2-13-13611/25 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03. septembril 2014

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-13-13611

Kohtuasi

Osaühing Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

280,91 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479,

asukoht

A.Weizenbergi

20,

10150

Tallinn,

e-post:

inkasso@julianus.ee, lepinguline esindaja Uljana Feldman

Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX

Resolutsioon

1. Osaühing

Aktiva

Finants

hagi

XXX

vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista XXX põhivõlg 140,48 (ükssada

nelikümmend eurot ja 48 senti) ja viivis 140,43 (ükssada

nelikümmend eurot ja 43 senti) Osaühing Aktiva Finants

kasuks

Menetluskulude jaotus

Välja

mõista

XXX

menetluskulu

219,78

(kakssada

üheksateist eurot ja 78 senti) ja viivis menetluskuludelt

kohtuotsuse

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Osaühingu Aktiva Finants kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

XXXAS ja kostja sõlmisid 26.12.2009 liitumis- ja järelmaksulepingud nr XXX, mille alusel

XXXAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud

teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja

saadud kaubale koostas XXXAS maksegraafiku, mille alusel kohustus kostja ostetud kauba

maksumuse tasuma vastavalt järelmakse graafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel.

Liitumislepingust tulenev võlgnevus kõnede eest oli 15,29 eurot, järelmaksuga müügilepingust

tulenev põhiosamaksete võlgnevus 61,28 eurot ja käsitlustasu võlgnevus 63,91 eurot. XXXAS

esitas 06.09.2010 arve nr XXX käsitlustasuga. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud

olema 18 kuu kestel XXXAS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või XXXAS poolt,

mistahes tagajärjel, tõi kaasa käsitlustasu. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub

täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.

XXXAS täitis endale võetud kohustusi ja esitas kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise

eest. Kostja kasutas XXXAS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Maksetähtaeg,

arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks, oli kirjas XXXAS

poolt regulaarselt esitatud arvetel ja järelmaksuga müügilepingul.

XXXAS loovutas 4.10.2011 nõude kostja vastu põhisummas 140,48 eurot Osaühingule Aktiva

Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Vastavalt XXXAS lepingutele ja lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise

üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt

tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega

viivitatud päeva eest. XXXAS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal, vaid

hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja arvestab

viiviseid alates arvete maksetähtajast ning järelmaksulepingu viimasest osamaksest kuni

hagiavalduse koostamise päevani kokku 210,77 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet põhivõla

summani 140,43 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 140,48 eurot, viivised 140,43 eurot,

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 60,00 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 159,78

eurot

ning

mõista

kostjalt

väljamõistetud

menetluskuludelt

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

Kostja hageja nõuet ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei saa kostja aru, mida ta OÜ-lt Aktiva

Finants on 280 euro eest saanud. Internetiühenduse teenuse saamiseks sõlmis ta XXXAS-iga

lepingu ja ostis 3G modemi järelmaksuga kokku summas 1060 EEK-i, kuid kostja elukohas

Harjumaa, Kuusalu vald, Suurpea küla, Elisa internet ei toiminud, ei olnud võrguühendust. Elisa

AS kostja pretensioone ei rahuldanud ja kostja loobus teenusest, millest teavitas XXXAS-i.

Internetmodemit XXXAS tagasi ei võtnud, vaid saatis 6 kuu jooksul arveid interneti kasutamise

eest.

Kostja pöördus XXXAS-i vastu tarbijakaitseametisse kaebusega, kuid sealt vastati, et vaidluste

lahendamiseks on vaja korraldada kohtumine. Muud vastust tarbijakaitselt kostja ei saanud.

Viimase XXXAS-i arve, 1250 EEK-i, maksis kostja ära.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste ja nõude loovutamise üle. Pooltel

on vaidlus XXXAS-i osutatud teenuse kvaliteedi, kostja poolt lepingu lõpetamise ja võla suuruse

üle.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Liitumislepingu nr XXX 26.12.2009, järelmaksuga müügilepinguga, XXXAS-i 26.12.09 arvega

nr XXX ning arvetega nr 2001124861 ja XXX on tõendatud, et kostja ostis XXXAS-ilt

järelmaksuga internetmodemi Huawei K3715, valis liitumislepingu hinnapaketiks M-internet

SIM 199, et liitumislepingust tulenev võlgnevus kõnede eest oli 15,29 eurot, järelmaksuga

müügilepingust tulenev põhiosamaksete võlgnevus 61,28 eurot ja käsitlustasu võlgnevus 63,91

eurot.

Lepingu tingimustega on tõendatud, et kostja oli kohustatud olema 18 kuu kestel XXXAS-i

klient. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks

olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.

Vastavalt järelmaksuga müügilepingule kui klient peatab või lõpetab XXXAS-iga sõlmitud

liitumislepingu või see lõpetatakse XXXAS-i initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, on

Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise eest käsitlustasu 1000,00 krooni/ 63,91

eurot. XXXAS lõpetas kostjaga lepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu ja arve nr XXX

sisaldab käsitlustasu 1000,00 krooni/63,91 eurot.

Kostja on väitnud, et ta loobus XXXAS-i teenuse kasutamisest halva kvaliteedi tõttu.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja XXXAS-i teenuse kasutamisest loobumise vastuväidet, mida kohus saaks käsitleda kas

lepingu ülesütlemise või lepingust taganemisena, tõendanud ei ole. Seega ei ole liitumislepingut

ja järelmaksuga müügilepingut kostja algatusel lõpetatud.

Kostja ei ole tõendanud ka vastuväiteid selle kohta, et ta esitas XXXAS-le pretensioone teenuste

halva kvaliteedi tõttu või, et ta oleks pöördunud XXXAS-i osutatud teenuse halva kvaliteedi

pärast pretensiooniga Tarbijakaitseametisse.

Kostja esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et ta ei ole hagiavalduse aluseks olevaid

arveid tasunud. Väljavõttest nähtuvalt on ta 26.02.2010 tasunud 205,00 krooni/ 13,10 eurot,

11.03.2010 tasunud 120,00 krooni/ 7,67 eurot ning 03.09.2010 perioodil märts-juuli 2010

tasunud tekkinud võlgnevust 1025,00 krooni/ 65,50 eurot. Antud arved olid esitatud kostjale

vastavalt liitumislepingule M-internet SIM 199 hinnapaketti eest.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Elisa Andmesideteenused AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 7.8 nähtuvalt on

viivis makse mittetähtaegsel tasumisel 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Hageja arvestas viiviseid alates arvete maksetähtajast ning järelmaksulepingu viimasest

osamaksest kuni hagiavalduse koostamise päevani valemi abil: võlg x viivitatud päevade arv x

0,15% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele. Hageja on arvestanud viiviseid alates

iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku 210,77 eurot ja vähendanud viivise nõuet põhivõla

summani nõudes kostjalt viiviseid 140,43 eurot.

Kohus leiab, et viivise arvestus on selge, kontrollitav ja vastab VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste

punktis 7.8 sätestatule. Seega kuulub viivis väljamõistmisele täies ulatuses.

Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 140,48 eurot ja

viivised 140,43 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis on menetluskulude kandjaks kostja.

Võttes arvesse hageja tehtud kulutusi kohtumenetluses ja maksekäsu kiirmenetluses, leidis

kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi välja mõista menetluskulu

219,78 eurot, sealhulgas riigilõiv 60 eurot ja esindajale makstud õigusabi kulu 159,78 eurot ning

viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik