3-13-1811/85 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. september 2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-1811

Haldusasi

AS Eesti Keskkonnateenused kaebus MTÜ Lääne-Viru

Jäätmekeskus korraldatud riigihanke hanketeate ja

hankedokumentide

ning

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 19. augusti 2013. a otsuse nr 182-

13/144900 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja AS Eesti Keskkonnateenused

Vastustaja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a otsus apellatsioonkaebusega

vaidlustatud osas (resolutsiooni p-d 2 ja 4-7). Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Eesti

Keskkonnateenused kaebus rahuldamata.

3. Mõista AS-lt Eesti Keskkonnateenused MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus kasuks välja

menetluskulud 4893,08 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12. september

2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus avaldas 16. juulil 2013 riigihangete registris hanketeate

riigihanke „Jäätmeveoteenuse osutamine Rakvere linnas“ korraldamise kohta ning väljastas

huvitatud isikutele hankedokumendid.

AS Eesti Keskkonnateenused esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus

kohustada hankijat hanketeate ja hankedokumentide õigusaktidega kooskõlla viimiseks.

Vaidlustuskomisjon rahuldas 19. augusti 2013. a otsusega vaidlustuse osaliselt.

2. AS Eesti Keskkonnateenused esitas kaebuse, kus esitati lõplikul kujul järgmised nõuded.

2.1. Tühistada hankedokumentide punkt 13 ja hankedokumentide lisa 2 osas, milles need ei

sisalda pakkumuse tegemiseks vajalikku teavet.

2.2. Tühistada hanketeate punkti III.1.2 teine lause, hankedokumentide punkt 27,

hankedokumentide vorm 6 ja hankedokumentide lisa 1 punktid 4-11 osas, milles need näevad

ette, et pakkuja peab erineva suurusega jäätmemahutite tühjendamiseks pakkuma ühte hinda ja

tellija maksab teenuse osutajale erineva suurusega jäätmemahutite tühjendamise eest ühte hinda.

2.3. Tühistada hanketeate punkti III.1.2. teine lause, hankedokumentide punktid 16.17, 18.4 ja 26

ning hankedokumentide lisa 1 punktid 4-7, 18.1-18.5, 18.1.7, 18.8, 18.9, 18.12, 18.14 ning

18.16-18.21 osas, milles need põhinevad eeldusel, et jäätmevedaja asemel on veetavate jäätmete

omanikuks MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus.

2.4. Tühistada vaidlustuskomisjoni otsus osas, milles vaidlustus jäeti rahuldamata.

Kaebuse põhjendustes leiti kokkuvõtlikult, et hanketingimustes puudub pakkumise tegemiseks

piisav info. Hanketingimused, mis näevad ette, et jäätmevedajale makstakse jäätmemahuti

tühjendamise eest ühesugust hinda sõltumata tühjendatava mahuti suurusest, paneb

jäätmevedajale ebamõistliku majandusliku riski. Samuti peaks jäätmevedajal olema õigus saada

jäätmete omanikuks.

3. Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a otsusega rahuldati kaebus. Kohtuotsuses märgiti järgmist.

3.1. Rakvere linna ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus vahel 10. juunil 2013 sõlmitud

haldusleping, millega Rakvere linn pani hankijale muuhulgas kohustuse korraldada jäätmete

kogumist, on kontsessioon, kuna riigihangete seaduse (RHS) § 6 lg 2 järgi toimub teenuste

kontsessiooni andmine hankelepinguga siis, kui selle esemeks on CPV § määruse VI ja VII lisas

nimetatud teenuste tellimine. CPV määruse VI lisas on nimetatud teenusteks ka reovee- ja

jäätmekäitlusteenused. Kuna selle kontsessiooni andmisel ei ole järgitud riigihangete seaduses

sätestatud nõudeid, on see leping tühine.

3.2. Olukord, kus hankija on jätnud hankedokumentides andmata teabe jäätmemahutite

paiknemise kohta tänavate lõikes ja näitamata mahutite suurusi ja tühjendamise aegu, on

vastuolus nii riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-ga 2 (hanke läbipaistvus), § 3 p-ga 3 (pakkujate

võrdne kohtlemine) ja § 33 lg-ga 3 (tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne hankelepingu

eseme määratlemiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks).

3.3. Hanketeate p III.1.2 teine lause, hankedokumentide p 27 ja hankedokumentide vorm 6

„Pakkumuse maksumuse esildise vorm“ on vastuolus RHS § 3 p-ga 3. Neist sätetest tuleneb, et

hankija maksab teenuse osutajale ühe jäätmemahuti tühjendamise eest ühe hinna, sõltumata

sellest, kas jäätmemahuti suurus on 40 või 800 liitrit. Vaidlustatud hankedokumentide punkti 13

järgi nähtuvad veopiirkonnas tekkivad eeldatavad jäätmekogused hankedokumentide lisast 2.

Lisas 2 on näidatud Rakveres elavate inimeste ja kinnistute arv, samuti erineva mahuga

jäätmemahutite (140- ja 800-liitriste ning 2,5 m3) tühjendamise arv nädalas ja kuus. Kuna

pakkumuse maksumus on määratletud vaid läbi ühe kogumisvahendi, mida on võimalik

tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise maksumuse, maksaks hankija

teenuse osutajale ühte hinda, sõltumata jäätmemahuti suurusest. Samas jäätmevedaja kulud

seoses mahuti tühjendamisega sõltuvad otseselt sellest, kui suure jäätmemahutiga on tegemist,

mis on selle tühjendussagedus ja kus see asub. Seetõttu on pakkujal oluline majanduslik risk –

talle makstav tasu on konstantne suurus, kuid tema poolt kantavaid kulutusi mõjutavad asjaolud

on määramatud.

3.4. Vaidlustatud hankedokumentide regulatsioon on õigusvastane ka osas, milles neist tuleneb,

et jäätmevedaja asemel on veetavate jäätmete omanikuks MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus.

Põhjendusena kordas kohus kaebuses esitatud põhjendusi, kus leiti kokkuvõtlikult, et jäätmed on

vallasasjaks tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 49 lg 1 ja § 50 lg 2 mõttes ning

asjaõigusseaduse (AõS) § 96 lg 1 järgi tekib vallasomand hõivamisega, kui isik võtab

peremehetu vallasasja enda valdusse tahtega saada selle omanikuks. Senine korraldatud

jäätmeveo praktika Eestis on olnud selline, et jäätmevedaja saab jäätmevaldajalt vastuvõetavate

jäätmete omanikuks, jäätmete müügist saadava tulu arvelt on jäätmevedajad katnud jäätmeveoga

seotud kulusid.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus

osaliselt tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Rakvere linna ja vastustaja vahel on sõlmitud haldusleping ning hangete korraldamise õigus

ei ole kontsessioon RHS § 6 lg 2 mõttes. Euroopa Kohtu praktika järgi on kontsessiooni

tunnuseks majandusliku riski ülekandumine hankijalt kontsessionäärile. Vastustaja ei osuta ise

jäätmevoeteenust, vaid on tal on õigus Rakvere linna nimel neid teenuseid korraldada ehk viia

Rakvere linna nimel läbi riigihankeid jäätmeveo ja –käitlusteenuste hankimiseks ja teostada

järelevalvet lepingu täitmise üle. Seega ei ole tegemist CPV määruse VI lisas märgitud

jäätmekäitlusteenuse osutamisega. Teenuste osutamine ei ole samastatav teenuste

korraldamisega. 4.2. Kui isik soovib tugineda sõlmitud hankelepingu tühisusele, siis on tal RHS

§ 117 lg 21 p 3 alusel kaebeõigus hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks, mis peab

olema esitatud vaidlustuskomisjoniile kuue kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates (RHS

§ 121 lg 13). Seega on hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamise tähtaeg möödas ning

kuna vaidlustuskomisjoni poole pöördumine on ette nähtud kohustuslikuna, kuuluks kaebus

selles osas tagastamisele.

4.3. Vaidlusaluse halduslepingu sai sõlmida halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lg 1 ja lg 11 p 11

alusel, mis võimaldab riigihangete seadusest lepingu sõlmimisel mitte juhinduda, kui

halduslepinguga volitatakse haldusülesandeid täitma mittetulundusühingut, mille liikmeteks

saavad põhikirja järgi olla vaid kohaliku omavalitsuse üksused. Lisaks on jäätmeseaduse (JäätS)

§ 67 lg 2 järgi kohalikel omavalitsusüksustel õigus korraldatud jäätmeveo riigihanke

korraldamisega seonduvate ülesannete täitmiseks volitada muuhulgas mittetulundusühingut,

mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt

põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit.

MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus põhikirjast tuleneb, et selle MTÜ liikmed on vaid kohaliku

omavalitsuse üksused. HKTS § 13 lg 11 p 11 on erinorm riigihangete seaduse suhtes.

4.4. Kohtul ei olnud õigust hinnata Rakvere linna ja vastustaja vahelist õigussuhet, kuna see ei

olnud kaebuse esemeks. Lisaks ei ole asjas Rakvere linna ja vastustaja vahel 10. juunil 2013

sõlmitud halduslepingut esitatud.

4.5. Hindamiskriteeriumid ei sisalda ristsubsideerimist. Hindamiskriteeriumina oli kehtestatud

madalaima hinna kriteerium ning pakkujalt sooviti vaid ühe tühjendamise maksumuse esitamist,

mitte erineva suurusega tühjendamise hindade esitamist. Ristsubsideerimine riigihangetes on

alati seotud olukorraga, kus pakkuja nõuab pakkumuse maksumuse esitamist mitme teenuse

alaliigi osas. Hanke objektiks on vaid jäätmeveoteenuse osutamine ilma käitlemiseta ja seega on

pakkujatel võimalik esitada ühesugune hind jäätmemahuti tühjendamiseks kui toimingu

tegemiseks. Ühe mahuti tühjendamisele kulub arvestuslikult 30 sekundit sõltumata sellest, kui

suur mahuti on.

4.5. Sellistel tingimustel pakkumuse esitamisega ei kaasne tavapärasest erinevat majanduslikku

riski, kuna oluline on vaid mahuti tühjendamine ilma jäätmete edasise käitluseta. Kohus ei

selgitanud, miks ei ole kaalukam hoopis hankija huvi maandada hankijapoolseid riske, mis

seonduvad omakorda elanike huviga teenuse mõistliku hinna vastu ning hankija kohustusega

saavutada hanketulemus mõistliku hinnaga. Hankija ei ole kohustatud arvestama pakkuja

majanduslike riskidega.

4.6. Informatsioon oli pakkumuse esitamiseks piisav. Kehtivast õigusest ei tulene hankijale

kohustust esitada jäätmemahutite täpsed asukohad ja suurused. Kaebajale olid vajalikud andmed

teada juba varem, kuna ta osutab Rakveres jäätmeveoteenust ka praegu. Kaebajal on avalikult

ligipääsetava info põhjal võimalik kaardistada enda jaoks vajalik info (parimad marsruudid

jäätmete kogumiseks ning mahutite asukohad).

4.7. Jäätmevedajal ei ole omandiõigust jäätmetele. Vastustaja ongi soovinud osta

jäätmeveoteenust, mitte anda välja jäätmeveo kontsessiooni. Jäätmevedajal tekib jäätmete

vedamise ajaks vaid valdus veetavate jäätmete suhtes. Jäätmete omanikuks jääb kuni jäätmete

jäätmekäitluskohale üleandmiseni see isik, kellel on täielik õiguslik võim asja üle.

4.8. Kohus on otsusesse kopeerinud kaebaja seisukohti ega ole otsust põhjendanud.

4.9. Kohus on otsuse resolutsiooni p-s 2 kaebaja kasuks välja mõistnud põhjendamatult suured

menetluskulud.

5. AS Eesti Keskkonnateenused vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

põhjendatakse seda järgnevalt:

5.1. Rakvere linna ja vastustaja vahel sõlmitud haldusleping on tühine, kuna tegemist on

piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriva halduslepinguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 95

teise lause mõttes, mis tulnuks HMS § 101 lg 4 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7

lg 5 ja § 23 lg 1 teise lause ning § 31 lg 1 teise lause järgi avaldada Riigi Teatajas. Kuna seda ei

ole tehtud, on haldusleping tühine.

5.2. Asjakohatu on väide, et kuna halduslepinguga anti vastustajale õigus korraldada jäätmete

kogumist, mitte jäätmeveoteenust ise osutada, siis ei ole tegemist kontsessiooniga. Riigihangete

seadusest ei tulene, et töövõtja peaks täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. MTÜ

Lääne-Viru Jäätmekeskus sõlmib ise jäätmevaldajatega lepingud jäätmeveoteenuse osutamiseks

ja jääb seega ise jäätmeveoteenuse osutamise eest vastutavaks isikuks. Ka on MTÜ-l Lääne-Viru

Jäätmekeskus õigus saada jäätmevaldajatelt enda kehtestatud ja Rakvere linnaga kooskõlastatud

tasu ning ta kannab majanduslikku riski, kas see tasu katab ära teenuse osutamiseks tehtavad

kulutused.

5.3. Nõuded kontsessioonilepingu tühisuse suhtes ei tulene üksnes riigihangete seadusest. Nii on

Riigikohus pidanud kontsessioonilepingut tühiseks TsÜS § 87 alusel.

5.4. Hoolimata HKTS § 13 lg 1 p-s 11 sätestatust tuleneb RHS § 141 lg 3 p-st 1, et avaliku võimu

kontrolli all oleva mittetulundusühinguga ei tohi riigihangete seadust kõrvale jättes tehingut

sõlmida, kui sellega antakse teenuste kontsessioon. See norm on lex posterior ja lex specialis

halduskoostöö seaduse suhtes. Ka JäätS § 67 lg-st 2 ei tulene, et kohalik omavalitsusüksus võiks

kontsessiooni üle anda ilma riigihangete seaduse nõudeid järgimata.

5.5. Jäätmevedaja kulud seoses kogumisvahendi tühjendamisega sõltuvad otseselt sellest, kui

suure kogumisvahendiga on tegemist – veokijuhtidele makstakse tükipalka tühjendamiste pealt ja

suurem mahuti täidab jäätmeveoki kiiremini. Seega on suuremate kogumisvahendite puhul

jäätmevedaja kulud sama tulu juures suuremad ning jäätmevedajad peavad tegema pakkumised

ristsubsideerimise alusel. Tühjendatavate kogumisvahendite suurused võivad muutuda, millega

kaasneb vedajale oluline majanduslik risk.

5.6. Hanketingimused ei sisalda pakkumuse tegemiseks vajalikku teavet, kuna vastustaja poolt

avaldatud andmed jäätmemahutite arvu ja nende tühjendamissageduse kohta on omavahel

vastuolus. AS Eesti Keskkonnateenused turuosa Rakvere linna jäätmeveoturust on kuni 15% ja

seega ei ole tal kogu vajalikku teavet.

5.7. Senine jäätmeveopraktika Eestis on olnud selline, et jäätmevedaja saab jäätmete omanikuks

ja suhtleb ise vahetult nii jäätmevaldajate kui jäätmekäitluskohtadega. Sealjuures on tal võimalik

jäätmed eelnevalt sorteerida ja eraldada sealt taaskasutatavad materjalid ning vaid

sorteerimisjääk jäätmekäitlejale viia. Pole esitatud proportsionaalset põhjust, miks käesoleval

juhul peaks jäätmete omanikuks saama hankija ja seega on hankedokumentide vastavad punktid

vastuolus RHS § 3 p-ga 3.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus kuulub vaidlustatud osas tühistamisele

ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

7. Kõigepealt peatub ringkonnakohus Rakvere linna ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus vahel 10.

juunil 2013 sõlmitud halduslepingu vaidlustamise võimalikkusel ja selle halduslepingu

väidetaval tühisusel. Selle halduslepinguga anti MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus kohustus viia

läbi riigihange jäätmeveo korraldamiseks Rakvere linna territooriumil.

8. Esiteks märgib ringkonnakohus, et põhjendatud on apellandi etteheide halduskohtule selles, et

halduskohus andis halduslepingule hinnangu ilma, et ta oleks lepingut vahetult uurinud.

Halduskohtule ei olnud vaidlusalust halduslepingut kohtumenetluse ajal esitatud ja seega ei

saanud ta seda ka hinnata.

9. Siiski ei ole ainuüksi see asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks.

Apellatsioonimenetluses on leping esitatud ja asja materjalide juurde võetud ning sellega seotud

seisukohtade võtmine on võimalik.

10. Kaebaja positsioon seoses selle lepinguga on kahetine. Kõigepealt väitis ta halduskohtus, et

see leping on kontsessioonileping, mille sõlmimiseks tulnuks läbi viia riigihange, ja kuna seda ei

tehtud, on see leping tühine. Halduskohus nõustus selle seisukohaga. Seejärel on kaebaja

vastuses apellatsioonkaebusele asunud täiendavale seisukohale, et tegemist on piiritlemata arvu

juhtumeid reguleeriva halduslepinguga, mida ei ole nõutavas korras avaldatud ja mis ei ole seega

kehtima hakanud.

11. Kõigepealt peatub ringkonnakohus esimesel seisukohal – et leping on tühine seetõttu, et

olemuselt kontsessioonilepingu puhul ei järgitud riigihangete seaduses sätestatud korda.

12. Ehki kaebaja on sellise väite kohtumenetluses esitanud, ei ole ta esitanud kohtule selle

lepingu tühisuse tuvastamise nõuet HKMS § 37 lg 2 p 6 ja § HKMS § 6 lg 1 järgi. Ning ehkki

halduskohus on oma otsuse põhjendavas osas nentinud, et see haldusleping on

kontsessioonileping ning riigihangete seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu tühine,

ei ole halduskohtu otsuse resolutsioonis võetud selle lepingu osas mitte mingisugust seisukohta.

Üksnes kohtuotsuse põhjendavas osas nenditud seisukoht, mida ei ole kohtuotsuses

resolutsioonis mingil viisil sõnastatud, ei oma menetlusosalise õigustele ega kohustustele

mingisugust mõju ning vastavalt ei saa see seisukoht olla HKMS § 180 lg 1 ls-st 1 tulenevalt

apellatsioonimenetluses vaidlustatav.

Ringkonnakohus märgib ka, et kaebajat on läbi kohtumenetluse esindanud vandeadvokaat.

Kaebuses esitatud nõuded olid selged ja piiritletud ning ka vastuses apellatsioonkaebusele ei

kinnita kaebaja tagantjärgi, et tema tegelik eesmärk oli vaidlustada ka väidetav

kontsessioonileping eraldi nõudega. Seetõttu ei ole võimalik halduskohtule ette heita ka

selgitamiskohustuse rikkumist ega lugeda väidetava kontsessioonilepingu tühisuse tuvastamise

nõuet hõlmatuks mõne teise kaebuse nõudega.

13. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et niisuguse lepingu tühisust ei ole võimalik tuvastada

kohtuotsuse põhjendustes asja lahendamisel tähtsust omava asjaolu tuvastamisena.

Halduslepingu tühisuse tuvastamine on halduskohtumenetluse seadustikus eraldi reguleeritud

nõude liik (tuvastamisnõue, HKMS § 37 lg 2 p 6) ning järelikult tuleb sellise nõude lubatavust ja

põhjendatust kontrollida võrdväärselt kõigi halduskohtulike õiguskaitsevahenditega ning võtta

nõude lubatavuse korral selle põhjendatuse osas seisukoht kohtuotsuse resolutsioonis.

Vastupidise lähenemise korral, st lubades nõudeid lahendada kõigest kohtuotsuse põhjendustes,

muutuks halduskohtulike nõuete lubatavuse ja põhjendatuse regulatsioon sisutuks, sest avaneks

võimalus nõuete lubatavusele esitatud nõuetest möödahiilimiseks. Tekiks olukord, kus isik võiks

esitada erinevaid nõudeid ja kohus peaks neid otsuse põhjendustes lahendama, ilma et isik peaks

tasuma nõuetelt riigilõivu, kontrollitaks nõuete tähtaegsust jne. Sisutuks muutuksid ka

riigihangete seaduses sätestatud piirangud hankelepingu tühisuse nõude esitamisele, nt kohustus

läbida kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis (RHS § 117 lg

1), lepingu suhtes tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks ette nähtud kuuekuuline tähtaeg (RHS

§ 121 lg 13) jne.

14. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Rakvere linna ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus vahel 10.

juunil 2013 sõlmitud väidetav kontsessioonileping ei ole apellatsioonimenetluses vaidluse

esemeks. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik seisukohta võtta selles, kas tegemist on

kontsessioonilepinguga või mitte ning millised oleksid selle lepingu tagajärjed tühisuse korral

hilisematele riigihankemenetluses tehtud otsustele ja sõlmitud lepingutele.

15. Teise aspektina on kaebaja oma vastuses apellatsioonkaebusele esitanud seisukoha, et

kõnealune haldusleping on piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping, mis oleks tulnud

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 101 lg-st 4 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) § 7 lg-st 5, § 23 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevalt avaldada Riigi Teatajas, ning kuna seda

pole tehtud, ei ole haldusleping kehtivust omandanud.

16. Ringkonnakohus ei nõustu seisukohaga, et vaidlusalune haldusleping on piiritlemata arvu

juhtude reguleerimiseks sõlmitud haldusleping.

Kõnealune leping on sõlmitud Rakvere linna ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse vahel. Lepingu

esemeks on lepingu p 1.1. järgi jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete

täitmise ja jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise korra

reguleerimine. Lepinguga anti MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus erinevaid ülesandeid, mh

näiteks riigihanke läbiviimine, selle raames otsustuste tegemine ning hankelepingu sõlmimine,

hankemenetlusest tulenevate vaidluste lahendamisel osalemine, jäätmevaldajate üle arvestuse

pidamine, jäätmevaldajatega arveldamine, jäätmevoe teenustasu ja jäätmekäitluskeskuse tasu

kehtestamine, jäätmete käitlemise korraldamine (vt ka tl 114p, kd IV). Kaebaja on teinud sellest

järelduse, et need ülesanded puudutavad kõiki Rakvere linna jäätmevaldajaid, riigihankes

osalemisest huvitatud ettevõtjaid ning kõiki teisi isikuid, kes annavad Lääne-Viru

Jäätmekäitluskeskusele üle jäätmeid, ja et seega on tegemist piiritlemata arvu juhtumeid

reguleeriva halduslepinguga HMS § 95 teise lause mõttes.

Ringkonnakohtu hinnangul ei muutu kõnealune leping piiritlemata arvu juhtumite

reguleerimisele suunatud halduslepinguks pelgalt sellepärast, et lepingu täitmisel tehtavad

otsustused ja toimingud võivad omada lõppkokkuvõttes teatud mõju kolmandate isikute jaoks.

Leping on sõlmitud kahe selgelt kindlaksmääratud isiku - Rakvere linna ja vastustaja - vahel,

ning ei oma vahetut mõju kolmandatele isikutele. Lepinguga anti vastustajale üksnes õigus

teatud otsustuste tegemiseks, mis nende otsustuste tegemisel võib kolmandate isikute suhtes

õiguslikku mõju omada, mitte ei kehtestatud kolmandate isikute õigusi vahetult mõjutavat

iseseisvat regulatsiooni.

Selle kasuks, et vaidlusalust lepingut ei tuleks kvalifitseerida piiritlemata juhtumeid

reguleerivaks halduslepinguks, kõneleb ka võrdlus analoogilisi olukordi reguleerivate halduse

üld- ja üksikaktidega. Nii on Riigikohus leidnud näiteks, et kohaliku omavalitsuse korraldus,

millega kehtestatakse kaugkütte korras müüdava soojuse piirhind, on haldusakt. Ning seda

hoolimata asjaolust, et kindlaksmääratud soojuse piirhinnast sõltub ka see, kui palju peavad

soojuse eest maksma kaugkütte tarbijad, st määratlemata kolmandad isikud. Riigikohus nentis, et

konkreetsele tarbijale müüdava soojusenergia hinnale ja seeläbi ka tarbija õigustele ja

kohustustele võib piirhinna kooskõlastamisel olla üksnes kaudne mõju ning ka see saab avalduda

üksnes läbi võlaõigusliku suhte (vt RKHKm 3-3-1-7-10, p 9-10). Ka käesoleval juhul on

tegemist sarnase olukorraga.

Kuna tegemist ei ole piiritlemata arvu juhtumite reguleerimisele suunatud halduslepinguga, ei

saa nõustuda ka kaebaja väitega, nagu poleks see haldusleping nõuetekohaselt avaldatud ja seega

kehtivust mitte omandanud.

17. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus ülejäänud vaidluses esitatud väiteid.

18. Kaebaja heidab vastustajale põhiliselt ette kahte asja. Esiteks peab kaebaja õigusvastaseks

seda, et jäätmevedaja ei saa jäätmete omanikuks. Teiseks leiab kaebaja, et hanketingimused

panevad kaebajale põhjendamatu majandusliku riski, kuna jäätmevedajale makstaks ühe

jäätmemahuti tühjendamise eest ühesugust hinda sõltumata selle suurusest, ning kui

jäätmevaldajad hakkavad kasutama teistsuguse suurusega mahutit, võib see olla jäätmevedajale

kahjulik.

Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et üldistatult võib väita, et kaebaja soovib, et hankija

korraldaks jäätmeveo selliselt, mis oleks jäätmevedajale majanduslikult kõige kasulikum. Seda

kinnitavad ka kaebuses tehtud viited teistele jäätmeveohangetele, mis on viidud läbi kaebajale

meelepärasel viisil. Samas unustab kaebaja, et ühestki õigusaktist ei tulene jäätmeveoteenuse

pakkumisest huvitatud isikule subjektiivset õigust, et riigihankena hangitav jäätmevedu

korraldataks jäätmevedajale majanduslikult kõige kasulikumal viisil. Riigihanke eesmärk ei ole

selles osalevatele pakkujatele majanduslikult kõige soodsamate lahenduste leidmine, et viimased

saaksid teenuse osutamise käigus maksimaalset tulu. Riigihanke eesmärk on eeskätt avalike

rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine (RHS § 1 ja § 3 p 1).

19. Kaebajal puudub selgelt igasugune subjektiivne õigus nõuda seda, et ta peaks saama jäätmete

omanikuks. On selge, et kaebaja oleks huvitatud jäätmete omandamisest, et need ise hiljem

vähemalt mingis osas või kujul edasi müüa. Samas oli hanke objektiks jäätmeveoteenuse

osutamine. Jäätmeveoteenus ei pea sisaldama endas vedaja õigust jäätmete omandamiseks.

Veoteenuse eesmärk ongi eeskätt vaid asjade transportimine ning selle puhul ei teki vedajal

reeglina õigust veetavate asjade endale jätmiseks. Seetõttu on asjakohatud kaebaja poolt

erinevate õigusnormide abil koostatud konstruktsioonid, kus jõutakse järeldusele, et jäätmed on

peremehetu vallasasi, mille jäätmevedaja AÕS § 96 lg 1 järgi hõivab. AÕS § 96 lg-st 1 ei tulene

jäätmevedajale subjektiivsest õigust saada jäätmete omanikuks, kui hanketingimused näevad

ette, et jäätmevedaja peab jäätmed üle andma teisele isikule jäätmete töötlemiseks.

20. Ei saa eitada, et vaidlusalused hanketingimused kätkevad endas tõepoolest majanduslikku

riski, et kuivõrd kaebajat tasustataks ühe jäätmemahuti tühjendamise eest ühesuguse tasuga

sõltumata sellest, kui suure mahutiga on tegemist, siis võib juhtumil, kui isikud hakkavad

kasutama suuremaid mahuteid, mida tühjendatakse harvem, kaebaja sissetulek väheneda.

Ent ringkonnakohus nõustub MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus seisukohaga, et selline majanduslik

risk ei ole ebaproportsionaalne. Esiteks on vastustaja selgitanud ringkonnakohtu jaoks piisavalt

veenvalt, miks selline lahendus vajalik oli – vältimaks seda, et kui pakkumisi küsitakse erinevate

jäätmete või konteinerite lõikes, teeb jäätmevedaja oma pakkumised selliselt, et osades gruppides

toimub jäätmevedu jäätmevaldaja jaoks väga kallilt ning teistes sellevõrra odavamalt, mistõttu

pannakse üks jäätmevaldajate grupp maksma jäätmeveo eest ebamõistlikult suurt hinda. Sellise

olukorra vältimiseks võib olla ühe hinna kehtestamine kõigi mahutite lõikes põhjendatud

lahendus.

Ehkki kaebaja on välja käinud ka omapoolseid versioone, kuidas saaks sellist olukorda

lahendada muul moel, ei ole pakkumisest huvitatud isikul õigust teha riigihanke korraldajale

ettekirjutusi, kuidas tuleks hanketingimused kehtestada. Hankija peab riigihanget korraldades

arvestama mitte ainult seda, kuidas oleks prognoosotsustuste tegemine pakkujale võimalik lihtne,

aga ka RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise muude põhimõtetega. Ringkonnakohus ei

näe, et käesoleval juhul tehtud valik, kus pakkumine põhineb ühe konteineri tühjendamise

maksumusel, oleks ebaproportsionaalselt pakkujate kahjuks.

Lisaks on AS Eesti Keskkonnateenused (endise ärinimega AS Veolia Keskkonnateenused)

ringkonnakohtule teadaolevalt tegutsenud jäätmeveo valdkonnas pikka aega ning omab

eelduslikult piisavat kogemust selleks, et sellise majandusliku riski suurust adekvaatselt hinnata

ning sellega pakkumise tegemisel vastavalt arvestada. Oluline on seegi, et kui kaebaja loeb riski

liiga suureks, on tal võimalik käesoleval riigihankel osalemisest loobuda.

Eelneva tõttu ei pea ringkonnakohus õigusvastaseks seda, et hanketingimustest tulenevalt oli ette

nähtud teenuse osutajale mahuti tühjendamise eest ühesuguse hinna maksmine sõltuma sellest,

kas tegu oli 40 või 800 liitrise mahutiga või siis 1,5 m3 või 4,5 m3 mahutiga.

21. Ringkonnakohus ei nõustu ka seisukohaga, et hanketingimused ei sisalda pakkumuse

tegemiseks vajalikku teavet. Hankedokumentide lisas 2 (tl 30, kd 1) on kirjeldatud, kui palju on

Rakveres kinnistuid ja inimesi, ära on näidatud eeldatav jäätmete kogus aastas, samuti

konteinerite arv ning tühjendamiste arv. Sellised andmed peaksid olema jäätmeveo valdkonnas

tegutsevale isikule pakkumise tegemiseks piisavad. Kaebaja väited, et hankedokumentides

olevad andmed on mingil määral omavahel vastuolus või siis kehtestab teistsugused andmed

muude õigusaktidega võrreldes, ei tähenda vajadust hankedokumentide tühistamiseks. Vastustaja

on selgitanud, et riigihankes osalemisel tuleb lähtuda hankedokumentides toodud nõuetest ja

andmetest. Samuti on hankemenetluses osaleval isikul või sellest huvitatud isikul RHS § 56 lg 1

järgi õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning

pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Ka kaebaja oleks saanud kasutada seda võimalust, kui

talle tõepoolest mingid hanketingimustes esitatud andmed ebapiisavad või ebaselged olid.

22. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud, sealhulgas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (1822,32 eurot +

607,44 eurot) jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja on apellatsioonimenetluses tasunud

riigilõivu 639,11 eurot. Halduskohtus taotles MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 4253,97 euro

väljamõistmist menetluskuluna (3214,00 + 1039,97 eurot, vt tl 33 ja 70, kd IV). Arvestades

käesoleva haldusasja menetluse käiku, kus menetlusosalised on esitanud arvukalt taotlusi ja

määruskaebusi, ei näe ringkonnakohus alust menetluskulude vähendamiseks. Seetõttu tuleb AS-lt

Eesti Keskkonnateenused mõista MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus kasuks välja menetluskulud

4893,08 eurot.

23. Menetluslikult poolelt on apellant vaidlustanud eraldi ka halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i

2, millega mõisteti MTÜ-lt Lääne-Viru Jäätmekeskus kaebaja kasuks välja menetluskulu 5011,38

eurot seoses kaebaja taotluse alusel menetluse osalise lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on see menetluskulu põhjendamatult suur, kuna Tartu

Ringkonnakohtu 15. jaanuari 2014. a määrusega on MTÜ-lt Lääne-Viru Jäätmekeskus kaebaja

kasuks juba osaliselt menetluskulusid välja mõistetud (1389,52 eurot), mis sisaldab endas ka

osaliselt kaebuse menetlemisega seotud kulusid, ning lisaks oli kuludokumentide järgi nende

kulude hulgas kajastatud ka tegevust, mis ei olnud seotud kaebuse selle osaga, milles menetlus

lõpetati.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ka selles osas. Nagu eelnevalt (p 22) ilmnes, kuulub

kaebajalt vastustaja kasuks väljamõistmisele 4893,08 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks

õiglane lahendus, kus kaebus jääb põhiosas kohtu menetlusse, kuid lõpetatud kaebuse osaga

seoses hüvitatakse kaebajale rohkem menetluskulusid (5011,38 eurot + 1389,52 eurot), kui

hüvitatakse vastustajale seoses sellega, et kaebus jääb valdavas osas täielikult rahuldamata

(4893,08 eurot). Seda eriti olukorras, kus on kaheldav, et kõik kaebaja kasuks seoses menetluse

lõpetamisega väljamõistetud menetluskulud olid seotud kaebuse lõpetatud osaga. Arvestades

seda, et Tartu Ringkonnakohtu määrus on jõustunud ning vastustajalt on kaebaja kasuks

käesolevas kohtumenetluses juba 1389,52 eurot välja mõistetud, tekib ringkonnakohtu arvates

õiglane lahendus siis, kui vaidlustatud halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 täielikult

tühistatakse. Selliselt kujuneb olukord, kus kokkuvõttes peab kaebaja kandma seoses sellega, et

tema kaebus jääb põhiosas rahuldamata, vastustaja menetluskulusid 3503,56 (4893,08 - 1389,52)

euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on selline lõpptulemus õiglane ja mõistlik ning

kooskõlas HKMS § 108 lg-s 11 sätestatuga.

24. Kokkuvõttes kuulub apellatsioonkaebus täielikult rahuldamisele ja halduskohtu otsus

vaidlustatud osas tühistamisele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene