3-12-2718/44 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman (eesistuja), Oliver Kask ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2718

Haldusasi

OÜ EHT-Projekt kaebus Tallinna linnalt kahjuhüvitise

ja viiviste nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ EHT-Projekt, seaduslik esindaja Eve

Tempel ja volitatud esindaja vandeadvokaat Arne

Ots

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Jaan Lind-

saar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. mai 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ EHT-Projekt apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18. juuni 2014

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ EHT-Projekt apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada Tallinna

Halduskohtu 9. mai 2013. a otsus haldusasjas nr 3-12-2718.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ EHT-Projekt kaebus osaliselt ning mõista

Tallinna linnalt OÜ EHT-Projekt kasuks põhivõlana välja kahju summas 255 739,45 eu-

rot, viivis seisuga 30.06.2014 summas 94 403,25 eurot ning alates 01.07.2014 kuni kahju

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses. Ülejäänud osas jätta kaebus rahulda-

mata.

3. Mõista Tallinna linnalt OÜ EHT-Projekt kasuks menetluskuludena välja 17 283,10

eurot.

4. Muus osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.09.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-12-2718

2(16)

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Linnavolikogu 18.06.1998 otsuse nr 82 p-ga 2 kehtestati Haabersti linnaosas Pikaliiva-

Keskküla detailplaneering (edaspidi detailplaneering) ning sätestati p-s 4, et teede ja tehnovõr-

kude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab ehitusloa taotleja oma vahendite arvelt.

Vastuseks OÜ EHT-Projekt 14.04.2000 kirjale selgitas Tallinna Linnavalitsus 25.04.2000 vas-

tuskirjas nr 5/1033, et uushoonestuspiirkondade tehnilise infrastruktuuri arendamisel on välja

kujunenud järgmine kord, mis on eelduseks ostu-müügi lepingu sõlmimisel: 1) ehitustööde teos-

tamiseks on vajalik TLPA projektide läbivaatamise komisjoni poolt kinnitatud ehitusprojekt; 2)

teede alune maa (teemaa) antakse Tallinna linna omandisse tasuta; 3) Tallinna linn ostab Pika-

liiva sõidu- ja kõnniteed koos tänavavalgustuse ja sajuvee (kuivendus) süsteemidega; 4) ehitus-

töödele leitakse töövõtja konkursi alusel ning töövõtja leidmiseks moodustatavasse komisjoni

kuulub Tallinna Kommunaalameti esindaja, lisaks on kohustuslik leida konkursi korras teedee-

hitustöödele vastava tegevusloaga ehitusjärelevalve; 5) punktis 4 nimetatud konkursi tulemuste

põhjal selgub tänavate ostuhind. Lisaks märgiti vastuskirjas, et kuna Tallinna linna eelarve kin-

nitamine on linnavolikogu pädevuses, siis eeltoodud kord on Tallinna linna ja OÜ EHT-Projekt

vahelise lepingu sõlmimise eeldus, mitte garantii.

07.02.2003 saatis OÜ EHT-Projekt Tallinna Maa-ametile kirja, milles viitega 03.02.2003 kok-

kuleppele pakuti linnale mõttelist osa Rannamõisa tee 9a krundist (ca 2880 m2) hinnaga 260

EEK/m2. Samas kirjas märgiti veel: „Ühtlasi soovime me kinnitust kirjale nr 5/1033,

25.04.2000, mis puudutab Gilde kinnistusiseste sõidu-, kõnniteede, tänavavalgustuse ja sajuvee

süsteemide välja ostmist Tallinna linna poolt. 25.04.2000 väljastatud kirja alusel lülitati OÜ

EHT-Projekt arendajate nimekirja, kellega linn sõlmib vastava ostu-müügilepingu“.

Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2003 vastuskirjas märgiti, et Rannamõisa tee laiendamiseks ette

nähtud maatüki eest OÜ EHT-Projekt tehtud pakkumise hind 260 EEK/m2 ei vasta planeerimis-

seaduse (PlanS) §-s 30 sätestatud õiglasele tasule ning linn teeb ettepaneku võõrandada Ranna-

mõisa tee 9a kinnistu 2934/6007 mõtteline osa Tallinna linnale hinnaga 160 EEK/m2 ehk

469 440 kr eest.

OÜ EHT-Projekt teatas 05.05.2003 Tallinna Maa-ametile saadetud kirjas, et aktsepteerib Ran-

namõisa tee 9a kinnisasja eest linna pakutud hinda 160 EEK/m2 vaid siis, kui Tallinna linn

sõlmib OÜ-ga EHT-Projekt lepingu Gilde kinnistusiseste sõidu- ja kõnniteede, tänavavalgus-

tuse ja sajuveesüsteemide väljaehitamise ja projekteerimiskulude kompenseerimise osas.

3-12-2718

3(16)

Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2003 korralduse nr 1557-k „Rannamõisa tee 9a kinnistu mõttelise

osa Tallinna linnale omandamine, kinnistu kaasomandi kasutamise korra ja kinnistule valitseja

määramine ning Tallinna linna ametiasutustele ülesannete andmine“ (korraldus nr 1557-k) p-

ga 1 otsustati omandada OÜ-lt EHT-Projekt Tallinna linnale Haabersti eritasandristmiku koos

juurdesõiduteedega ehitamiseks vajalik Rannamõisa tee 9a kinnistu (registriosa nr 2145, pin-

dala 6007 m2) 2932/6007 mõtteline osa 469 120 kr (160 EEK/m2) eest Tallinna linna 2003. a

eelarves Tallinna Maa-ametile detailplaneeringute realiseerimiseks maade ja asjaõiguste oman-

damiseks eraldatud vahendite arvelt. Sama korralduse p-ga 2 kohustati Tallinna Kommunaa-

lametit: 2.1 - planeerida Tallinna Linnavolikogu 18.06.1998 otsusega nr 82 kehtestatud Pika-

liiva-Keskküla detailplaneeringuga ettenähtud Pikaliiva tänava lõigus Rannamõisa tee kuni

Keskküla tänav projekteerimiseks vajalikud rahalised vahendid Tallinna linna 2004. a eelarves

ja ehitamiseks vajalikud rahalised vahendid Tallinna linna 2005. a eelarves ning Keskküla tä-

nava projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalikud rahalised vahendid pärast Keskküla tänava ehi-

tamiseks vajaliku maa munitsipaalomandisse saamist ja esitada vastav taotlus Tallinna Linna-

valitsusele; 2.2 – planeerida rahalised vahendid Tallinna linna 2004. a eelarves p-s 2.1 nimeta-

tud detailplaneeringuga Kilde tn – Kabli tn – Koogu tänavad Rannamõisa teest Harku järveni

kinnistule (kinnistusregistri registriosa nr 24061) ettenähtud tänavarajatiste ja infrastruktuuri

(tänavavalgustuse ja sajuvee (kuivendus-) süsteemide) projekteerimise ja ehitamise kulude OÜ-

le EHT-Projekt kompenseerimiseks ning esitada vastav taotlus Tallinna Linnavalitsusele; 2.3 –

sõlmida pärast p-s 2.2 nimetatud raha eraldamist OÜ-ga EHT-Projekt leping p-s 2.2 nimetatud

kinnistule ehitatavate tänavarajatiste ja tehnilise infrastruktuuri projekteerimise ja ehitamise

kompenseerimiseks Tallinna linna poolt tingimusega, et OÜ EHT-Projekt võõrandab tasuta tee-

ehituse alla jäävad kinnistud Tallinna linnale.

26.06.2003 sõlmisid OÜ EHT-Projekt ja Tallinna linn Rannamõisa tee 9a kinnistu mõttelise osa

müügilepingu ja kokkuleppe kinnisasja valdamise ja kasutamise kohta ning asjaõiguslepingu

(notariaalakt notari ametitoimingute raamatus nr 2655). Lepingu p 3.1 järgi on lepingu esemeks

2931/6007 mõtteline osa kinnistust ja p 3.2 järgi on poolte kokkuleppel lepingu eseme ostuhin-

naks 469 120 kr (160 EEK/m2).

01.09.2006 kirjaga teavitas OÜ EHT-Projekt Tallinna linna, et soovib Gilde elurajoonis valmi-

vad teed, kõnniteed ja tänavavalgustuse oktoobri alguses linnale üle anda. Selle peale vastas

Tallinna Kommunaalamet 19.09.2006 kirjaga, et teede ja tänavavalgustuse tasuta linna oman-

disse andmiseks on arendajal vajalik taotleda kasutusluba ja esitada linnale täitedokumentat-

sioon.

17.03.2009 väljastas TLPA kasutusload Gilde maaüksuse (Haabersti linnaosa, Koogu tn 1111,

Vigla tn 1111, Kabli tn 1111, Pikaliiva tn 1111, Kilde tn 1111) teedele, drenaažile (kasutamise

otstarve: kuivendusrajatis) ja tänavavalgustusele (kasutamise otstarve: tee ja tänava ohutus-,

signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus-, energia- või tehnorajatis). 09.04.2009 kirjaga teatas

OÜ EHT-Projekt Tallinna Kommunaalametile, et soovib Pikaliival Gilde elurajoonis asuvad

sõiduteed, kõnniteed, tänavavalgustuse ja drenaažitorud Tallinna linnale üle anda. Tallinna

Kommunaalameti 18.05.2009 vastuskirjas nr 5-1/450 paluti OÜ-l EHT-Projekt esitada kinnis-

tute lõikes väljaehitatud teerajatiste spetsifikatsioon (nimekiri, mahud ja maksumus ilma käibe-

maksuta, projektdokumentatsioon ja teostusjoonised); selgitati, et projektdokumentatsiooni

korrasolekul kontrollitakse rajatiste seisukorda looduses ning rajatiste korrasolekul informeeri-

takse OÜ-d EHT-Projekt edasisest menetluse käigust.

19.06.2009 kirjaga esitas OÜ EHT-Projekt Tallinna Kommunaalametile üleantavate rajatiste

dokumentatsiooni: kinnistute lõikes välja ehitatud teerajatiste spetsifikatsiooni, kasutusload,

tööprojektid ja teostusjoonised.

3-12-2718

4(16)

19.11.2009 kirjaga pöördus OÜ EHT-Projekt Tallinna Kommunaalameti poole sooviga teada

saada, millal võiks Tallinna linnaga sõlmida rajatiste üleandmise lepingu; kirjas viidati

26.06.2003 sõlmitud notariaalsele lepingule ja korraldusele nr 1557-k. Tallinna Kommunaa-

lameti 05.01.2010 vastuskirjas märgiti, et 26.06.2003 leping ei sisalda kokkulepet Gilde elura-

jooni sõiduteede, kõnniteede, tänavavalgustuse ja drenaaži üleandmise kohta; kommunaalame-

tile 19.06.2009 üle antud dokumentatsiooni alusel on Gilde elurajoonis valmis ehitatud rajatiste

seisukorda looduses kontrollitud ning linn nõustub elurajooni siseste teede, kõnniteede, tänava-

valgustuse ja drenaaži ning nende aluse maa (kinnistu) vastu võtma, kui OÜ EHT-Projekt võõ-

randab need Tallinna linnale tasuta.

OÜ EHT-Projekt pöördus 19.01.2010 kirjaga uuesti Tallinna Linnavalitsuse poole Gilde elura-

jooni tänavarajatiste üleandmiseks ning nende projekteerimiseks ja väljaehitamiseks tehtud ku-

lude kompenseerimiseks, pakkudes linnale välja kompensatsiooni tasumise võimaluse neljas

võrdses jaos nelja järgneva aasta jooksul; 20.04.2010 tuletas OÜ EHT-Projekt linnavalitsusele

meelde, et 19.01.2010 kirjale on vastamata.

Tallinna Linnavaraamet teatas 14.05.2010 kirjaga OÜ-le EHT-Projekt, et Tallinna linnal ei ole

võimalik Kilde tn - Kabli tn - Koogu tn tänavarajatisi ning infrastruktuuri projekteerimise ja

ehitamise kulusid kompenseerida. Tallinna Kommunaalamet täitis 18.06.2003 korralduse nr

1557-k punktis 2.2 antud ülesande ning linn planeeris rahalised vahendid 2004. a eelarves, kuid

kuna OÜ EHT-Projekt ei esitanud 2004. a rajatiste kompenseerimise taotlust, ei olnud Tallinna

linnal võimalik kompensatsiooni välja maksta; samuti ei teatanud OÜ EHT-Projekt, et tal ei

olnud 2004. aastaks võimalik teid ja muid rajatisi valmis ehitada ega seda, mis ajaks seda teha

kavandatakse.

OÜ EHT-Projekt selgitas 01.06.2010 vastuskirjas Tallinna Linnavalitsusele, et Tallinna linna

ja OÜ EHT-Projekt vahel puudub kokkulepe, mis sätestaks tänavarajatiste väljaehitamise ko-

hustuse 2004. a või muuks ajaks, ning tegi linnavalitsusele ettepaneku sõlmida 18.06.2003 kor-

ralduse nr 1557-k p-s 2.3 sätestatud leping. Tallinna Kommunaalamet selgitas 23.07.2010 vas-

tuskirjas kaebajale, Tallinna linn on nõus sõlmima vastava lepingu ning tänavarajatised, täna-

vavalgustuse, drenaaži ja tee-ehituse alla jäävad kinnistud vastu võtma, kui OÜ EHT-Projekt

võõrandab need Tallinna linnale tasuta.

OÜ EHT-Projekt esitas 25.10.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus võlaõigus-

seaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel kohustada Tallinna Linnavalitsust täitma halduslepingut ja

mõista Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja kokkulepitud hüvitus 4 801 743,60 kr. Kaebaja

täitis teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse lähtudes Tallinna Linnavalitsuse lubadu-

sest rajatised tasu eest omandada. Projekteerimis- ja ehitustööd on tehtud ning kaebaja kandis

avalikes huvides kulutusi (4 001 453 kr + käibemaks 800 290,60 kr), mille vastustaja peab hü-

vitama. Kaebaja arendamiskohustus ja vastustaja kompenseerimise kohustus tulenes poolte va-

helistest läbirääkimistest, kirjavahetusest ja 18.06.2003 korraldusest nr 1557-k. Poolte vahel

polnud kokku lepitud, mis ajaks peab infrastruktuuri välja ehitama. Kui selline kokkulepe

olekski olnud, ei saa arenduskohustuse kokkulepitust hilisem täitmine võtta kaebajalt õigust

taotleda rajatiste projekteerimisega ja ehitamisega seotud kulude kompenseerimist. Kui poolte

vahelist kirjavahetust ei saa lugeda halduslepinguks, peab vastustaja hüvitama kaebajale KOKS

§ 6 lg-s 1 nimetatud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud ehitusseaduse (EhS) § 13 alusel.

05.11.2010 esitas OÜ EHT-Projekt kaebuse täpsustuse, paludes VÕS § 115 lg-te 1, 3 ja § 127

lg-te 1-4 alusel mõista vastustajalt välja halduslepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis

4 801 743,60 kr. Kaebaja tegi avalikes huvides kulutusi ja talle on tekkinud kahju kulutustega

võrdses ulatuses.

3-12-2718

5(16)

24.09.2012 kirjalikes seisukohtades halduskohtule selgitas kaebaja, et on esitanud Tallinna

linna vastu rahalise nõude alternatiivselt: halduslepingu (ja haldusaktist ning seadusest tuleneva

kohustuse) täitmise nõudena (25.10.2010 kaebus) või kui kohus peaks leidma, et täitmisnõuet

kompenseerimisele kohustamiseks ei saa maksma panna, siis halduslepingu rikkumisega (kom-

penseerimiskohustuse täitmata jätmisega) tekitatud kahju hüvitamise nõudena (05.11.2010 kae-

bus). Kui halduslepinguline suhe ei ole tuvastatav, tuleb nõue rahuldada lepingueelseid läbirää-

kimisi puudutava regulatsiooni alusel (VÕS § 14 lg 3). Samuti palus kaebaja välja mõista vas-

tustajalt viivise (VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1) alates 20.11.2009.

13.11.2012 esitas kaebaja kaebuse tervikteksti ning palus mõista vastustajalt välja põhivõlana

kahjuhüvitis 306 887,34 eurot ja viivised perioodi 20.11.2009 kuni 19.10.2012 eest 71 898,15

eurot ja alates 20.10.2012 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku rahulda-

miseni. Viidatud summa 306 887,34 eurot sisaldab käibemaksu. Kui kohtu arvates tuleb kahju-

nõue rahuldada käibemaksuosata, esitab kaebaja vastustajale käibemaksuarve siis, kui vastus-

taja otsustab rajatised enda omandisse võtta. Kahjunõue põhineb järgmistel asjaoludel: 1) poo-

led sõlmisid halduslepingu, millega kaebaja võttis kohustuse ehitada välja elamupiirkonna tee-

nindamiseks vajaliku infrastruktuuri ja vastustaja kohustus projekteerimise ja ehitamise kulud

kompenseerima; vastustaja rikkus oma kohustust ja peab hüvitama kaebajale halduslepingu rik-

kumisega tekitatud kahju; 2) kui asjas pole haldusleping tuvastatav, tugineb kaebaja esimese

alternatiivina käsitlusele, mille järgi kaebaja ja vastustaja vahel on tuvastatav eelleping, mida

vastustaja on rikkunud ja peab seetõttu hüvitama kaebajale eellepingu rikkumisega tekitatud

kahju; 3) kui kohtu hinnangul pole asjas ka eelleping tuvastatav, tugineb kaebaja teise alterna-

tiivina käsitlusele, mille järgi on poolte vahel tuvastatav lepingueelsete läbirääkimiste õigus-

suhe ja vastustaja pahausksus läbirääkimistel (VÕS § 14 lg 3) ning kaebajal on õigus nõuda

kahju hüvitamist tuginedes vastustaja rikkumisele lepingueelsetel läbirääkimistel.

Pooled sõlmisid halduslepingu haldusmenetluse (HMS) § 95 tähenduses. Kirjalikult haldusle-

pingut ei vormistatud, kuid Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-3-1-35-04 (milles leiti, et haldus-

lepingu tunnustele vastava kokkuleppe olemasolu võib ilmneda ka nt menetlusosaliste kirjava-

hetusest) järelduvalt pole sellel tähtsust. Poolte tahet halduslepingu sõlmimiseks ja halduslepin-

gut Gilde elurajooni siseste teede, tänavavalgustuse ja vihmavee kanalisatsiooni väljaehitamise

ja kulude kompenseerimise osas kinnitavad kaebaja 07.02.2003, 05.05.2003 ja 19.01.2010 kir-

jad vastustajale ning viimase 09.04.2003 ja 14.05.2010 vastuskirjad, samuti linnavalitsuse

18.06.2003 korraldus nr 1557-k. Korraldusega ei ole kehtestatud piiravaid või täpsustavaid re-

gulatsioone kulude kompenseerimise osas (sh vastustaja väidetud asjaolu, et arenduskohustus

oleks pidanud olema täidetud 2004. a ja üksnes siis oleks kulutused kompenseeritud); samuti

järeldub Tallinna Linnavaraameti 14.05.2010 vastuskirjast, et Tallinna Kommunaalamet on lu-

genud korraldust nr 1557-k enda jaoks siduvaks ja asunud seda täitma, planeerides 2004. a

eelarvesse rahalised vahendid kaebaja arenduskulude kompenseerimiseks. Kaebaja täitis aren-

duskohustust kuni 2009 teadmises, et kulud kompenseeritakse, kompenseerimiskohustuse hili-

sem üllatav sidumine 2004. aastaga on pahauskne. Halduslepingu täitmisega on kaebaja kand-

nud kulusid, vastustaja ei ole talle halduslepingust tulenevat kompenseerimiskohustust täitnud

ning vastutab rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Kaebaja on teinud avalikes huvides kulutusi,

mille tõttu on tal tekkinud kahju (VÕS § 127 ja § 128) nende kuludega võrdses suuruses.

Kui haldusleping pole tuvastatav, on alust tuvastada halduslepingu eelleping (VÕS § 33) ja

kahjunõue rahuldada eellepingu rikkumise alusel (VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg-d 1, 3 ja 4).

Kaebaja ja vastustaja arutasid kõnealuse infrastruktuuri väljaehitamise ja kulude kompenseeri-

mise küsimust korduvalt ning Gilde elurajooni arenduskulude kompenseerimine oli vastustaja

poolt aktsepteeritud eeltingimus, milles kokkuleppe saavutamisel müüs kaebaja Tallinna linnale

mõttelise osa Rannamõisa 9a kinnistust hinnaga 160 EEK/m2. Poolte vahel 2003. a peetud kir-

3-12-2718

6(16)

javahetus, linnavalitsuse 18.06.2003 korraldus nr 1557-k ning vastustaja 14.05.2010 vastus kae-

baja 19.01.2010 kirjale ja 20.04.2010 meeldetuletusele kinnitavad poolte vahel 2003. a haldus-

lepingu eellepingu sõlmimist. Vastustaja oli võtnud endale kohustuse sõlmida tulevikus haldus-

leping ja kompenseerida kaebajale rajatiste väljaehitamise kulu. Selliste lubaduste ja eellepingu

alusel kaebaja vastava kulu ka kandis.

Kui kohus leiab, et haldusleping ega eelleping pole asjas tuvastatavad, tuleks kahjunõue rahul-

dada VÕS § 14 alusel, sest vastustaja on pidanud pahauskselt lepingueelseid läbirääkimisi ja

tekitanud seeläbi kaebajale kahju. Riigikohtu praktika kohaselt kuulub VÕS § 14 lg 3 rikkumise

tõttu hüvitamisele üksnes usalduskahju; samas pidas Riigikohus õigeks suurendada usaldus-

kahju hüvitamise ulatust juhtumil, kui kahjustatud poolel oli alust arvata, et pooled jõuavad ka

reaalselt lepingu sõlmimiseni (vt Riigikohtu 15.02.2007 otsust asjas nr 3-2-1-89-06). Käesoleva

juhtumi asjaolusid arvestades on usalduskahjuga hõlmatud kaebaja kogu otsene kulu

306 887,34 eurot.

Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Puudub poolte

vaheline leping või eelleping, mille rikkumisega oleks saanud vastustaja kaebajale kahju teki-

tada. Lepingu või eellepingu olemasolu ei ole tuletatav poolte kirjavahetusest ega linnavalitsuse

korraldusest nr 1557-k. Rannamõisa tee 9a mõttelise osa omandamise eest kaebajale makstud

hind 160 EEK/m2 oli sama piirkonna maaüksuste turuhinnaga kooskõlas.

EhS §-st 13 tulenevalt peab Tallinna linn hüvitama üksnes detailplaneeringukohase avalikult

kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehi-

tamise kulud, ja sedagi juhul, kui kokku pole lepitud teisiti. Detailplaneeringu seletuskirjast

nähtuvalt Koogu, Kaabli ja Kilde tänavaid koos sinna juurde kuuluvate tehnorajatistega vaa-

deldi kui kvartalisiseseid tänavaid, millel puudub avalik funktsioon ning need olid vajalikud

arendatava elamurajooni kavandatud hoonete teenindamiseks ja funktsioneerimiseks. Kõnealu-

sed teed/tehnorajatised paiknevad kaebajale kuuluvatel kinnistutel ega ole avalikult kasutata-

vad.

Vastustaja on korduvalt avaldanud nõusolekut infrastruktuur tasuta üle võtta, kuid ehituskulusid

linn kaebajale hüvitama ei pea. Tallinna linna praktikas eraõiguslike isikute poolt rajatud teh-

norajatiste omandamise ja nende eest hüvitise maksmise eelduseks on olnud alati kirjalik kok-

kuleppe, mida käesoleval juhul kaebajaga sõlmitud polnud. Linnavalitsuse 18.06.2003 korral-

duse nr 1557-k punktidest 2.2 ja 2.3 nähtub, et kõnealuste rajatiste projekteerimise ja ehitamise

kulud kompenseeritakse tingimusel, et OÜ EHT-Projekt võõrandab tee-ehituse alla jäävad kin-

nistud tasuta Tallinna linnale, haldusleping sõlmitakse pärast linna eelarvesse raha eraldamist,

raha kästi linnaasutusel planeerida 2004. a eelarves (mida ka tehti) ning raha saamiseks tuli

esitada vastav taotlus. Seega tegi vastustaja ettepaneku sõlmida haldusleping tulevikus korral-

duses näidatud tingimuste täitmisel. Leping eeldab poolte vahel tahteavalduse alusel kujunenud

õigussuhteid (VÕS § 9). Pelgalt kaebaja taotlus või ettepanek ei ole käsitletav lepingu sõlmimi-

sena, kui vastustaja pole talle esitatud taotluse/ettepanekuga nõustunud. 18.06.2003 korralduse

nr 1557-k andmisele järgnev kirjavahetus algas 2006. a ning kaebaja kirjadest nähtub küll tema

soov üle anda teed/rajatised ja sõlmida leping väljaehitatud infrastruktuuri kompenseerimiseks,

kuid vastuskirjadest ei nähtu Tallinna linna tahet teede/tehnorajatiste kompenseerimise kohus-

tust endale võtta. Raha arenduskulude kompenseerimiseks nähti ette 2004. a linna eelarves, kuid

selleks ajaks polnud kaebaja kõnealust infrastruktuuri välja ehitanud ega saanud seega kulutuste

kompenseerimise taotlust esitada.

VÕS § 33 lg 1 järgi eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima

lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Poolte vahelisest kirjavahetusest ei nähtu, et

3-12-2718

7(16)

kokku oleks lepitud nt teede/tehnorajatiste väljaehitamise ajas, poolte vastutuses ja sanktsioo-

nides, väljaehitatavate rajatiste loetelus jne; eellepinguks ei ole ka linnavalitsuse 18.06.2003

korraldus nr 1557-k. Kohalikule omavalitsusele laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine

kuulub KOKS § 22 lg 1 p 8 ja lg 2 alusel volikogu ainupädevusse. Korraldus nr 1557-k on

vastustaja ettepanek sõlmida vastav kokkulepe tulevikus ja see ettepanek oli seotud linnaeelar-

vest raha saamise tingimusega, samuti tähtajaga (2004), mille kaebaja oma tegevusetuse tõttu

mööda lasi.

Leping ei jäänud sõlmimata vastustaja tõttu, samuti ei pidanud vastustaja läbirääkimisi haldus-

lepingu sõlmimise tahteta või tahtega need pahauskselt lõpetada. 25.04.2000 kirjas selgitati kae-

bajale halduslepingu sõlmimise eelduseks olevat infrastruktuuri arendamisel kujunenud korda

ning kaebaja 05.05.2003 kirjast nähtuvalt aktsepteeris ta neid tingimusi. Korraldusega nr 1557-

k anti linnaasutusele ülesanne planeerida OÜ EHT-Projekt kulutuste hüvitamiseks raha Tallinna

linna 2004. a eelarves ning see tingimus täideti. Seega pidas vastustaja läbirääkimisi heas usus,

et haldusleping sõlmitakse ja näitas selleks ka head tahet. Samas Kabli, Koogu ja Kilde tänavate

ehitusprojektide, ehituslubade ja kasutuslubade kohta arhiivis säilitatavate materjalide hulgas

pole viiteid 25.04.2000 kirjas märgitud konkursside, mille tulemusel pidi selguma hüvitatava

infrastruktuuri hind, läbiviimise kohta. Konkursi tulemusel selgunud ehitustööde töövõtja ja

ehitusjärelevalve teostaja pakutud hinna kompenseerimiseks oleks pidanud kaebaja esitama

vastustajale taotluse 2004. a jooksul. Korralduse andmisest 18.06.2003 kuni 2004 eelarveaasta

lõpuni (31.12.2004) oli kaebajal vastavate toimingute tegemiseks aega piisavalt. Korralduse nr

1557-k andmisel ei eeldanud vastustaja, et kõnealused rajatised on juba valmis ehitatud, oluline

oli dokumentide esitamine, millest nähtuks kulutuste maksumus. Ei saa eeldada infrastruktuuri

rajamise kulutuste hüvitamist, kui pole esitatud ühtegi dokumenti kulutuste hinna kohta.

Tallinna Halduskohus jättis OÜ EHT-Projekt kaebuse rahuldamata ja menetluskulud tema

enda kanda.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.01.2007 otsuse asjas nr 3-4-1-9-06 p-

s 31 leiti, et EhS §-s 13 ettenähtud kohaliku omavalitsuse tagamiskohustus sarnaneb kuni

01.01.2003 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) §-s 47 sisaldunud tagamiskohustusele.

PES § 47 sätestas, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehi-

tuskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik

omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Pikaliiva-Keskküla detailplaneering kehtestati Tal-

linna Linnavolikogu 18.06.1998 otsuse nr 82 p-ga 2 ning p-ga 4 sätestati, et teede ja tehnovõr-

kude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab ehitusloa taotleja oma vahendite arvel.

Kaebaja poolt väljaehitatud teed ja tehnorajatised paiknevad tema omandis oleval kinnistul ning

neid ehitades tegutses kaebaja ennekõike enda huvides, tagamaks, et tal oleks võimalik arenda-

tavas piirkonnas elamuid müüa. Asjaolu, et kaebaja omandis olevat teed kavatsetakse detailp-

laneeringu kohaselt kasutada ühistranspordi liiklemiseks, ei tekitanud vastustajale vahetut hü-

vitamiskohustust. Teeseaduse (TS) § 4 lg 4 kuni 27.02.2005 kehtinud redaktsiooni ja TS § 4 lg

3 alates 27.02.2005 kehtiva redaktsiooni kohaselt määratakse eratee avalikuks kasutamiseks

omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja omaniku vahel sõlmitud

lepingu alusel, milles tuleb mh näha ette hüvitis eratee omanikule.

Riigikohtu halduskolleegium leidis 06.12.2004 asjas nr 3-3-1-53-04 tehtud lahendis, et PES §-

st 47 ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust hüvitada igasugused kulutused detailplanee-

ringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamisel; PES § 47 ei ole aluseks mitte ainult kok-

kuleppele, millega kohalik omavalitsus võib vabaneda kohustusest tagada vastavate teede ja

tehnovõrkude väljaehitamine enne ehitusloa andmist; ka linna kohustus väljaehitamine hüvitada

saab tuleneda ainult kokkuleppest, mille õiguslikuks aluseks on samuti PES § 47. Riigikohtu

3-12-2718

8(16)

eeltoodud seisukohtadest järeldub, et ka kohaliku omavalitsuse kohustus PES §-s 47 või EhS §-

s 13 sätestatud detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine hüvitada saab

tuleneda ainult vastavast kokkuleppest.

HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid ning § 99 lg

3 järgi sõlmitakse haldusleping kirjalikult. VÕS § 11 lg 4 (mis HMS § 101 alusel kohaldub ka

halduslepingule) kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudo-

kumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudoku-

mendid või kirjad. Riigikohtu halduskolleegium on 23.04.2007 otsuses nr 3-3-1-13-07 (p 7)

leidnud, et halduslepingu sõlmimisel nõustuvad mõlemad pooled lepingus kindlaksmääratud

tingimustega.

Käesoleval juhul kirjaliku dokumendina vormistatud haldusleping puudub ning selle olemasolu

ei saa järeldada kaebaja osundatud kirjavahetusest ega Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2000 kir-

jast, milles selgitatakse uushoonestuspiirkondade tehnilise infrastruktuuri arendamisel välja ku-

junenud korda ja kulude hüvitamise eeldusi. Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2003 korralduse nr

1557-k p-dest 2.2 ja 2.3 nähtub küll linnavalitsuse soov haldusleping 2004. aastal sõlmida, kui

2004. aasta eelarvesse eraldatakse raha. Kuna KOKS § 22 lg 1 p 1 kohaselt on linnaeelarve

vastuvõtmine ja muutmine volikogu ainupädevuses ja korralduse nr 1557-k andmise ajal kehti-

nud KOKS § 22 lg 1 p 8 kohaselt oli linnale varaliste kohustuste võtmine volikogu ainupäde-

vuses, saab linnavalitsus teha linnale rahalisi kohustusi tekitava otsuse vaid juhul, kui volikogu

otsustab linnaeelarves selleks vahendid ette näha ja see jääb volikogu poolt vastuvõetud eelar-

ves selleks ettenähtud vahendite piiresse. Kaebajale oli juba Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2000

kirjast nr 5/1033 teada, et kulude hüvitamise üle otsustab linnavolikogu eelarvet vastu võttes ja

seejärel linnavalitsus selgesõnalist lepingut sõlmides.

Kaebaja 07.02.2003 ja 05.05.2003 kirjadest Tallinna Maa-ametile, Tallinna Linnavalitsuse

09.04.2003 vastusest ega 18.06.2003 korraldusest nr 1557-k ei nähtu halduslepingu tunnustele

vastava kokkuleppe olemasolu, mis hõlmaks poolte vahekordi tööde teostamisel ja selle järgselt

(nt ehitiste maksumus, valmimise tähtajad, üleandmine Tallinna linnale vms). Viidatud kirjava-

hetust ja korraldust nr 1557-k saab käsitada läbirääkimistena halduslepingu sõlmimiseks, kuid

mitte halduslepinguna. Korralduse andmise ajal kehtinud valla- ja linnaeelarve seaduse § 2 lg 2

sätestas, et valla ja linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Sama seaduse

§ 4 kohaselt avaldatakse eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelar-

ved ning eelarve täitmise aruanne üldiseks teadmiseks valla või linna põhimääruses sätestatud

korras. Need sätted kehtisid alates 01.01.1994. Kaebajale tegutseva äriühinguna pidi kehtivast

õiguslikust regulatsioonist ja korraldusest nr 1557-k olema arusaadav, et eelarvelised vahendid

nähakse ette konkreetseks eelarveaastaks, s.o käesoleval juhul 2004. aastaks. Kaebaja ei saanud

korraldusest nr 1557-k järeldada, et arenduskulud kompenseeritakse ükskõik millal ka pärast

2004. a.

Uuesti pöördus kaebaja Tallinna Kommunaalameti poole alles 01.09.2006 ja teatas, et rajatised

saavad valmis septembri lõpus ja oktoobri alguses soovitakse need linnale üle anda. Järgmises

09.04.2009 kirjas vastustajale avaldas kaebaja soovi Gilde elurajoonis asuvad sõiduteed, kõn-

niteed, tänavavalgustuse ja drenaažitorud linnale üle anda ning 19.11.2009 kirjas soovis teada

saada, millal kõnealuste rajatiste üleandmise leping sõlmitakse. Tallinna Kommunaalameti

05.01.2010 vastuskirjas märgiti, et ehitised ja nende alune maa võetakse vastu, kui kaebaja võõ-

randab need Tallinna linnale tasuta. Ka viidatud kirjavahetus ei kinnita halduslepingu olema-

solu, nagu ei kinnita seda ka kaebaja 19.01.2010 kiri vastustajale ega Tallinna Linnavaraameti

14.05.2010 kirjaga nr 4-3-1/790 kaebajale antud vastus. Seega puudub haldusleping, milles

oleks kindlatel tingimustel kokku lepitud kõnealuste rajatiste väljaehitamise kohustus kaebajal

3-12-2718

9(16)

ja vastavate kulude kompenseerimise kohustus vastustajal. Olematut halduslepingut ei saanud

vastustaja rikkuda ega selle rikkumisega kaebajale kahju tekitada.

VÕS § 33 lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima

lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 33 lg-st 2 ja HMS § 99 lg-st 1 tulenevalt

oleks pidanud kaebaja ja vastustaja vaheline teede/tehnorajatiste ehitamise kulude kompensee-

rimise eelleping olema sõlmitud kirjalikus vormis, milline tingimus on käesoleval juhul täit-

mata. Eellepingu olemasolu ei kinnita ka kaebaja viidatud 2003. a toimunud kirjavahetus, kae-

baja 19.01.2010 ja 20.04.2010 kirjad vastustajale, Tallinna Linnavaraameti 14.05.2010 vastus-

kiri ega 18.06.2003 korralduse nr 1557-k punktid 2.2 ja 2.3. Neist kirjadest ja korraldusest eraldi

ega ka vastastikuses seoses ei nähtu, et 2003. a oli kokku lepitud poolte kohustuses tulevikus

sõlmida kokkulepitud tingimustel haldusleping, millega vastustaja võtaks kohustuse kompen-

seerida kaebajale Gilde elurajooni siseste teede, tänavavalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni

väljaehitamise kulud. Samuti, nagu eespool selgitatud, ei saanud Tallinna Linnavalitsus KOKS

§ 22 lg 1 p-dest 1 ja 8 tulenevalt sõlmida eellepingut, millega võetakse linnale tulevikus varalisi

kohustusi.

Kaebust ei saa rahuldada ka VÕS § 14 lg 3 alusel. Säte räägib lepingueelsetest läbirääkimistest

ning lg 3 teisest lausest tulenevalt saab kahju hüvitamise nõue tekkida vaid kohustust rikkunud

poole pahauskse käitumise korral. Läbirääkimiste pidamisena pahauskselt võib käsitada olu-

korda, kus poolel pole läbirääkimiste alustamisel tegelikku tahet ei läbirääkimiste pidamiseks

ega lepingu sõlmimiseks ning läbirääkimisi peetakse eesmärgil, mis pole kooskõlas hea usu

põhimõttega, näiteks on läbirääkimiste pidamise eesmärgiks saada teada olulisi andmeid teise

poole tootmistegevuse või klientide kohta või takistada teist poolt lepingu sõlmimisel oma kon-

kurendiga vms (Riigikohtu lahend 3-2-1-89-06, p 15). Käesoleval juhul sellise olukorraga tege-

mist pole. Kaebaja on ka ise leidnud esmalt, et poolte kirjavahetus ja linnavalitsuse 18.06.2003

korraldus nr 1557-k näitavad poolte tahet haldusleping sõlmida. Vastustaja sellekohast tahet

näitavad korralduse nr 1557-k p-d 2.2 ja 2.3, millega nähti ette planeerida järgmise aasta lin-

naeelarves rahad kaebaja rajatavate ehitiste projekteerimise/ehitamise kompenseerimiseks.

Vastav raha 2004. a eelarvesse ka planeeriti. Seega pidas vastustaja kaebajaga läbirääkimisi

heas usus, et haldusleping sõlmitakse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

OÜ EHT-Projekt apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kohus hindas tõendeid vääralt ning kohtuotsus ei vasta HKMS § 157 lg 1 nõuetele. Apellant

jääb halduskohtule esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning rõhutab järgmist. Lepingu-

line suhe on tuvastatav ning halduskohtu teistsugune seisukoht on ebaõige. Samas tuleks rikku-

misele tuginev kahjunõue rahuldada ka siis, kui oleks õige kohtu järeldus halduslepingu ja eel-

lepingu puudumise kohta. Kaebajal oli õiguspärane ootus Gilde elurajooni infrastruktuuri aren-

duskulude kompenseerimisele ning kaebus tulnuks rahuldada lepingueelsete läbirääkimiste re-

gulatsioonist ja usalduskaitse põhimõttest lähtuvalt. Kohus tuvastas, et poolte vahel toimusid

läbirääkimised halduslepingu sõlmimiseks, kuid õige pole kohtu järeldus, et läbirääkimistel ja

sellele järgnevalt ei käitunud vastustaja õigusvastaselt. VÕS § 14 lg 3 teises lauses sisaldub

pahausksete läbirääkimiste pidamise keeld, mille rikkumine annab kahjustatud poolele kahju-

nõude VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 15.01.2007 otsuse nr 3-2-1-89-06 p 16).

Kaebaja usalduse rikkumine vastustaja poolt ja vastustaja pahausksus on ilmne ja esitatud tõen-

ditest üheselt tuvastatav. Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2003 korralduses 1557-k fikseeriti se-

niste läbirääkimiste tulemusena kokkulepitud olulised tingimused – kaebaja müüb vastustajale

3-12-2718

10(16)

Rannamõisa 9a kinnistu mõttelise osa turuhinnast oluliselt odavama hinnaga seetõttu, et vastus-

taja võtab endale kohustuse edaspidi sõlmitava lepingu alusel kompenseerida kaebajale Gilde

elurajooni infrastruktuuri väljaehitamise kulud, planeerides selleks raha juba 2004. a eelarvesse.

Seega tulenes korraldusest vastustajale kohustus planeerida eelarves rahalised vahendid ning

pärast rahalise eraldise tegemist sõlmida kaebajaga haldusleping teede/tehnorajatiste arendami-

sele tehtud kulutuste kompenseerimiseks. Raha eelarvesse planeeriti, kuid kaebaja kulutusi ei

kompenseeritud. Kaebaja on läbirääkimistele ja lubadustele tuginedes teinud otseseid kulutusi

summas 306 887,34 eurot ning tal polnud vastustaja ühegi toimingu põhjal võimalik järeldada,

et 2004. a möödumisega lõppes vastustaja arvates ka kompenseerimiskohustus. Vastustaja oli

ka pärast 2004. a teadlik, et teid ja muid rajatisi jätkuvalt ehitatakse ja selleks kulutusi tehakse,

kuid ta ei teavitanud kaebajat halduslepingu sõlmimist piiravatest/takistavatest asjaoludest, vaid

vastupidi jättis mulje, et arenduskulud pärast ehitustööde lõpetamist kompenseeritakse (vastus-

taja 18.05.2009 kiri). Poolte vahel polnud kokkulepet, et kaebaja peab ehitustööd lõpetama ja

kompenseerimise taotluse esitama 2004. a.

Halduskohus ei hinnanud, kas kaebajal võis olla tekkinud õiguspärane ootus Gilde elurajooni

arenduskulude hüvitamisele. Usalduse tekkimise küsimus tuleb lahendada vaidluses faktiliste

asjaolude põhjal (Riigikohtu 27.01.2010 otsuse nr 3-3-1-79-09 p 19). Käesoleval juhul tekitasid

kaebajas õiguspärast ootust ja usaldust vastustaja lubadus valminud ehitustööde eest kompen-

satsioon maksta ja muu vastustaja tegevus nagu nt linnaeelarves eraldiste ettenägemine. Usaldus

tulenes ka sellest, et vastustaja lähtus Gilde elurajooni arendamise osas peetud läbirääkimistel

EhS regulatsioonist ning püüdis halduslepinguni viinud toimingute tegemise kaudu tagada ko-

haliku omavalitsuse kohustuse (KOKS § 6 lg 1 ja EhS § 13) täitmist. Tallinna Ringkonnakohus

tuvastas 12.12.2007 otsuse nr 3-04-347 p-s 12, et Tallinna linna halduspraktika kohaselt hüvitati

arendajatele teede ning tehnovõrkude ehituskulud. Sellise praktika rakendamist kinnitab ka lin-

navaraameti 14.05.2010 vastus kaebaja kirjale ja linnavalitsuse 18.06.2003 korraldus nr 1557-

k. Selliselt tekkinud usalduse murdmine annab kaebajale alust kahjunõudeks (ehituskulude ula-

tuses) vastustaja vastu riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel. Ka Euroopa

Kohtu praktikas on leitud, et isikul on õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset, kui põhjendatud

ootus on tekkinud haldusasutuse antud konkreetsete tagatiste tõttu.

Apellant jääb selle juurde, et tuvastatav on halduslepinguline suhe ja kahju kuuluks hüvitami-

sele eelkõige lepingu rikkumise alusel (VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg-d 1-4). Kui haldusleping

pole tuvastatav, siis ainuüksi linnavalitsuse korraldus nr 1557-k kinnitab vähemalt eellepingu

olemasolu ja kahjunõude saaks rahuldada eellepingu rikkumisest tulenevalt. Halduskohus ei ole

kaebaja väiteid ja tõendeid eellepingu kohta ega ka eellepingu kontseptsioonile rajatud nõuet

asjakohaselt käsitlenud. Kuigi kompenseerimiskohustusega kinnistu ja selle oluliseks osaks ole-

vad rajatised olid ja on jätkuvalt kaebaja omandis, ei mõjuta see kahjunõude suurust ega nõude

maksma panemist. Kaebaja on kogu aeg väljendanud tahet kinnistu ja rajatised vastustaja oman-

disse anda, on vastustaja kasuks omandist loobumisega arvestanud ega ole seetõttu teinud ega

saanudki teha vastava kinnistuga ärilisi plaane.

Tallinna linn palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kõ-

nealused teed/tehnorajatised paiknevad kaebajale kuuluval kinnistul ega ole ehitatud avalikes

huvides. Seega ei täitnud OÜ EHT-Projekt kohaliku omavalitsuse KOKS § 6 lg-st 1 ja EhS §-

st 13 tulenevaid kohustusi, sest Tallinna linnal sellist seadusest tulenevat kohustust polnud. Vas-

tustaja pole lepingut/eellepingut rikkunud, sest kaebaja väidetud halduslepingut/eellepingut

pole temaga sõlmitud. Halduslepingu puudumist on möönnud kaebaja ise 01.06.2010 vastusta-

jale edastatud kirjas, milles väljendatakse tahet sõlmida Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2003

korralduse nr 1557-k p-s 2.3 sätestatud leping. Enne selle korralduse andmist toimunud kirja-

vahetus ei ole võrdsustatav ka eellepingu sõlmimisega, samuti ei ole eellepinguks viidatud kor-

raldus ise. Poolte kirjavahetuse põhjal saab järeldada, et peeti läbirääkimisi, kuid lepingu ega

3-12-2718

11(16)

eellepingu sõlmimiseni ei jõutud. Vastustaja ei pidanud läbirääkimisi halduslepingu sõlmimise

tahteta või tahtega need pahauskselt lõpetada. Kuna korralduse nr 1557-k järgi tuli raha planee-

rida 2004. a eelarvesse, siis oleks pidanud kaebaja konkursi tulemusel selgunud töövõtja ja ehi-

tusjärelevalve teostaja pakutud tööde hinna kompenseerimiseks esitama vastustajale taotluse ja

kulutuste maksumust näitavad dokumendid 2004. aastal, mida ta ei teinud.

Ringkonnakohtu istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Vastustaja esindaja

selgitas täiendavalt, et 2004. a eelarves eraldati kõnealuse taristu ehitamise kulude katteks 4

miljonit krooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja väidab, et sõlmis Tallinna linnaga halduslepingu, millest tulenes OÜ-le EHT-Projekt

Kilde tn - Kabli tn - Koogu tn Rannamõisa teest Harku järveni kinnistule (kinnistusregistri re-

gistriosa nr 24061) tänavarajatiste ja infrastruktuuri (tänavavalgustuse ja sajuvee (kuivendus-

)süsteemide) projekteerimise ja ehitamise kohustus ning Tallinna linnale kohustus nimetatud

rajatiste projekteerimise ja ehitamise kulud kompenseerida.

Vaidluse all ei ole, et kirjalikult pole halduslepingut vormistatud ning halduskohus leidis, et

halduslepingu olemasolu ei ole ka poolte kirjavahetuse alusel tuvastatav. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga ega pea selles osas vajalikuks halduskohtu kõiki seisukohti korrata. Le-

ping eeldab poolte tahteavalduse alusel kujunenud õigussuhteid ja kokkulepet mh ka kompen-

satsiooni maksumuses ja võetavate kohustuste täitmise tähtaegades. Kuigi kaebaja arvates ei

peagi alati konkreetses kompenseerimise summas kokku leppima, on väheusutav, et avalik-õi-

guslik juriidiline isik võtab endale suuri rahalisi kohustusi ilma konkreetset suurusjärku või

muid põhitingimusi kirjalikult kindlaks määramata. Kaebaja on seisukohal, et poolte vahel 2003

peetud kirjavahetus, Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2003 korraldus nr 1557-k ja Tallinna linna

vastused kaebajale enne kohtumenetluse algust (vt Tallinna Linnavaraameti 14.05.2010 vastus)

kinnitavad, et pooled olid 2003 sõlminud halduslepingu. Ringkonnakohus nõnda ei leia. Hal-

duskohus on kohaselt viidanud KOKS § 22 lg 1 p-le 8 (redaktsioon kehtivusega 23.01.-

31.12.2003), millest tuleneb, et linnavalitsus saab teha linnale rahalisi kohustusi tekitava otsuse

üksnes juhul, kui see jääb volikogu poolt vastuvõetud eelarves selleks ettenähtud vahendite pii-

resse. Kaebaja viidatud korralduse nr 1557-k andmise hetkeks ei olnud linnavolikogu vastu võt-

nud 2004. a eelarvet, mistõttu ei saanuks linnavalitsus teha õiguslikult siduvat lõplikku otsust

linnale siduvate rahaliste kohustuste osas. Ekslik on ka kaebaja arusaam, et kuna vastustaja ei

ole oma 14.05.2010 kirjas tuginenud halduslepingu puudumisele, siis järelikult on ta kõnealust

lepingulist suhet jaatanud. Nimetatud kirjast nähtub üksnes kaebajale kompensatsiooni maks-

misest keeldumise põhjendus – rahalised vahendid olid planeeritud 2004. a linnaarvesse, kuid

OÜ EHT-Projekt polnud vastavat taotlust 2004. a esitanud ega teavitanud sellest, et tal ei olnud

võimalik 2004. a teerajatisi valmis ehitada ega ka sellest, mis ajaks kavandati seda teha. Tallinna

linn on 19.09.2006 nr 3-1/1571 ja 05.01.2010 nr 5-1/450 kirjades väljendanud kaebajale nõu-

solekut sõlmida leping ja võtta tänavarajatised, tänavalgustus, drenaažid ning tee-ehituse alla

jäävad kinnistud vastu, kui OÜ EHT-Projekt võõrandab need Tallinna linnale tasuta. Ringkon-

nakohtu hinnangul asjaolu, et vastustaja ei ole 14.05.2010 kirjas kompensatsiooni maksmisest

keeldumise alusena tuginenud halduslepingu puudumisele, ei anna alust järelduseks, et linn jaa-

tas sellise lepingu olemasolu. Halduslepingu olemasolu ei kinnita ka linnavalitsuse 18.06.2003

korraldus nr 1557-k, millega otsustati mh omandada kaebajalt avalikes huvides mõtteline osa

Rannamõisa 9a kinnistust vastustaja pakutud hinnaga 160 EUR/m2 ning kohustati Tallinna

Kommunaalametit taotlema eelarvesse rahasid kaebajale arenduskulude kompenseerimiseks

ning rahade eraldamisel sõlmima kompenseerimise leping tingimusel, et tee-ehituse alla jäävad

kinnistud võõrandatakse Tallinna linnale tasuta. Nagu halduskohus on põhjendatult märkinud,

3-12-2718

12(16)

korraldus nr 1557-k ega ka poolte vaheline kirjavahetus ei sisalda kokkuleppeid muudes hal-

duslepingule omastes olulistes tingimustes (poolte vahekorrad tööde teostamisel ja selle järgselt

– rajatiste valmimise ja linnale üleandmise tähtajad, rajatiste tegelik maksumus ja linna poolt

kompenseeritav summa vms).

OÜ EHT-Projekt leiab, et kui poolte vahelise suhtluse, kirjavahetuse, 18.06.2003 korralduse nr

1557-k ja Rannamõisa 9a kinnistu mõttelise osa müügilepingu kontekstis järeldada, et haldus-

lepingut ei sõlmitud, siis on samade tõendite põhjal tuvastatav vähemalt eelleping.

VÕS § 33 lg 1 kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima

lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Normist tulenevalt eellepingu sisunõudeks on, et

sellest peab selguma, millistel tingimustel on pooled endale põhilepingu sõlmimise kohustuse

võtnud. Eelleping võib sisaldada kohustust sõlmida leping just nendel tingimustel, kui ka ko-

hustust pidada läbirääkimisi teatud viisil või reguleerida muid läbirääkimistega seotud küsi-

musi.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et poolte vahel oli sõlmitud eellepingu tunnustele vastav

kokkulepe kulude kompenseerimiseks ning see on nähtav eelkõige Tallinna Linnavalitsuse

18.06.2003 korraldusest nr 1557-k. Eelkokkuleppe tingis asjaolu, et Tallinna linna 2003. a eelar-

ves puudusid nõutavad rahalised vahendid, mistõttu ei saanud linnavalitsus lõplikult otsustada

kohalikule omavalitsusele rahaliselt võetavate kohustuste üle ei 2003. a ega 2004. a. Eelseisvaks

aastaks oli pädev sellist otsust vastu võtma linnavolikogu ning seega esinesid käesoleval juhul

õiguslikud takistused põhilepingu koheseks sõlmimiseks. Poolte tahe eelleping sõlmida nähtub

ka korraldusele eelnenud kirjavahetusest ja linnaasutuste dokumentidest. Korralduse nr 1557-k

andmise alusena on viidatud m.h OÜ EHT-Projekt 05.05.2003 kirjale. Selles kirjas teatas OÜ

EHT-Projekt Tallinna linnale, et on nõus kinnistu Rannamõisa tee 9a mõttelise osa võõrandama

hinnaga 160 EEK/m2 üksnes tingimusel, et linn kompenseerib talle Gilde elurajoonis tänavate

ja tehnilise infrastruktuuri projekteerimise ja ehitamise kulud. Era- ja avaliku sektori koostöö

projektide maaküsimuste lahendamiseks moodustatud ajutise komisjoni 06.05.2003 koosoleku

protokolli p-ga 1 otsustati mh ette valmistada Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu Ran-

namõisa tee 9a kinnistu mõttelise osa omandamiseks hinnaga 160 EEK/m2; 18.06.2003 korral-

duse p-ga 1 otsustati omandada OÜ-lt EHT-Projekt Rannamõisa tee 9a mõtteline osa 160

EEK/m2 eest ning sätestati p-des 2.2 ja 2.3 tingimused lepingu sõlmimiseks kaebajaga Gilde

eluraajooni taristu projekteerimise ja ehitamise kulude kompenseerimiseks. Korraldusest nr

1557-k nähtub, et linn oli kokku leppinud konkreetse ettevõtjaga (kaebaja), et pärast seda, kui

Tallinna linna 2004. a eelarvesse on planeeritud raha OÜ-le EHT-Projekt Gilde elurajoonis tä-

navarajatiste ja tehnilise infrastruktuuri projekteerimise ja ehitamise kulude kompenseerimi-

seks, sõlmib vastustaja kaebajaga lepingu tingimusel, et OÜ EHT-Projekt annab tee-aluse maa

tasuta Tallinna linna omandisse.

Seega on korraldusest osaliselt tuvastatav, millistel tingimustel põhileping OÜ-ga EHT-Projekt

tulevikus sõlmitakse. Samas on osa tingimusi jäänud lahtiseks (nt ei nähtu tööde teostamise

tähtaegu ega kompensatsiooni suurust) ning seega ei ole eelleping sõlmitud mahus, mis võimal-

daks 18.06.2003 korralduse p-des 2.2 ja 2.3 nimetatud eelduste täitmisel sõlmida põhileping

ilma täiendavate läbirääkimisteta. Ringkonnakohtu hinnangul annavad asjas tuvastatud asjaolud

alust järeldada, et eelleping sõlmiti selliselt, et Tallinna Kommunaalametil oli kohustus alustada

läbirääkimisi halduslepingu sõlmimiseks pärast Tallinna linna 2004. a eelarves vastavate raha-

liste vahendite eraldamist. Vastustaja esindaja selgitusel planeeris Tallinna linn 2004. a eelar-

vesse rahalisi vahendeid 18.06.2003 korralduse nr 1557-k p-s 2.2 nimetatud kulude kompen-

seerimiseks suurusjärgus 4 000 000 kr, mis on kaebaja nimetatud arenduskulude summaga um-

bes samas suurusjärgus (4 001 453 kr ilma käibemaksuta).

3-12-2718

13(16)

Eellepingu rikkumisega on tegemist siis, kui lahtiste tingimuste üle toimuvad läbirääkimised

nurjuvad seetõttu, et üks lepingupooltest ei käitu heauskselt, vältides põhilepingu sõlmimist.

Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS

§ 6 lg 1). Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest

(VÕS § 23 lg 1 p 4). Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele

poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks (VÕS § 23 lg 2).

Puudub vaidlus selles, et Tallinna linna 2004. a eelarves nähti ette vajalikud rahalised vahendid,

et kaebajaga saaks sõlmida haldusleping korralduse nr 1557-k p-s 2.2 märgitud kulude kom-

penseerimiseks. Samuti ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et Tallinna Kommunaa-

lamet pärast rahaliste vahendite eraldamist kaebaja poole arenduskulude kompenseerimiseks

halduslepingu sõlmimise küsimuses ei pöördunud. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja

oleks pidanud ise esitama linnale vastavasisulise taotluse või 2004. a taristu valmis ehitama või

selle võimatuse korral linna takistustest teavitama. 18.06.2003 korraldusest oli selgelt nähtav,

et pärast seda, kui linnavolikogu, kellel on pädevus otsustada rahaliste kohustuste võtmine lin-

nale, on aktsepteerinud linnavalitsuse ettepanekut eraldada raha kulude kompenseerimiseks, tu-

leb vastustajal sõlmida OÜ-ga EHT-Projekt ka vastavasisuline leping. Kaebajal polnud korral-

duses sätestatu põhjal alust eeldada, et tal tuleb projekteerija leidmiseks veel konkurss korral-

dada, taristu 2004. a jooksul välja ehitada ja halduslepingu projekt endal koostada. Selliseid

kohustusi ei nähtu ka poolte kirjavahetusest. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja ei pöördu-

nud kaebaja poole pärast 2004. a linna eelarve kinnitamist halduslepingu sõlmimiseks läbirää-

kimiste alustamiseks. Samuti ei ole linn olnud huvitatud kulude kompenseerimiseks haldusle-

pingu sõlmimisest hilisemalt, s.o pärast kaebaja 01.09.2006 pöördumist ja sellele järgnevalt.

Seega on vastustaja rikkunud oma eellepingust tulenevat kohustust jätkata kaebajaga läbirääki-

misi halduslepingu sõlmimiseks tingimustel, mis olid sätestatud 18.06.2003 korralduses.

OÜ EHT-Projekt on seisukohal, et kui vastustaja ei oleks oma kohustust rikkunud ja oleks sõl-

minud kaebajaga halduslepingu arenduskulude kompenseerimise kohustusega ning oleks selle

kohustuse ka täitnud, ei oleks kaebaja saanud kahju arenduskulude ulatuses (306 887,34 eurot

koos käibemaksuga). RVastS ei sätesta regulatsiooni avaliku võimu kandja poolt eellepinguga

võetud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna seadusega ei ole sätestatud

teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, siis vastavalt RVastS § 7 lg-

le 4 tuleb kohaldada eraõiguslikke kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlg-

nik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlg-

nikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik ko-

hustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hü-

vitamisele. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võima-

likult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju

ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hü-

vitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2).

Kompensatsiooni suurus on pooltevahelise kokkuleppe küsimus. Kuigi vaidlusalusel juhtumil

ei sisalda ükski dokument kirjalikke hinna kokkuleppeid ning kaebaja seadusliku esindaja väitel

tema linna lubatud kompensatsiooni suurust täpselt ei mäleta, saab linnaeelarves planeeritud

summadest järeldada, et Tallinn linn oli nõus hüvitama kaebajale investeerimiskulud 4 miljoni

krooni ulatuses ning seda koos käibemaksuga. OÜ EHT-Projekt esitatud spetsifikatsiooni (mis

on küll allkirjata ja kuupäevata, kuid milles toodud arvnäitajatele vastustaja vastu ei vaidle)

järgi on rajatiste ehitamise kulu 4 001 453 kr (255 739,45 eurot) ilma käibemaksuta. Arvestades

linnaeelarves planeeritud vahendite suurust, on üsna tõenäoline, et sellises summas oleks ka

haldusleping sõlmitud. Sellest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et vastustaja oli kohustatud kom-

penseerima kaebajale rajatiste väljaehitamise investeeringud summas 4 001 453 kr, kaebajale

3-12-2718

14(16)

on tekitatud kahju sama summa ulatuses (255 739,45 eurot) ning põhjendatud pole kaebaja

väide, et kahjusumma on käibemaksu võrra suurem.

VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud

isik sai kahju tekkimise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui

kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Riigikohus on viidatud sätte

osas selgitanud, et kohus peab kaaluma, kas kannatanu suhtes on õiglane kasu mahaarvamine

olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus

vältida (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-115-04, p 26). Kaebaja saaks arendusku-

lude kahju hüvitisena väljamõistmisel kasu tema omandis oleva kinnistu väärtuse ulatuses. Sa-

mas on asja materjalidest nähtav, et OÜ EHT-Projekt on olnud nõus vastustaja poolt kulude

kompenseerimisel võõrandama tee-aluse maa Tallinna linnale tasuta. Olukorras, kus vastustaja

on rikkunud oma lepingulist kohustust pidada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, mille esemeks

oleks olnud kulude hüvitamine, ning on tõenäoline, et selline põhileping oleks ka poolte vahel

sõlmitud hinnaga ca 4 miljonit krooni, siis ei saanud kaebaja vältida kasu saamist kahju hüvita-

mise käigus. Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebaja kahju summas 255 739,45 eurot.

Kaebaja on taotlenud Tallinna linnalt viivisena välja mõista 71 898,15 eurot seisuga 19.10.2012

ja edaspidi VÕS-s sätestatud määras kuni kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Vastavalt VÕS

§ 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgni-

kult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmi-

seni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kaebaja hinnangul tuleb viivist arvestada kahju nõudelt

alates 20.11.2009, kuivõrd vastustaja kompensatsiooni maksmise kohustus muutus sissenõuta-

vaks mõistliku aja möödumisel (19.11.2009) üleantavate rajatiste valmimisest ja vastustaja tea-

vitamisest sellest asjaolust 09.04.2009. Menetlusosaliste vahel pole vaidlust viiviste arvutamise,

sh algus- ja lõppaja osas. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kahju hüvitamisega viivitami-

sel hakkab viivis kulgema 20.11.2009. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtaeg

ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma

selle täitmiseks mõistliku vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võla-

suhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 09.04.2009 aval-

das kaebaja soovi anda Gilde elurajooni rajatised vastustajale üle ning esitas viimase soovil

19.06.2009 ka rajatiste dokumentatsiooni. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja koostas

19.11.2009 vastustajale uue kirja, milles viitas varasemale kirjavahetusele, 5 kuu möödumisele

dokumentide üleandmisest ning uuris rajatiste üleandmise kohta. Kaebaja on õigesti märkinud,

et 19.11.2009 kirja koostamise hetkeks möödus mõistlik aeg rajatiste ülevõtmiseks.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepin-

guga ei ole ette nähtud teisiti. Perioodidel 01.07.2009-31.12.2010, 01.07.2011-30.06.2012 oli

VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär 1,00%. VÕS § 113 lg 1 (perioodidel 01.07.2009-

31.12.2010, 01.07.2011-30.06.2012 kehtinud redaktsioonid) kohaselt tuleb nimetatud intressi-

määrale lisada 7% aastas. Seega on viivise intressimääraks 8% ehk 0,022% päevas. Sellest tu-

lenevalt on viivis perioodi 20.11.2009-31.12.2010 eest 22 898,9 eurot (407x255 739,45 x

0,022%); perioodi 01.07.2011-30.06.2012 eest 20 591,61 eurot (366 x 255 739,45 x 0,022%).

Perioodil 01.01.-30.06.2011 oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär 1,25%. VÕS § 113 lg

1 (perioodil 01.01.-30.06.2011 kehtinud redaktsioonid) kohaselt tuleb nimetatud intressimää-

rale lisada 7% aastas. Seega on viivise intressimääraks 8,25% ehk 0,023% päevas. Sellest tule-

nevalt on viivis perioodi 01.01.-30.06.2011 eest 10 646,4 eurot (181 x 255 739,45 x 0,022%).

3-12-2718

15(16)

Perioodil 01.07.-31.12.2012 oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär 0,75%. VÕS § 113 lg

1 (perioodil 01.07.-31.12.2012 kehtinud redaktsioonid) kohaselt tuleb nimetatud intressimää-

rale lisada 7% aastas. Seega on viivise intressimääraks 7,25% ehk 0,020% päevas. Sellest tule-

nevalt on viivis perioodi 01.07.-31.12.2012 eest summas 9411,2 eurot (184 x 255 739,45 x

0,020%).

Perioodil 01.01.-30.06.2013 oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär 0,50%. VÕS § 113 lg

1 (perioodil 01.01.-30.06.2013 kehtinud redaktsioonid) kohaselt tuleb nimetatud intressimää-

rale lisada 7% aastas ning alates 15.04.2013 kehtima hakanud VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni ja

järgnevate redaktsioonide kohaselt 8% aastas. Seega on viivise intressimääraks perioodil

01.01.-14.04.2013 7,50% ehk 0,020% päevas ning perioodil 15.04.-30.06.2013 8,50% ehk

0,023% päevas. Sellest tulenevalt on viivis perioodi 01.01.-30.06.2013 eest summas 9848,74

eurot ((255 739,45 x 0,02% x 104) + (255 739,45 x 0,023% x 77)).

Perioodil 01.07.-31.12.2013 oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär 0,25%. VÕS § 113 lg

1 (alates 15.04.2013 kehtima hakanud ja järgnevad redaktsioonid) kohaselt tuleb nimetatud int-

ressimäärale lisada 8% aastas. Seega on viivise intressimääraks 8,25% ehk 0,023% päevas. Sel-

lest tulenevalt on viivis perioodi 01.07.-31.12.2013 eest summas 10 822,9 eurot (255 739 x

0,023% x 184).

Perioodil 01.01.-30.06.2014 oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär 0,15%. VÕS § 113 lg

1 kohaselt tuleb nimetatud intressimäärale lisada 8% aastas. Seega on viivise intressimääraks

8,15% ehk 0,022% päevas. Sellest tulenevalt on viivis perioodi eest 01.01.-30.06.2014 summas

10 183,5 eurot (255 739 x 0,022% x 181).

Ülaltoodust tulenevalt on viivise summa alates 20.11.2009 kuni 30.06.2014 kokku 94 403,25

eurot ning alates 01.07.2014 kuni kahju hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud summas.

Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu

otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab OÜ EHT-Projekt kaebuse osaliselt ning mõis-

tab vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitisena 255 739,45 eurot ning viivised perioodi

20.11.2009 kuni 30.06.2014 eest 94 403,25 eurot ning alates 01.07.2014 kuni kahju hüvitami-

seni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses.

HKMS § 109 lg 4 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või

teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg

1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise

korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2).

Kaebaja on halduskohtus taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskuludena õigusabi eest

16 687,88 eurot ning riigilõivu 12 795,11 eurot. Apellatsioonimenetluses on kaebaja taotlenud

vastustajalt välja mõista menetluskuluna õigusabi eest 4674 eurot ja riigilõivu 750 eurot.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt kahju hüvitamise nõudes 255 739,45 eurot, mis moo-

dustab kaebuses taotletud kahjunõudest 306 887,34 protsentuaalselt 83,3%. Lähtudes kaebuse

rahuldamisest osaliselt (83,3%), mõistab kohus vastustajalt välja riigilõivu summas 11 283,10

eurot.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Arvestades asja mahukust ja keerukust, peab ringkonnakohus kaebaja vajalikeks ja põhjendatud

õigusabikuludeks esimese astme kohtus 3500 eurot ning apellatsioonimenetluses 2500 eurot.

Lähtudes eeltoodust ning kaebuse rahuldamise protsendist, mõistab kohus vastustajalt välja me-

netluskulud kokku summas 17 283,10 eurot (s.o riigilõiv 11 283,10 eurot + õigusabikulu 6000

eurot). Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

3-12-2718

16(16)

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask