2-14-22664/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. august 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-22664

Tsiviilasi

Osaühingu XXX hagi XXX OÜ vastu kaubamärgiõiguse

rikkumise lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing XXX (registrikood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaido Künnapas

Kostja: XXX OÜ (registrikood XXX), seaduslikud

esindajad juhatuse liikmed XXXja XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühingu XXX (registrikood XXX) hagi XXX OÜ (registrikood

XXX) vastu kaubamärgiõiguse rikkumise lõpetamise nõudes.

2. Rahuldada hageja 18. juuni 2014 taotlus hagiavalduse lisade nr 9 ja 10 ning

14. augusti 2014 taotlus kahe täiendava dokumentaalse tõendi (lisad nr 3 ja 5)

vastuvõtmiseks ja võtta viidatud neli dokumentaalset tõendit koos tõlgetega

tsiviilasja toimikusse.

3. Keelata kostjal XXX OÜ kaubamärgi „XXX” (kaubamärgi registrikood XXX)

sõnalise ühendi kasutamine XXX reklaamiteenuses märksõnana (XXX) ning

kohustada kostjat XXX OÜ hoiduma kaubamärgi „XXX” sõnalise ühendi XXX

reklaamiteenuses märksõnana kasutamisest tulevikus.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-14-22664

2 (7)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing XXX (hageja) esitas 18. juunil 2014 kohtule hagiavalduse XXX OÜ (kostja)

vastu kaubamärgiõiguse rikkumise lõpetamise nõudes. Hageja täpsustas oma nõuet

14. augustil 2014. Kohus võttis hagiavalduse 20. juuni 2014. aasta määrusega menetlusse ja

toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 4. juulil 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu.

Hageja esitas 21. juulil 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.

2. Kohus määras 31. juuli 2014. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja

andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Hageja esitas kohtu määratud tähtajaks täiendavad

seisukohad ja taotlused, millest kohus teatas kostjale 17. augusti 2014 kirjaga. Samas kirjas

märkis kohus, et menetlus jätkub hageja poolt täpsemalt piiritletud nõudes. Kostja enam uusi

vastuväiteid ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

3. Hageja nõuab keelata kostjal kaubamärgi „XXX” (registrikood XXX, edaspidi „hageja

kaubamärk”) sõnalise ühendi kasutamine XXXreklaamiteenuses märksõnana (XXX) ning

kohustada kostjat hoiduma hageja kaubamärgi sõnalise ühendi XXXreklaamiteenuses

märksõnana kasutamisest tulevikus, või teise võimalusena tuvastada kõlvatu konkurents

kostja tegevuses, mis avaldub hageja kaubamärgi kasutamises kostja veebilehe ja seeläbi tema

äritegevuse reklaamimisel XXX ostingumootoris XXX reklaamiteenuse kaudu ning keelata

kostjal selline tegevus edaspidi. Hageja põhiväited on järgmised:

− hageja tegeleb erinevate uste (tõstukuksed, garaažiuksed, laadimissillad ja –tihendid,

kiirrulluksed, tõkkepuud, liuguste automaatika, voldikuksed, tulekindlad metalluksed

jne) tootmisega, müügiga ning arendamisega. Hageja tegutseb peaasjalikult Eesti turul,

kuid ka välisturgudel Põhja-Euroopas;

− hageja kaubamärk on 7. oktoobril 2005 registreeritud Eesti Patendiameti hallatavas

kaubamärkide registris. Hageja kasutab kaubamärki ja seda sisaldavat ühingunime

selleks, et oma tooteid ja teenuseid tarbijatele reklaamida, tarbijaid suunata hageja

tooteid ostma ning tekitada omale püsikliendibaas ehk muuta nad margitruuks. Hageja

2-14-22664

3 (7)

teeb ennast tarbijatele nähtavaks eelkõige veebilehe www.XXX.eu ja sellel

kättesaadavate tootekataloogide kaudu, mis sisaldavad hageja kaubamärgi kujutisi.

Hageja tähistab kaubamärgiga ka oma tooteid. Kogu hageja marketingitegevus

põhineb hageja kaubamärgi reklaamimisel ning selle vahendusel tarbijates ostusoovide

ja -harjumuste kujundamisel;

− kostja on hageja konkurent, kes on spetsialiseerunud kvaliteetsete tõstuste, tööstususte,

tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahenduste müügile, paigaldusele ja hooldusele.

Poolte kaubaturg on kattuv (tooted on klientide jaoks vahetatavad ja segaminiaetavad)

ning tootesortiment on suures osas samaväärne;

− kostja kasutab hageja kaubamärki interneti otsingumootori XXX reklaamiteenuse

XXX (edaspidi „XXX”) abil selliselt, et hageja kaubamärgi sisestamise tulemusena

kuvatakse otsingu teostanud isikule kostja reklaam. Sellest järeldab hageja, et kostja

kasutab hageja kaubamärki enda veebilehe, müüdavate kaupade ning teenuste ning

kontaktandmete reklaamimiseks;

− XXX statistika kohaselt on perioodil juuli 2012 – juuni 2013 kasutatud otsingusõna

„XXX” keskmiselt 400 korda kuus, perioodil juuli 2013 – juuni 2014 keskmiselt 340

korda kuus. Hageja hinnangul näitab kaubamärgil põhineva märksõna järgne otsingute

maht, et kliendid on teadlikud hageja kaubamärgi olemasolust ning kasutavad seda

XXX otsingumootorisse sisestatava märksõnana. Hageja kaubamärgi sõnalise osa

otsingute arvu ajalisele vähenemisele vastab kostja ärinime otsingute arvu kasv 40-lt

90-le;

− hageja pöördus kostja poole taotlusega lõpetada hageja kaubamärgi kasutamine,

millele kostja vastas keeldumisega ega lõpetanud kaubamärgi kasutamist. Samuti

pöördus hageja XXX Inc poole, paludes lõpetada kostjale XXX teenuse osutamine,

mille raames kasutatakse otsingusõnana hageja kaubamärki, aga teenusepakkuja vastas,

et ta ei lahenda teenuse osutamisel tekkida võivaid kaubamärgivaidlusi.

4. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− iga isik, kes kasutab tõstuste või muude hageja poolt pakutavate teenuste otsimiseks

hageja kaubamärgi sõnalist osa, on teadlik kaubamärgiomanikust ja tema pakutavatest

teenustest. Vastav sõna „XXX” ei ole tavakeelekasutuses seostatav sõnadega

tõstuksed, garaažiuksed, voldikuksed vms. Isik, kes kasutab üldiste otsingusõnade

asemel konkreetset kaubamärki, otsibki seda märki kandvaid tooteid ning on

võimeline sellega varustatud tooteid eristama teistest toodetest;

− poolte tooted on küll sarnased, ent iga mõistlikult informeeritud tarbija oskab vahet

teha kummagi isiku kaubamärgil ja toodetel;

− keskmisel internetikasutajal on võimalik eristada otsingutulemust „www.XXX.eu

Tõstukuksed, Garaažiuksed, Voldikuksed” selgelt otsingutulemusest „Tõstukuksed

XXX – XXX.ee” ning miski ei viita võimalusele, et tarbija võiks ekslikult arvata, et

lingi „Tõstukuksed XXX – XXX.ee” alt on võimalik saada infot hageja pakutavate

kaupade ja teenuste kohta.

6. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

2-14-22664

4 (7)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

9. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

hageja taotlus hagiavalduse lisade nr 9 ja 10, mis algselt olid esitatud ilma tõlketa, ning

14. augusti 2014 taotlus kahe täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. Kohus

rahuldab need taotlused ja võtab viidatud tõendid koos tõlgetega toimikusse.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− hageja kaubamärk on registreeritud 7. oktoobril 2005 Eesti Patendiameti hallatavas

kaubamärkide registris kombineeritud märgina (tlk 15), see kuulub hagejale ja omab

kaitset järgmistes klassides: 6 (metalluksed ja nende tarvikud, metallist piirded,

metallist aiad ja väravad), 7 (tõstukid), 9 (läbipääsusüsteemid, automaatikaseadmed),

35 (jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele), 37 (ehitustegevus, remont,

paigaldustööd, hooldus), 40 (metallitöötlemine);

− kostja tegutseb osaliselt hagejaga samal tegevusalal, mõlemad pakuvad ja turustavad

tõstuksi, tööstusuksi ja tuletõkkeuksi, poolte pakutavad tooted on sarnased (tlk 13–14

ja 16);

− kostja kasutab hageja kaubamärgi sõnalist osa XXX’i abil selliselt, et hageja

kaubamärgi sõnalise osa sisestamise tulemusena kuvatakse otsingut teostanud isikule

koos reklaamilingiga järgmine ettevõtlust puudutav kaubanduslik teadaanne ehk

reklaamteade: „Tõstukuksed XXX. Reklaam. www.XXX.ee. XXX. Tõst - ja

tuletõkkeuksed, laadimis- seadmed. Müük, hooldus, paigaldus” (tlk 17–19);

− perioodil juuli 2012 – juuni 2013 kasutati XXX otsingsõna „XXX” keskmiselt 400

korda kuus, perioodil juuli 2013 – juuni 2014 keskmiselt 340 korda kuus (tlk 67–68) ja

kostja ärinimel põhinevaid otsinguid on samadel perioodidel teostatud keskmiselt

vastavalt 40 ja 90 korda kuus (tlk 69–70);

− samuti ei ole vaidlusalune XXX kui interneti viitamisteenuse toimimisviis (tlk 20–22)

ja kostja ei ole vaielnud ka vastu hageja väitele, et hageja ei saavutanud oma

kaubamärgi eelkirjeldatud viisil kasutamise lõpetamist kohtuväliselt (tlk 23–33, tõlked

lk 62–66).

11. Hageja esimese nõude õiguslik alus on kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2, mille

kohaselt kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses

õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul,

mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk

kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise

assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Üldisemalt on hageja nõude näol tegemist

kahju tekitava käitumise keelamise nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 järgi,

kusjuures

kahju

tekitavaks

käitumiseks

saab

selle

sätte

tähenduses

lugeda

kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumist kostja poolt (Riigikohtu 30. märtsi 2006. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 28). Kostja vaidleb hagile vastu peamiselt põhjendusega, et

iga mõistlikult informeeritud tarbija oskab vahet teha kummagi poole kaubamärgil ja toodetel

2-14-22664

5 (7)

ega arva, et lingi „Tõstukuksed XXX – XXX.ee” alt on võimalik saada infot hageja

pakutavate kaupade ja teenuste kohta. Vaidlust pole kostja reklaamteatega taotletavas ärilises

eesmärgis. Sellest tulenevalt taandub esimese nõude lahendamine küsimusele, kas hagis

märgitud asjaoludel on tõenäoline kostja reklaamis kasutatava tähise ja kaubamärgi

äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine hageja kaubamärgiga.

12. Kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja

siseriikliku õiguse tõlgendamisel ning kohaldamisel arvestada ka Euroopa Liidu

tööstusomandit reguleerivate normidega (Riigikohtu 5. mai 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-29-09, p 12 teine lõik, ja eelmises punktis viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 22).

KaMS-ga on Eesti õigusesse üle võetud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene

direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(edaspidi „direktiiv 89/104”), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri

2008. aasta direktiiviga 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide

ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon, edaspidi „direktiiv 2008/95”). Lisaks sisaldab

sarnast regulatsiooni ühenduse kaubamärgi kohta nõukogu 26. veebruari 2009 määrus (EÜ)

nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon, edaspidi „määrus

nr 207/2009”), millega asendati nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94

ühenduse kaubamärgi kohta (edaspidi „määrus nr 40/94”). Kohaldatava õiguse tõlgendamisel

on asjakohane juhinduda Euroopa Kohtu praktikast eelviidatud liidu õiguse sätete kohta.

13. Kaubamärgi peamine ülesanne on identifitseerida teatav kaup konkreetselt ettevõtjalt

pärinevana ja seega eristada seda kaupa teiste ettevõtjate kaubast (Euroopa Kohtu 25. oktoobri

2012. aasta otsus kohtuasjas C-553/11: Rintisch, p 19, ja selles viidatud 29. aprilli 2004. aasta

otsus liidetud kohtuasjades C-468/01 P–C-472/01 P: Procter & Gamble vs. OHIM, p 32;

21. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-64/02 P: OHIM vs. Erpo Möbelwerk, p 42; 8. mai

2008. aasta otsus kohtuasjas C-304/06 P: Eurohypo vs. OHIM, p 66, ja 12. juuli 2012. aasta

otsus kohtuasjas C-311/11 P: Smart Technologies vs. OHIM, p 23). Kõnealune ülesanne on

täidetud, kui kaubamärk võimaldab tarbijal määratleda, milliselt ettevõtjalt kaup pärineb

(Euroopa Kohtu 18. aprilli 2013. aasta otsus kohtuasjas C-12/12: Colloseum Holding, p 26,

samuti selles viidatud 16. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-245/02: Anheuser-Busch,

p 59, ja viimases omakorda viidatud kohtupraktika). Kaubamärgiomaniku õigus keelata

kolmandal isikul selle kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamine tema loata, kui

tähist kasutatakse kaubandustegevuse käigus kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed või

sarnased nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, sõltub peamiselt sellest, kas

kõnealune kasutamine mõjutab või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi peamist ülesannet

tagada tarbijatele nende kaupade või teenuste päritolu seetõttu, et on tõenäoline, et avalikkus

võib need omavahel segi ajada (vt eelkõige Euroopa Kohtu 15. detsembri 2011. aasta otsus

kohtuasjas C-119/10: Frisdranken Industrie Winters BV, p 25, ja selles viidatud 12. juuni

2008. aasta otsus kohtuasjas C-533/06: O2 Holdings ja O2 (UK), p 57, samuti seal viidatud

varasem kohtupraktika).

14. Euroopa Kohus on 22. septembri 2011. aasta otsuses kohtuasjas C-323/09: Interflora ja

Interflora British Unit muu hulgas otsustanud, et direktiivi 89/104 art 5 lg 1 punkti a ja

määruse nr 40/94 art 9 lg 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgi omanikul on õigus

keelata konkurendil interneti viitamisteenuse raames ilma omaniku nõusolekuta valitud ja

selle kaubamärgiga identse märksõna abil reklaamida kaupu või teenuseid, mis on identsed

nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kui selline kasutamine võib kahjustada

mõnd kaubamärgi ülesannet. Selline kasutamine kahjustab:

− kaubamärgi päritolu tähistamise ülesannet, kui vastusena sellele märksõnale kuvatav

reklaam ei võimalda piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul

2-14-22664

6 (7)

internetikasutajal aru saada, kas reklaamsõnumis viidatud kaubad või teenused

pärinevad kaubamärgiomanikult või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt või

hoopis kolmandalt isikult, või võimaldab tal sellest aru saada üksnes raskustega ja

− kaubamärgi investeeringuga seonduvat ülesannet, kui see takistab oluliselt kaubamärgi

omanikku kasutamast oma kaubamärki selleks, et saavutada tarbijaid ligitõmbav või

nad margitruuks muutev maine või seda säilitada (viidatud otsuse resolutsiooni p 1).

15. Samas otsuses leidis Euroopa Kohus, et direktiivi 89/104 art 5 lg 2 ning määruse nr 40/94

art 9 lg 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et maineka kaubamärgi omanikul on õigus keelata

konkurendil reklaamimine viimase poolt interneti viitamisteenuse raames kaubamärgi

omaniku nõusolekuta valitud ja sellele kaubamärgile vastava märksõna abil, kui konkurent

saab sel moel ebaõiglaselt kasu kaubamärgi eristusvõimest või mainest (parasiitlus) või kui

selline

reklaam

kahjustab

kaubamärgi

eristusvõimet

(lahjendamine)

või

mainet

(halvustamine). Sellisel märksõnal põhinev reklaam kahjustab maineka kaubamärgi

eristusvõimet (lahjendamine) eelkõige siis, kui see aitab kaasa kaubamärgi teisenemisele

üldmõisteks. Seevastu ei saa maineka kaubamärgi omanik keelata kuvada vastusena sellele

kaubamärgile vastavale märksõnale konkurendi reklaami, mis pakub maineka kaubamärgi

omaniku omadele alternatiivseid kaupu või teenuseid, ilma et pakutaks selle kaubamärgi

omaniku kaupade või teenuste pelki imitatsioone ning kaubamärki lahjendamata ja

halvustamata ning lisaks selle kaubamärgi ülesandeid kahjustamata (viidatud otsuse

resolutsiooni p 2).

16. Poolte väidete kohaselt on nende pakutavad tooted ja teenused sarnased. Euroopa Kohtu

viidatud otsuses tõlgendatud direktiivi 89/104 art 5 lg 1 punkt a ja määruse nr 40/94 art 9 lg 1

punkt a käsitlevad kaupu ja teenuseid, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on

registreeritud. Võrreldava sisuga normid sarnaste kaupade ja teenuste kohta sisalduvad

vastavalt direktiivi 89/104 art 5 lg 1 punktis b (nüüdseks direktiivi 2008/95 art 5 lg 1 punkt b)

ja määruse nr 40/94 art 9 lg 1 punktis b (nüüdseks määruse nr 207/2009 art 9 lg 1 punkt b).

Käesoleva juhtumi asjaoludel ei tähelda kohus põhjust, miks ei peaks sarnaste kaupade ja

teenuste puhul lähtuma samadest põhimõtetest nagu sedastatud eespool identsete kaupade ja

teenuste kohta. Kaupade ja teenuste identsuse või sarnasuse aspektiga saab kohus arvestada

tarbija arusaamale antavas hinnangus. Euroopa Kohtu eelviidatud seisukohtadest järeldab

kohus niisiis, et ka käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb esmalt selgitada, kas kostja reklaam

võimaldab piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul internetikasutajal aru saada,

kas reklaamsõnumis viidatud kaubad või teenused pärinevad hagejalt või temaga

majanduslikult seotud ettevõtjalt või hoopis kolmandalt isikult, või võimaldab tal sellest aru

saada üksnes raskustega.

17. Juhul, kui reklaamsõnum, viitamata võimalikule majanduslikule seosele kaubamärgi-

omanikuga, on siiski asjaomaste kaupade või teenuste päritolu osas niivõrd ebamäärane, et

piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul internetikasutajal ei ole reklaamlingi ja

sellega seotud kaubandusliku teadaande põhjal võimalik kindlaks teha, kas reklaamija on

kaubamärgiomanikuga võrreldes kolmas isik või hoopis temaga majanduslikult seotud, tuleb

samuti teha järeldus, et kaubamärgi päritolu tähistamise ülesannet kahjustatakse (eespool

viidatud kohtuotsus Interflora ja Interflora British Unit, p 45, samuti selles viidatud 23. märtsi

2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-236/08–C-238/08: XXX France ja XXX, p-d 89

ja 90, ning 8. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas C-558/08: Portakabin, p 35). Samuti on

asjakohane hageja viide kohtuotsuse XXX France ja XXX p-le 85, st kaubamärgiga identse

tähise (XXX’i reklaamis) märksõnana kasutamine on olemuselt selline, et jätab mulje, nagu

oleks kaubandustegevuse käigus reklaamija kaupade või teenuste ja kaubamärgiomaniku

vahel konkreetne seos. Kostja reklaamteade „Tõstukuksed XXX. Reklaam. www.XXX.ee.

XXX. Tõst - ja tuletõkkeuksed, laadimis- seadmed. Müük, hooldus, paigaldus” sisaldab

2-14-22664

7 (7)

internetikasutajale suunatud teavet kaupade ja teenuste sisu kohta, aga ei sisalda selget ja

lihtsalt arusaadavat teavet nende päritolu kohta. Seega on kostja kasutatav reklaamteade

ebamäärane käesoleva punkti esimese lause tähenduses. Kui piisavalt informeeritud ja

mõistlikult tähelepanelik internetikasutaja saab sellise sisuga teate vastuseks teostades päringu

hageja kaubamärgi sõnaliseks osaks oleva sõnaga, siis ei arva keskmine kasutaja, et kostja on

hagejaga võrreldes kolmas isik, vaid pigem peab neid isikuid majanduslikult seotuks. Seega

on tõenäoline kostja kasutatava tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine internetikasutaja

ehk tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud hageja kaubamärgiga.

18. Lisaks tuvastab kohus, et kostja tegevus hageja kaubamärgi sõnalise osa kasutamisel

XXX märksõnana võib kahjustada kaubamärgi investeeringuga seonduvat ülesannet, sest see

takistab oluliselt hagejat kasutamast oma kaubamärki selleks, et saavutada tarbijaid

ligitõmbav või nad margitruuks muutev maine või seda säilitada. Hageja on toonud esile, et ta

kasutab kaubamärki ja seda sisaldavat ühingunime selleks, et oma tooteid ja teenuseid

tarbijatele reklaamida, tarbijaid suunata hageja tooteid ostma ning tekitada omale

püsikliendibaas ehk muuta nad margitruuks. Hageja teeb ennast tarbijatele nähtavaks

veebilehe www.XXX.eu kaudu ning sellel kättesaadavate tootekataloogide kaudu, mis

sisaldavad hageja kaubamärgi kujutisi. Hageja tähistab kaubamärgiga ka oma tooteid. Kogu

hageja marketingitegevus põhineb nimetatud kaubamärgi reklaamimisel ning selle vahendusel

tarbijates ostusoovide ja -harjumuste kujundamisel. Seega on hageja kulutused kaubamärgi

loomisele ja toodete turustamisel käsitletavad kaubamärgi investeeringuna. Kostja tegevuse

tulemusel võib tarbijas ja hageja kliendis tekkida ebakindlus, sest hageja kaubamärgi sõnalist

osa interneti otsingumootoris otsingusõnana kasutades saavad nad tulemuseks ka kostja

reklaamteate. Kohtu hinnangul saab kostja sel moel ebaõiglaselt kasu hageja kaubamärgi

eristusvõimest või mainest, st esineb parasiitlus eespool p-s 15 märgitud tähenduses.

19. Eelneva põhjal ja arvestades eespool p-des 14 ja 15 viidatud Euroopa Kohtu seisukohti on

hagejal kui kaubamärgi omanikul järelikult õigus keelata kostjal kui konkurendil interneti

viitamisteenuse (sh XXX) raames hageja kaubamärgiga identse märksõna abil reklaamida

oma kaupu või teenuseid, mis on sarnased nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud,

sest selline kasutamine võib kahjustada nii hageja kaubamärgi päritolu tähistamise ülesannet

kui ka hageja kaubamärgi investeeringuga seonduvat ülesannet. Kohtu tuvastatud asjaoludel

on tõenäoline kostja kasutatava tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh

tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Järelikult tuleb hageja esimene nõue

rahuldada. Tulenevalt TsMS § 442 lg 8 viimasest lausest ei ole vaja hageja teist (alternatiivset)

nõuet lahendada.

20. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.

21. Kuna kohus rahuldab hagi esimese alternatiivina esitatud nõudes, siis jäävad

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik