2-14-53311/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2014 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-53311 Tsiviilasi

O. B. hagi A. D. B. vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:O. B., isikukood *, elukoht *, e-post: * Kostja:A. D. B., isikukood *, , elukoht *, e-post: * Kohtuistungi aeg

11. august 2014

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.

2. Lahutada O. B. (isikukood *) ja A. D. B. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * * aastal ja mille kohta on koostatud * poolt abieluakt nr *.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

4. Jõustunud kohtuotsus saata Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

16.06.2014 esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. 18.06.2014 täpsustas hageja esitatud nõuet. 18.06.2014 võttis Pärnu Maakohus tsiviilasja menetlusse. 11.08.2014 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus

Kohtule esitatud hagi kohaselt asus hageja Iirimaale elama 2000. aastal. Seal kohtas oma tulevast abikaasat. Ühised lapsed on sündinud * ja *. Poolte abielu registreeriti *. Hageja kolis koos lastega Eestisse 2008. aastal. Sellest ajast on poolte abielulised suhted lõppenud. Eeltoodu alusel palub hageja abielu lahutada. Hageja esitas kohtule abielutunnistuse /tl 3/, laste sünnitunnistused /tl 5-6/.

11.08.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja selgitas, et tema ja kostja suhted on pöördumatult muutnud. Abikaasa on alates 2008. aastast aeg-ajalt küll Eestis käinud, kuid pooled abielulisi suhteid taastanud ei ole. Pooltel puudub ühine majapidamine. Poolte ühisvarasse kuulub korter, kuid selle ülalpidamise eest tasub hageja. Kostja tasub laste ülalpidamiseks elatist. Hageja on veendunud, et pooled saavad omavahel kokkuleppele nii ühisvara jagamise kui laste hooldusõiguse küsimuses. Hageja hinnangul on abielu lõppenud ja hageja palus kohtul abielu lahutada.

Kostja seisukoht

Kostja nõustub, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja selgitas, et poolte abielulised suhted katkesid abikaasa truudusetuse tõttu enne seda, kui hageja kolis tagasi Eestisse 2008. aastal. Kostja soovib lahutust. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulised suhted taastaksid. Kostja on nõus, et vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud 13.07.2007 /tl 9/.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja väidetel on poolte faktilised abielulised suhted lõppenud alates 2008. aastast. Sama on kinnitanud kostja. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nad soovivad lahutust ning oma abielulisi suhteid nad ei taasta. Hagi on kohtule esitaud seetõttu, et perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna pooled on elanud lahus alates 2008 aastast so kuus aastat, siis ei ole kohtul alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid taastaksid. Pooled elavad erinevates riikides – hageja Eestis ja kostja Iirimaal. Ka see asjaolu kinnitab kohtu veendumust, et pooled oma abielu ei taasta. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Eeltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud poolt endi kanda.

Ruth Sild

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/