3-13-774/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-774

Haldusasi

Andrei Antonovi kaebus Viru Vangla 15.02.2013. a

käskkirja nr 6-1/212-KP õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Andrei Antonovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andrei Antonov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. augusti 2013. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 05.09.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetava Andrei Antonovi ja kaaskinnipeetava vahel toimus 11.11.2011

konflikt, mille käigus A. Antonov lõi kaaskinnipeetavat näkku. Toimunud intsidendiga seoses

kohaldati A. Antonovi suhtes Viru Vangla 15.11.2011. a käskkirjaga nr 6-1/646-KP täiendavaid

julgeolekuabinõusid vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-dest 1, 3 ja 4 tulenevate piirangutega.

Viru Vangla 15.02.2012. a käskkirjaga nr 6-1/96-KP pikendati täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist kolmeks kuuks.

Viru Vangla 15.05.2012. a käskkirjaga nr 6-1/316-KP pikendati täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist kolmeks kuuks.

Viru Vangla 15.08.2012. a käskkirjaga nr 6-1/587-KP pikendati täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist kuueks kuuks.

Viru Vangla 15.02.2013. a käskkirjaga nr 6-1/212-KP pikendati A. Antonovi suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist, mille kohaldamise eesmärgiks oli vältida kinnipeetavast

tulenevat ohtu vangla julgeolekule ning hoida ära edaspidised õigusrikkumised. Nimetatud

käskkirjaga jätkati A. Antonovi suhtes järgnevate julgeolekuabinõude kohaldamist: 1) eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamine, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida

kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega, kelle suhtes isik võib kasutada füüsilist vägivalda;

2) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, et välistada kokkupuuteid

teiste kinnipeetavatega, kelle elu ja tervist kinnipeetav võib ohustada; 3) kehakultuuriga

tegelemise keelamine, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise

keelamises, kuna sinna sattumisel ei ole tagatud vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiramine ning mille vajaduse tingib ka lukustatud osakonna eripära. Kuna A. Antonovil ei olnud

enam kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kohaldati tema suhtes soodustusena ühe tunni jooksul

päevas liikumist E8 koridori otsas, mis on eraldatud trelluksega ning grupitööruumis 3460, kus

kinnipeetaval on võimalik vaadata televiisorit.

A. Antonov esitas vaide nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, kuid Viru Vangla

22.03.2013. a vaideotsusega nr 6-12/61-1 jäeti vaie rahuldamata.

2. A. Antonov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla

15.02.2013. a käskkirja. Kaebuse põhjendused:

2.1. Kaebaja suhtes ei esine VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluseid täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamiseks, sest kaebaja on käitunud enam kui aasta õiguskuulekalt ning tal puuduvad

kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused

VangS § 69 lg 3 tähenduses ära langenud. Vangla põhjendab jätkuvalt täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja kriminaalkorras karistatusega, aastatetaguste

intsidentidega ning kustunud distsiplinaarkaristustega.

2.2. Vangla piirab vaidlusaluse käskkirjaga õigusvastaselt kaebajale vangistust reguleerivatest

õigusaktidest tulenevaid õigusi. Tegemist on ebaproportsionaalse meetmega, kuna selle ajaline

kestus on põhjendamatult pikk.

3. Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

3.1. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes

süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma

tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele

isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske

õigusrikkumise ärahoidmiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude ja vastavate meetmete (VangS

§ 69 lg 2) kohaldamisel on vanglal kaalutlusõigus.

3.2. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega piiratakse oluliselt kinnipeetava

õigusi, peab nende kohaldamine toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega, olema

taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

3.3. Vaidlusaluse käskkirjaga pikendati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist kuueks kuuks, kuna vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik vangla julgeolekule

ning selleks, et hoida ära edaspidiseid raskeid õigusrikkumisi. Riigikohtu halduskolleegium

leidis 13.11.2009. a otsuses nr 3-3-1-63-09, et „ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku

suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas

kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et

kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline.“

Riigikohtu halduskolleegiumi 02.07.2010. a otsuse nr 3-3-1-33-10 p-s 12 märgiti, et täiendavaid

julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, mistõttu ei ole alati

nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid

tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Nende meetmete

kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve

kahjustamises.

3.4. Vangla on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel arvestanud kaebaja käitumist

vangistuse ajal kogumina, s.o tema poolt toimepandud kuritegusid, käitumist vanglaametnike ja

kaaskinnipeetavatega. Täiendavate julgeolekuabinõude valikul on arvestatud kaebaja ustavusega

kriminaalse subkultuuri väärtustele ja kaebaja isikuomadustega, mis võivad kaasa tuua kaebaja

ettearvamatut ja agressiivset käitumist.

3.5. Vaatamata juba mitmeid kuid kohaldatud täiendavatele julgeolekuabinõudele, ei ole

kaebajast lähtuv oht kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike elule ja tervisele ära langenud või

olulisel määral vähenenud. Kaebaja väide selle kohta, et ta ei ole täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise ajal uusi õigusrikkumisi toime pannud, üksnes kinnitab valitud meetmete õigsust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. A. Antonov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada

ning vaidlusalune käskkiri õigusvastaseks tunnistada. Kaebaja märgib, et soovib käskkirja

õigusvastasuse tuvastamist, kuna alates 15.08.2013 kohaldatakse tema suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid uue käskkirja alusel, mistõttu vaidlusalune käskkiri enam ei kehti.

Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel on kaebajal preventiivne huvi, ühtlasi soovib

kaebaja tulevikus esitada vangla vastu kahju hüvitamise nõuet. Apellatsioonkaebuse kohaselt:

4.1. Käesoleval juhul ei esine konkreetset ja vahetut ohtu kinnipeetavale endale või teistele

isikutele, seda kinnitavad ka kaaskinnipeetavate antud ütlused.

4.2. Vangla on kaebaja suhtes korduvalt pikendanud samade põhjenduste alusel täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist. See viitab kaalutlusõiguse teostamata jätmisele. Vanglal

puudub õiguslik alus piiramatult kohaldada isiku suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.

4.3. Halduskohtu otsus on põhjendamata, kuna selles viidatakse ainult vaidlusaluses käskkirjas ja

vangla kirjalikes vastuväidetes esitatud seisukohtadele. Igasugune kohtunikupoolne analüüs ja

põhjendused puuduvad.

4.4. Vangla ei ole esitanud halduskohtule materjale, mis tõendaksid, et kaebaja järgib

kriminaalset subkultuuri ja mõjutab kaaskinnipeetavaid negatiivselt käituma. Kaebaja ei ole ka

kunagi väitnud, et ta kaotab vihasena enesekontrolli ja muutub agressiivseks.

4.5. Kaebaja hinnangul kinnitab asjaolu, et ta ei ole pea kahe aasta jooksul õigusrikkumisi toime

pannud seda, et ta on suuteline käituma õiguskuulekalt.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt:

5.1. Alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla seotud isiku varasema

käitumisega, sealhulgas kuriteoga, mille eest kinnipeetav karistust kannab. Samas peavad

täiendavalt sellele asjaolule ilmnema ka VangS § 69 lg-s 1 toodud alused.

5.2. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt on vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel

arvestanud kaebaja käitumist vangistuse ajal kogumina, s.o tema poolt toime pandud kuritegusid,

käitumist vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega ning sellest tulenevalt leidnud, et vangla ei saa

olla veendunud, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisel on

kaaskinnipeetavate ning ametnike elu ja tervis kaitstud. Käesoleval juhul kaaluvad nimetatud

õigushüved üles kaebajale vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad õigused.

5.3. Asjaolu, et kaebaja ei ole nimetatud meetmete kohaldamise ajal toime pannud uusi

rikkumisi, ei oma iseenesest tähtsust. Nimetatud režiimil viibides on isikul tunduvalt väiksem

võimalus panna toime distsiplinaarrikkumisi. Kuigi kaebaja võib käituda rünnete vahelisel ajal

õiguskuulekalt, on kaebaja käitumine näidanud, et ta on ohtlik. Tema rünnakuid on võimatu ette

prognoosida. Käesoleval juhul omab eelkõige tähtsust kaebaja varasem käitumine vangistuse ajal

kogumis. Seejuures tuleb mainida, et 15.08.2012. a käskkirja nr 6-1/212-KP koostamise ajal oli

kaebajal kuus kehtivat distsiplinaarkaristust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27.08.2013. a otsuses esitatud seisukohtadega ega pea

neid vajalikuks korrata (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus järgnevat.

8. Ringkonnakohus ei leia, et halduskohtu otsus oleks põhjendamata. Kuigi halduskohtu

seisukohad kattuvad suuremas osas nendega, mis on esitanud vastustaja, on halduskohtu otsuses

siiski välja toodud olulisimad asjaolud, mis kummutavad kaebaja väited. Samas nendib

ringkonnakohus, et halduskohus oleks pidanud selgemalt välja tooma omapoolse arvamuse

käesolevas vaidluses, kuid vastav minetus ei sea käesoleval juhul siiski kahtluse alla kohtuotsuse

põhjendatust ja kohtu erapooletust.

9. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tuleb juhinduda VangS § 69 lg-s 1 seatud

kriteeriumidest. Üheks kohaldamise aluseks on ohtlikkus teistele isikutele või vangla

julgeolekule. Nimetatud aluse sisustamisel ei ole välistatud tuginemine kinnipeetava varasemale

käitumisele, sest just isiku varasem karistatus ja agressiivne käitumine teiste isikute suhtes on

näitajaks, mis lubavad isikut taoliselt iseloomustada. Isiku ohtlikkus ajas ei ole kahtlemata

konstantne. Samas esinesid ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluse haldusakti andmisel asjaolud,

mis võimaldasid VangS § 69 lg 1 kohaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja varasem

käitumismuster näidanud, et ta on võimeline sooritama raskeid isikuvastaseid kuritegusid, seda

nii vabaduses viibitud ajaperioodil, kui ka hiljem vanglas eluaegset vanglakaristust kandes.

Asjaolu, et kaebaja ei ole pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist enam analoogseid

tegusid toime pannud, kinnitabki asjaolu, et taolisel režiimil viibides on kaebajal

kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike suhtes rünnete toimepanek raskendatud, sest nii on tal

keerulisem oma eraldatuse tõttu teiste isikutega lävida.

10. Ringkonnakohus ei leia, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude korduv

kohaldamine pikema ajaperioodi jooksul oleks välistatud, mistõttu tuleks taolise meetme

kohaldamist lugeda automaatselt ebaproportsionaalseks. Seda enam, et vangistusseaduse

asjakohane regulatsioon ei sea piiranguid sellele, mitu korda järjest on vastava meetme

kohaldamist lubatud pikendada. VangS § 69 lg 3 kohaselt tuleb meetmete kohaldamine lõpetada,

kui VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolud ära langevad. Käesoleval juhul ei nähtu, et käskkirja

andmise hetkel oleks vastavad asjaolud ära langenud. Asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise asjaolud on analoogsed eelnevates käskkirjades mainitutega, ei tähenda, et käskkiri

oleks motiveerimata ja meetmete kohaldamine meelevaldne. Ringkonnakohus kordab, et

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel seatavad piirangud tingivad just selle, et isik ei

saagi otseselt uusi õigusrikkumisi toime panna, sest nende meetmete kohaldamise eesmärgiks

käesoleval juhul oligi uute õigusrikkumiste toimepanekute vältimine ja seega on sellisel juhul

võimalike rünnete toimumine viidud miinimumini.

11. Apellatsioonkaebuses on väidetud, et vastustaja ei ole suutnud tõendada, et kaebaja järgib

kriminaalset subkultuuri ja et ta muutub vihastudes agressiivseks. Ringkonnakohus leiab, et juba

kaebaja varasem käitumine viitab sellele, et talle on omased käitumismallid, mida jagatakse

isikute ringis, keda on korduvalt karistatud äärmiselt raskete kuritegude toimepanemise eest.

Kaebaja agressiivset käitumist kinnitab korduvate rünnete toimepanek teiste isikute suhtes.

Tavaliselt ei pane isik rahuseisundis toime jõhkraid tegusid, mis võivad teistele kaasa tuua

raskeid tervisekahjustusi, kehavigastusi või lõppeda isegi letaalselt.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt

apellandi enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk