2-14-22325/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-14-22325

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht

02. september 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-22325 Tsiviilasi XXXA/S Eesti filiaali hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 655,01 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXA/S Eesti filiaal (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja XXX (XXX, e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja XXX (XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXXA/S Eesti filiaali hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud täielikult 100% ulatuses XXXA/S Eesti filiaali kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

2-14-22325

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 12.03.2014 kell 08.05 toimus Tallinnas, XXX kortermaja parklas liiklusõnnetus, kus sõiduki Škoda Superb reg märgiga XXX, mida juhtis kostja, juhipoolne uks vajus vastu kõrval pargitud sõidukit Toyota Verso reg märgiga XXX, mille omanikuks on XXX(tl 6-9). Sama päeva õhtul vormistasid kostja ja XXX teate liiklusõnnetuse toimumise kohta (tl 10). 17.03.2014 antud seletuskirjas tunnistas kostja oma süüd (tl 14).

2. Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud liikluskindlustuse tavalepinguga nr XXXhageja juures (tl 11-13). Hageja hüvitas liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju, so Toyota Verso reg märgiga XXX remondikulud suuruses 543,56 eurot, tasudes 30.04.2014 XXXAS-ile Toyota remondiarve (tl 15-16).

3. 08.05.2014 esitas hageja kostjale tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 593,56 eurot (tl 75-76). Kostja tagasinõudega ei nõustunud ja esitas 23.05.2014 Kindlustuse vaidluskomisjonile avalduse asja läbivaatamiseks, paludes tuvastada, et hagejal puudub õigus esitada kostja vastu tagasinõue suuruses 593,56 eurot seoses toimunud liiklusõnnetusega (Vaidluskomisjoni toimik). 09.05.2014 otsusega nr 7-1/14/61 rahuldas Kindlustuse vaidluskomisjon kostja kaebuse ja leidis, et hageja tagasinõue on alusetu (tl 17-21).

4. 13.06.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. 19.06.2014 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

Hageja nõue ja põhjendused

5. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 543,56 eurot, käsitluskulud 25 eurot, nõude esitamise kulud 25 eurot, viivise 12,48 eurot, viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 14.06.2014 kuni nõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises LKindlS § 48 lg 2 p 7 ja VÕS § 113 lg 1.

6. Hageja märgib, et:

• kostja ei täitnud sündmuskohal LS § 169 lg 4 p-de 2, 3, 4 ja 5 sätteid, ei teatanud liiklusõnnetusest politseile ja lahkus sündmuskohalt;

• kostja ei saanud terviskahjustusi, mis ei võimaldanud tal asjaolusid adekvaatselt tajuda ja kostja ei pidanud transportima kannatanut arsti juurde, mis oleks õigustanud sündmuskohalt lahkumist;

• hagejal ei ole tasutud remondikuludelt võimalik käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja vastuväited

7. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja kahjuhüvitist vähendada.

8. Kostja märgib, et:

• regressinõude eeldused ei ole täidetud;

• töökohustustest tingituna ei olnud kostjal võimalik jääda sündmuskohale;

• tööpäeva järgselt vormistasid kostja ja kannatanu liiklusõnnetuse kohta teate ning nende vahel puudus vaidlus liiklusõnnetuse põhjustaja, tema süü ja kahju osas;

2-14-22325

• kostja ei põgenenud sündmuskohalt, ei varjanud oma tegu ja on tunnistanud oma süüd;

• kahjuhüvitise nõudmine käibemaksuga ei ole põhjendatud, kuna hageja saab käibemaksu tagasi arvestada;

• käsitluskulud ei ole tõendatud;

• viivise arvestuskäik on vale ning viivis alusetu.

Kohtu põhjendused

9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

10. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

11. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

13. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 12.03.2014 kell 08.05 toimus Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee 4C kortermaja parklas liiklusõnnetus, kus sõiduki Škoda Superb reg märgiga XXX, mida juhtis kostja, juhipoolne uks vajus vastu kõrval pargitud sõidukit Toyota Verso reg märgiga XXX, mille omanikuks on XXX(tl 6-9). Sama päeva õhtul vormistasid kostja ja XXX teate liiklusõnnetuse toimumise kohta (tl 10). 17.03.2014 antud seletuskirjas tunnistas kostja oma süüd (tl 14). Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud liikluskindlustuse tavalepinguga nr XXX hageja juures (tl 11-13). Hageja hüvitas liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju, so Toyota Verso reg märgiga XXX remondikulud suuruses 543,56 eurot, tasudes 30.04.2014 XXXAS-ile Toyota remondiarve (tl 15-16). 08.05.2014 esitas hageja kostjale tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 593,56 eurot (tl 75-76). Kostja tagasinõudega ei nõustunud ja esitas 23.05.2014 Kindlustuse vaidluskomisjonile avalduse asja läbivaatamiseks, paludes tuvastada, et hagejal puudub õigus esitada kostja vastu tagasinõue suuruses 593,56 eurot seoses toimunud liiklusõnnetusega (Vaidluskomisjoni toimik). 09.05.2014 otsusega nr 7-1/14/61 rahuldas Kindlustuse vaidluskomisjon kostja kaebuse ja leidis, et hageja tagasinõue on alusetu (tl 17-21).

14. Poolte vahel on vaidlus kas LKindlS § 48 lg 2 p-s 7 sätestatud tagasinõude eeldused on täidetud ja kas kahju tuleb hüvitada käibemaksuga. Lisaks on vaidlus viivise suuruse üle.

2-14-22325

15. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Riigikohus on 28.11.2006 otsuse nr 3-2-1-105-06 p-s 9 leidnud, et LKindlS § 48 lg 2 p-st 7 tuleneva regressinõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse kohalt ja õnnetusjuhtumi toimumise kohalt lahkumine oli vastuolus kehtivate õigusaktidega. Samas märkis Riigikohus, et LKindLS § 48 lg 2 p 7 kohaldamiseks on asjakohane tuvastada üksnes seda, kas sõidukijuht põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt.

Kohus nõustub Kindlustuse vaidluskomisjoni seisukohaga, mille kohaselt ei oleks liikluskindlustuse seaduse mõttega kooskõlas see, kui liiklusõnnetuse sündmuskohal vormistamata jätmine toob kahju põhjustajale alati kaasa tagasinõude LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel. Arvestades Riigikohtu suuniseid saab kindlustusandja esitada tagasinõude LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel üksnes siis, kui kindlustusandja suudab tõendada, et kahju põhjustaja lahkumine sündmuskohalt oli ajendatud soovist varjata enda tegu ning vältida vastutust, see tähendab kahju põhjustaja põgenes sündmuskohalt. Hageja ei ole kostja sündmuskohalt põgenemist ja vastutuse vältimise soovi tõendanud. Liiklusõnnetuse osapooled vormistasid liiklusõnnetuse teate samal õhtul (tl 10) ja kostja on tunnistanud 17.03.2014 seletuskirjas oma süüd (tl 14). Kohus leiab, et olukorras, kus mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid pargivad igapäevaselt samadel parkimiskohtadel, sõidukijuhid elavad samas majas ning on üksteisele teada, kahju tekitaja oma süüd ei eita ning liiklusõnnetus vormistatakse samal päeval ajaliselt hiljem, ei ole tegemist sündmuskohalt põgenemisega. Ainuüksi asjaolu, et kostja lahkus sündmuskohalt, ei tähenda tagasinõude esitamise eelduste täitmist. Kohus leiab, et eluliselt on usutav kostja väide, millise kohaselt lahkus ta sündmuskohalt töökohustustest tingituna ja kostja kavatses kahju kannatanud sõiduki omanikuga pärast tööpäeva ühendust võtta. Vastavat asjaolu kinnitab see, et kostja ja Toyota Verso omanik vormistasid sama päeva õhtul kahjuteate. Asjakohatud on hageja etteheited selles osas, et kostja ei saanud terviskahjustusi, mis ei võimaldanud tal asjaolusid adekvaatselt tajuda ja kostja ei pidanud transportima kannatanut arsti juurde, mis oleks õigustanud sündmuskohalt lahkumist.

Kohus märgib, et liiklusseadus (LS) ei kohusta igal juhul liiklusõnnetusest politseile teatama. LS § 169 lg 4 p 1-5 kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS ei näe ette, et LS § 169 lg 4 p-de 2, 3, 4 ja 5 sätteid tuleb täita sündmuskohal, mistõttu on hageja vastav etteheide sündmuskohal nimetatud sätete täitmata jätmise osas asjakohatu.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täidetud ei ole LKindlS § 48 lg 2 p 7 sätestatud tagasinõude esitamise eeldused, mistõttu on hagi põhinõude osas alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna hagi jääb tagasinõude osas rahuldamata, puudub alus rahuldada hageja nõuet käsitluskulude, nõude esitamise kulude ja viivisenõude osas. Menetluskulud

16. Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.

2-14-22325

Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik