3-14-51163/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51163

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus kartserisse paigutamise

keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 4. augusti 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. augusti 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 9. juunil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata

tema kartserisse paigutamine ja kartserisse paigutamise haldusakti väljastamine.

2. Koos kaebustega esitas N. Lilitškin taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 4. augusti 2014. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlused riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt:

3.1 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku

taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu

tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid

tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kehtestab füüsilisele isikule menetlusabi andmisel

piirangud. Antud sätte kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei

ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on

arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on

maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste

täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi

vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning

taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni

peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud.

3.2 Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotlusele

esitamisele eelnenud nelja kuu (9. veebruar 2014 kuni 8. juuni 2014) sissetulek 130 eurot,

millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 kuulub maha arvamisele 91 eurot, s.o

kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud

kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 19,50 eurot, s.o (130-91)/4x2.

3.3 Riigilõivuseaduse § 571 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu

15 eurot. Riigilõivuseaduse § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohus leidis, et kuna kohtule ei ole veel selge,

kas kaebaja soovib esitada kaebust koos esialgse õiguskaitse taotlusega või ainult esialgse

õiguskaitse taotlust vaidemenetluse ajaks, siis nõuab kohus antud hetkel riigilõivu vaid 15

euro ulatuses. Kui kaebaja siiski esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, on kohtul

võimalik vabastada kaebaja ülejäänud riigilõivu summa tasumisest. Seega tuleb käesoleval

hetkel tasuda kaebuselt riigilõivu 15 eurot.

3.4 Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga, mis ei ületa

tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega ei ole menetlusabi andmine HKMS §

112 lg 1 p 1 alusel lubatud ning kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 4. augusti 2014. a

määruse tühistada. Kaebaja väidab, et on riigilõivu ära tasunud. Muid põhjendusi

määruskaebusest ei nähtu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, et ta on riigilõivu juba tasunud. Käesolevaks

hetkeks ei ole haldusasja individuaalsele viitenumbrile riigilõivu laekunud.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 4. augusti 2014. a määruses esitatud seisukohtadega

ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses pole

esitatud põhjendusi, mis annaksid alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade

revideerimiseks.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 4. augusti 2014. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene