2-14-52587/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. august 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-52587

Tsiviilasi

XXXhagi XXXOÜ vastu töövaidluses (töövaidlusasi

nr 4-1/498)

Tsiviilasja hind

3 420,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX)

Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt XXXOÜ (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks

välja hüvitis 3 118,82 eurot, sissenõudekulude hüvitis 40 eurot, viivis 124,26 eurot

ja alates 30. augustist 2014 viivis hüvitise 3 118,82 eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

2-14-52587

2 (5)

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja) esitas 11. märtsil 2014 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK)

avalduse XXXOÜ (kostja) vastu töövaidluses. TVK lahendas avalduse 30. aprilli 2014. aasta

otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/498 ja rahuldas selle. Kostja esitas 28. mail 2014 kohtule

avalduse vaadata pooltevaheline töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas

kostja TVK otsuse tervikuna. Kostja avalduses sisaldusid juba ka vastuväited hageja nõuetele.

2. Kohus võttis hageja avalduse 16. juuni 2014. aasta määrusega menetlusse, määras tähtajad

vastuse ja arvamuse esitamiseks ning toimetas määruse pooltele kätte . Kostja vaidles hagile

vastu, hageja jäi TVK-le esitatud nõuete juurde. Kohus määras 15. juuli 2014. aasta

määrusega lahendada tsiviilasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja andis pooltele

sellega seonduvad tähtajad. Pooled täiendavaid sisulisi seisukohti enam ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

3. Hageja nõuab kostjalt hüvitiste 520 eurot; 2004,93 eurot ja 593,89 eurot, viivise ja

nõudekulude katteks 40 euro maksmist. Hageja põhiväited on järgmised:

− pooled sõlmisid 19. jaanuaril 2009 töölepingu, mille alusel hageja töötas samast ajast

kostja juures. Hageja igakuine töötasu alates 1. aprillist 2013 oli 520 eurot kuus;

− pooled sõlmisid 28. veebruaril 2014 töölepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt

pooltel puuduvad teineteisele pretensioonid seoses töölepingu täitmisega ja/või

lõpetamisega. Seoses töölepingu lõpetamisega võttis kostja endale kohustuse tasuda

hagejale hiljemalt 5. märtsil 2014 palga veebruarikuu eest netosummas 424,61 eurot,

kompensatsiooni

ühe

kuu

eest

netosummas

424,61 eurot,

kompensatsiooni

netosummas 1 550,78 eurot, samuti kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest

vastavalt töölepingule (31. jaanuari 2014 seisuga oli kasutamata 22,29 päeva ning

veebruaris lisandus veel 2,15 päeva);

− kostja maksis hagejale veebruarikuu eest 28. veebruaril 2014 palgaks 424,61 eurot,

aga jättis ülejäänud osas sama kuupäeva kokkuleppe täitmata. XXX holdingu

finantskontroller teatas 5. märtsil 2014, et ülekande saab teha alles 7. märtsil 2014, aga

ka siis raha hagejale ei laekunud. Kostja esindaja lubas seejärel makset

10. märtsiks 2014, mida samuti ei sooritatud;

− hageja nõuab kostjalt kokkuleppe täitmist veel täitmata osas, st brutosummades

hüvitisi 520 eurot (vastab ühe kuu netotasule 424,61 eurot) ja 2 004,93 eurot (vastab

kokku lepitud netohüvitisele 1 550,78 eurot); kasutamata puhkuse hüvitamist 24,44

päeva eest summas 593,89 eurot ja viivise maksmist neilt summadelt alates

2-14-52587

3 (5)

6. märtsist 2014 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

samuti sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot vastavalt VÕS § 113¹ lg-le 1.

TVK-le avalduse esitamise seisuga oli hageja arvutuse kohaselt sissenõutavaks

muutunud viivis (bruto)summas 4,23 eurot ja edasiulatuvat viivist nõuab hageja alates

12. märtsist 2014

4. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− hageja rikkus oma töökohustusi ja tekitas kostjale sellega kahju, mille hüvitamise

nõude kostja saab tasaarvestada hageja võimaliku nõudega;

− töölepingu lõpetamise ajal kostja veel kahjust ei teadnud, sh ei teadnud ta, et hageja on

seotud 19. veebruaril 2014 kostja ruumides toimunud töölepingute vargusega. Varguse

uurimiseks on algatatud kriminaalasi nr 14230103664 karistusseadustiku § 346

tunnustel ja hageja on selles asjas kahtlustatav;

− lisaks kahtlustab kostja hagejat selles, et hageja on suhelnud kostja klientidega ja

arveldanud nendega ilma raamatupidamises seda kajastamata – sellega rikkus hageja

lojaalsuskohustust ja tekitas samuti kostjale kahju;

− hageja nõue ja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, mis võimaldab kohtul

jätta kohaldamata nii ebaõiglust tekitava õigusliku regulatsiooni kui ka arvestamata

poolte kokkulepped.

6. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

8. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 sätestab, et TVK otsusega

mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks

maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates TVK otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast

päevast. Kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule

ITVS § 24 lg 4 alusel taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule

taotluse esitanud pool.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− 19. jaanuari 2009 töölepingu (tlk 22-26, TVK tlk 60–65 ja 69) alusel töötas hageja

kostja juures ja tema igakuine töötasu alates 1. aprillist 2013 oli 520 eurot kuus;

− 28. veebruaril 2014 kokkuleppega lõpetasid pooled töölepingu ja kostja kohustus

tasuma hagejale hiljemalt 5. märtsil 2014 veebruarikuu töötasu netosummas

424,61 eurot,

kompensatsiooni

ühe

kuu

eest

netosummas

424,61 eurot,

kompensatsiooni netosummas 1 550,78 eurot, samuti kompensatsiooni kasutamata

2-14-52587

4 (5)

puhkuse eest vastavalt töölepingule (tlk 34 ja 82, TVK tlk 67). Töölepingu lõppemise

aja seisuga jäi hagejal kasutamata 24,44 puhkusepäeva;

− kostja maksis hagejale veebruarikuu eest 28. veebruaril 2014 palga 424,61 eurot, aga

jättis ülejäänud osas sama kuupäeva kokkuleppe täitmata;

− kostja juures toime pandud varguse uurimiseks on algatatud kriminaalasi nr

14230103664 (tlk 11–12).

11. Samuti ei ole pooltel vaidlust hageja nõuete arvestuse, sh bruto- ja netosummade

vastavuse ega viivise arvestuse osas. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 231 lg 2 esimene lause

sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. Seega saab kohus TsMS § 231 lg 4 alusel lugeda hageja väited

nõudesummade kujunemise kohta kostja poolt omaksvõetuks.

12. Tulenevalt poolte väidetest on hageja nõude õiguslik alus VÕS § 8 lg 2, mille kohaselt on

leping

lepingupooltele

täitmiseks

kohustuslik.

Hageja

tugineb

28. veebruari 2014

kokkuleppele ja kostja ei ole väitnud, et kokkuleppe oleks mingil põhjusel kehtetu. VÕS

§ 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Kuna pooled on kõigi kolme põhinõude osas kostja kohustuses kokku leppinud,

siis saab hageja nõuda vastavat täitmist. Vaidlust ei ole selles, et põhinõuetele vastavad kostja

kohustused on täitmata.

13. Kostja esimese vastuväite järgi on tal õigus tasaarvestada oma nõue hageja vastu

käesolevas asjas esitatud hageja nõuetega. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut

(tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause järgi toimub tasaarvestus avalduse

tegemisega teisele poolele. Põhimõtteliselt on lubatav tasaarvestuse tegemine kohtumenetluse

käigus ja selleks ei tule esitada vastuhagi (vt nt Riigikohtu 10. mai 2004. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-58-04, p 11 ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Siiski pidi kostja

oma esimese vastuväite edukuseks tegema selge sisuga tasaarvestuse avalduse, milles

märkima oma nõude aluse ja summa ning näitama, millises ulatuses ta oma väidetava nõude

hageja nõuetega tasaarvestab. Vaatamata kohtu vastavale selgitusele kostja menetluses

niisugust avaldust ei teinud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi tuleb

kindlale isikule suunatud tahteavaldus väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega

(Riigikohtu 13. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-13, p 13 esimene lõik). Kuna

kostja tasaarvestuse tahteavaldus ei ole väljendatud, siis ei saa kohus hinnata tasaarvestuse

aluseid sisuliselt. Kohus märgib siiski, et kostja väide tal kahju tekkimisest ja hageja süüst

selles on tõendamata.

14. Kostja teise vastuväite järgi on hageja nõue ja käitumine vastuolus hea usu põhimõttega.

VÕS § 6 lg 2 näeb ette, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat,

kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole

õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte rikkumisele viitavad

asjaolud peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama rikkumisele tuginev pool, st käesoleval

juhul kostja. Kohtu hinnangul ei ole kostja nimetanud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis

annaks lugeda hageja käitumise 28. veebruari 2014 kokkuleppe sõlmimisel või selle täitmise

nõudmisel vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Kostja väidetes hageja kahtlustamise kohta

2-14-52587

5 (5)

19. veebruari 2014 varguses ei täheldada kohus samuti selliseid, mis viitaks hea usu

põhimõtte rikkumisele just 28. veebruari 2014 kokkuleppe sõlmimisel või täitmisel. Seetõttu

ei ole ka teine vastuväide edukas.

15. Eeltoodud kaalutlustel on hageja põhinõuded põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 28. veebruari 2014 kokkuleppes ette nähtud ja veel tasumata hüvitise

3 118,82 eurot ( = 520 + 2004,93 + 593,89).

16. Kõrvalnõuetega taotleb kostja hagejalt viivise ja nõudekulude katteks 40 euro

väljamõistmist. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ja nõudekulude puhul § 113¹

lg 1. Neile nõuetele ei ole kostja eraldi vastuväiteid esitanud, mistõttu sõltub nende

lahendamine hageja põhinõuete lahendusest. Kuna hageja põhinõuded olid edukad, siis

rahuldab kohus ka mõlemad kõrvalnõuded. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud viivise määr on ajas muutuv,

käesoleva aasta esimesel poolel oli see 8,25% ja teisel poolel on 8,15%. Seega arvutab kohus

otsuse tegemise aja seisuga viivise 124,26 eurot kokku järgmiselt: perioodi 3. märts –

30. juuni 2014 (117 päeva) eest 82,48 eurot ( ≈ 3118,82 × 8,25% / 365 × 117) ja perioodi

1. juuli – 29. august 2014 (60 päeva) eest 41,78 eurot ( ≈ 3118,82 × 8,15% / 365 × 60). Edasi

tuleb kostjal maksta viivist põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

17. Nii põhi- kui kõrvalnõuded tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja brutosummades, sest

tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 1 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud,

mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu,

töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, aga samuti kohtu

või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis. TuMS § 40 lg 2 teise lause järgi

peetakse tulumaks kinni väljamakse tegemisel.

18. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja esitatud

kohtueelse teatevahetuse dokumendid (tlk 83–84 ja TVK tlk 68), sest neist ei nähtu asja

lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, muu hulgas ei ole võimalik üheselt tuvastada teadete

saatjat ega saajat.

19. Tsiviilasja hind maakohtus on TsMS § 134 lg 1, § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 alusel

hagi esitamise aja seisuga 3 420,35 eurot ( = 520 + 2004,93 + 593,89 + 40 + 4,23 + (520 +

2004,93 + 593,89) × 8,25%).

20. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik