lg-st 1 nähtuvalt on maksuhalduril

kaalutlusõigus otsustamaks, kas koguda kirjalikke tõendeid või kuulata menetlusalune isik

suuliselt üle. Kaebajal oli võimalik esitada oma seisukohad ka kirjalikult. Kaebaja ei ole

näidanud, millised tõendid või selgitused jäid tal suulise menetluse mittevõimaldamise tõttu

esitamata. Seetõttu ei olnud kaebajale suuliste ütluste esitamise võimaldamata jätmine

menetlusviga, mis võiks kaasa tuua vaidlusaluse otsuse tühistamise (haldusmenetluse seaduse

§ 58).

21. Vastustaja on küll väitnud vaidlusaluses otsuses, et kaebaja on kuritarvitanud

registreerimisnumbrit. Kuna aga kaebaja kustutati käibemaksukohustuslaste registrist põhjusel,

et tema poolt ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, mitte põhjusel, et ta tegeleb

maksupettustega, siis ei ole kaebaja viited süütuse presumptsiooni rikkumisele sellised, mis

annaks aluse vaidlusealuse otsuse tühistamiseks.

22. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

23. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente, siis jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja

§ 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik