Legislator Case Law & Legislation
2-14-54036/11 AI generated

2-14-54036/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-54036/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrata ajutise halduri Peeter Sepperi töötasuks 392 eurot, millele lisandub Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 392 eurot ja vajalikud

Legislator headnote

AI generated

2-14-54036/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Määrata ajutise halduri Peeter Sepperi töötasuks 392 eurot, millele lisandub Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 392 eurot ja vajalikud

Keywords

AI generated
bank charges banking policy fraudulent use of cheque cards electronic banking cost of borrowing capacity to incur bill liability
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2014.a, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-54036

Tsiviilasi

Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu avaldus

XXXpärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja: Tallinna Linn Tallinna Linnavaraameti kaudu

(asukoht Vabaduse väljak 10, Tallinn) pärijana

Avaldaja volitatud esindaja: Heleri X (e-post heleri.X

@tallinnlv.ee)

Võlgnik:

XXX(isikukood

XXX

,

surnud

XXX)

pärandvara

Ajutine

pankrotihaldur:

Peeter

Sepper

(OÜ

CAPITALIST,

Kotzebue

9,

Tallinn,

e-post

peeter.sepper@haldur.eu)

Kohtuistungi toimumise kuupäev

25. august 2014.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXX(isikukood XXX , surnud XXX ) pärandvara pankrotiavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Vabastada Peeter Sepper XXX pärandvara ajutise halduri kohustustest.

3. Määrata ajutise halduri Peeter Sepperi töötasuks 392 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 129,36 eurot ning vajalike kulutuste suuruseks 62,28 eurot, kokku

583,64 eurot.

4. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 392 eurot ja vajalikud

kulutused summas 5 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda OÜ CAPITALIST arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX .

5. Ajutise halduri poolt tehtud vajalikud kulutused summas 57,28 eurot ja

sotsiaalmaks summas 129,36 välja mõista XXX(isikukood XXX , surnud XXX )

pärandvarast.

6. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

kaudu.

Asjaolud

Tallinna linn esitas 04.07.2014 avalduse XXX(isikukood XXX , surnud XXX ) pärandvara

pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara inventuuri käigus on selgunud, et pärandvara ei kata

sellel lasuvaid kohustusi ja pärija ei ole nõus nõuete rahuldamisega oma vara arvelt.

Harju Maakohtu 07.08.2014 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas XXX

pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Ajutine haldur esitas 22.08.2014 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgnikul kohustusi 1631,23 euro ulatuses ning vara 4,09 eurot. Eelnevast järeldub, et

võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri

hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o kohustuste

võtmine, mille täitmine ei olnud seoses XXX surmaga võimalik. Ajutine haldur on aruandes

märkinud, et XXX pärandvaras ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Seoses

tehingute tagasivõitmise võimalustega märgib ajutine haldur, et vastavad alused esinevad.

Ajutine haldur selgitab, et XXX ja tema abikaasa XXX sõlmisid 21.05.2013

abieluvaralepingu, mille kohaselt XXX lahusvaraks jäid varem ühisvaraks olnud

korteriomand ja sõiduauto. Ajutine haldur on seisukohal, et tõenäoliselt võõrandati vara

tasuta, kuivõrd tasu maksmise kohta puuduvad andmed. Eeltoodust tulenevalt on haldur

seisukohal,

et

vastavate

tehingutega

kahjustati

võlausladajate

huve,

kuivõrd

abieluvaralepinguga võõrandati sisuliselt vara, mille arvelt oleks olnud võimalik katta

võlausaldajate nõuded.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud seisukohtade. Ajutine haldur

palus määrata ajutise halduri tasuks 392 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning vajalike

kulutuste suuruseks 62,28 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada ajutise halduri tasu ja kulude

hüvitise riigi vahenditest. Avaldaja ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid

ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri arvamust ja hinnanud

neid kogumis, leiab, et XXX pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema

vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul

kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on

tuvastanud, et XXX pärandvaras on vara summas 4,09 eurot ning pärandvaral lasuvad

kohustused ulatuvad 1631,23 euroni. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja

kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et XXX pärandvara on püsivalt

maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on

tuvastanud, et XXX pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid

katta. Ajutine haldur on aruandes esile toonud, et XXX ja tema abikaasa XXX sõlmisid

21.05.2013 abieluvaralepingu, mille kohaselt XXX lahusvaraks jäid varem ühisvaraks olnud

korteriomand aadressil XXX , Tallinn ja sõiduauto Škoda Fabia, väljalaskeaastaga 2008.

Vastava vara eest tasu maksmist ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt on haldur seisukohal, et

vastavate tehingutega kahjustati võlausaldajate huve, kuivõrd abieluvaralepinguga võõrandati

sisuliselt vara, mille arvelt oleks olnud võimalik katta võlausaldajate nõuded. Ajutine haldur

leiab, et eeltoodust tulenevalt esinevad tehingute tagasivõitmise alused.

PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Kohus on seisukohal, et antud juhul koosneb pärandvara sisuliselt tagasivõitmise nõuetest,

mille rahuldamine on tuvastatud asjaolusid arvestades vähetõenäoline. Vastavat asjaolu

kinnitab kohtu hinnangul muuhulgas see võlausaldajad pole pankrotimenetluse läbiviimise

suhtes huvi üles näidanud ega tasunud kohtu deposiiti ettenähtud summat.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi

25.08.2014 määrusega XXX pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda hiljemalt 01.09.2014 XXX pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna

1800 eurot kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna XXX pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis on põhjendatud lõpetada XXX pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti

väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse

alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5

kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 4,9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 392 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 129,36 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast

80 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada tehtud vajalike kulutuste katteks 62,28 eurot. Kohus

leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja vajalike kulutuste hüvitis on mõistlikud, põhjendatud

ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise

halduri tasule vastuväiteid esitanud.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 392 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud sotsiaalmaks) ja vajalike kulutuste katteks 5 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest

vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab XXX pärandvara pankrotiavalduse

menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei

ole XXX pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja

kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg

4 mõistab kohus ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitise summas 57,28 eurot ja

sotsiaalmaksu summas 129,36 eurot välja XXX pärandvarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik