3-13-1979/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Ruth Plaks ja Silvia Truman

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1979

Haldusasi

AV kaebus Viimsi Vallavalitsuse 06.09.2013 korralduse

nr 1031 tühistamiseks ja Viimsi Vallavalitsuse

29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 tühisuse

tuvastamiseks, alternatiivselt Viimsi Vallavalitsuse

29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2. kehtetuse kindlaks

tegemiseks alates 04.10.2008, alternatiivselt Viimsi

Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2

tühistamiseks ning Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks

anda haldusakt, millega kohustatakse lammutama

Viimsi vallas, Pringi külas, XXXXXXXXX XXX XXX

ja XXX kinnistul pooleliolev ehitis

Menetlusosalised

Kaebaja - AV, esindaja v. adv Silja Holsmer

Vastustaja - Viimsi vald

Kolmas isik - PM, esindajad v. adv Allar Jõks ja adv

Triin Väljaots

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viimsi valla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viimsi valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2014.

a määruse haldusasjas nr 3-13-1979 resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus väljastas 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 alusel PMale

03.10.2006 ehitusloa nr 7413 kaldakindlustuse ehitamiseks Pringi külas XXXXXXXXX XXX

XXX ja XXX kinnistutele.

3-13-1979

2(9)

2. Viimsi Vallavalitsus teatas 28.06.2013 vastuses AV 24.05.2013 teabenõudele, et

XXXXXXXXX XXX XXX, XXX ja XXX ning XXX-X ja XXX-X kruntidele ei ole

väljastatud ehituslube elamute ehitamiseks, kuid XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX

kruntidele on 03.10.2006 väljastatud ehitusluba nr 7413 kaldakindlustuse ehitamiseks.

3. AV esitas 29.07.2013 Viimsi Vallavalitsusele taotluse 03.10.2006 väljastatud ehitusloa nr

7413 kehtetuse tuvastamiseks ja vastava asjaolu ehitisregistris kajastamiseks. Alternatiivselt

esitas AV vaide ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks.

4. AV esitas 05.08.2013 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

peatada Viimsi Vallavalitsuse poolt 03.10.2006 väljastatud ehitusloa nr 7413 kehtivus kuni AV

poolt 29.07.2013 esitatud vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja

lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.08.2013

määrusega haldusasjas nr 3-13-1665 AV esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Viimsi

Vallavalitsuse 03.10.2006 väljastatud ehitusloa nr 7413 kehtivuse kuni AV vaide esemeks

olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust

ei esitata, või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või

asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemeks olevas nõudes esitatakse

tähtaegselt halduskohtule kaebus. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.08.2013 määrusega PMa

määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2013 määruse haldusasjas nr 3-13-

1665 muutmata.

5. Viimsi Vallavalitsuse 06.09.2013 korraldusega nr 1031 tagastati AV vaie

läbivaatamatult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel.

6. AV esitas 23.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viimsi

Vallavalitsuse 06.09.2013 korraldus nr 1031; teha kindlaks Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006

korralduse nr 589 p-ga 1.2 Pringi külas XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kaldakindlustuse

ehitamise ehitusloa väljastamise (03.10.2006 väljastatud ehitusluba nr 7413) tühisus; juhul kui

kohus leiab, et ehitusluba ei ole tühine, teha kindlaks Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006

korralduse nr 589 p-ga 1.2 Pringi külas XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kaldakindlustuse

ehitamise ehitusloa väljastamise (03.10.2006 väljastatud ehitusluba nr 7413) kehtetus alates

04.10.2008; juhul kui kohus leiab, et ehitusluba ei ole tühine ega kehtetu alates 04.10.2008,

tühistada Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2; kohustada Viimsi

Vallavalitsust andma haldusakt, millega kohustatakse lammutama Viimsi vallas Pringi külas

XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kinnistul pooleliolev ehitis.

7. Tallinna Halduskohtu 02.10.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse. Kohus palus

vastustajal ja kolmandal isikul esitada seisukohad seoses kaebuse tähtaegsuse küsimusega

ehitusloa tühistamise nõudes.

8. Viimsi vald oli 04.11.2013 vastuses seisukohal, et sõltumata sellest, kas kohus jätab vaide

tagastamise korralduse kehtima või tühistab selle, tuleb teiste nõuete osas menetlus lõpetada

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel seoses kaebetähtaja

ületamisega. Käesolevas kaebuses vaidlustab kaebaja esmakordselt Viimsi Vallavalitsuse

29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2. Eelnevalt on esemeks olnud ehitusluba, mitte aga korraldus,

mille alusel see välja anti. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et ehitusloa väljastamise korralduse

vastuvõtmise aja sai kaebaja teada Viimsi Vallavalitsuse ehitusameti juhataja 28.06.2013 e-

kirjast (I kd, tl 20). Seega on tegemist kaebetähtaja rikkumisega. Kuna kaebaja sai ehitusloa

väljastamise korraldusest teada hiljemalt 28.06.2013, hakkas nõude esitamise tähtaeg kulgema

alates 29.06.2013 ja kaebuse oleks HKMS § 46 kohaselt pidanud halduskohtule esitama

hiljemalt 28.07.2013, s.o 30 päeva jooksul korralduse olemasolust teadasaamisest. Kuna kaebus

esitati kohtule alles 23.09.2013, siis on nõuded seoses ehitusloa väljastamise korraldusega

esitatud pärast kaebetähtaega.

3-13-1979

3(9)

Isegi kui tähtaja ennistamise küsimus võiks tõusetuda, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §

34 lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks

ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.

9. PM palus 04.11.2013 seisukohas lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 124 lg 2 ja § 152

lg 1 p 2 alusel ning juhul kui kohus leiab, et kaebus on tähtaegne, viia läbi vaatlus

XXXXXXXXX XXX XXX, XXX ja XXX-X kinnistutel. Tühistamisnõude esitamise tähtaeg

on möödas. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, kuna kaebaja ei ole pärast ehitustöödest

teadasaamist mõistliku aja jooksul ehitusluba vaidlustanud. Kaebaja, kes ehitas

kõrvalkinnistule maja ja elab selles alates 2011. a, pidi teadma kolmanda isiku kinnistul

toimuvast kaldakindlustuse ehitustegevusest ammu enne 28.06.2013. Kuivõrd ehitustööd

kolmanda isiku krundil algasid 2006. a, viivitas kaebaja kaebuse esitamisega ebamõistlikult.

Maa-ameti 2006. a kaardilt (I kd, tl 111) nähtub, et kolmanda isiku kinnistul on alustatud

kaldakindlustuse ehitamisega ning kinnistutele on veetud suurtes kogustes pinnast ja kive.

Sama aasta novembris alustati pinnase tagasitäitmisega, mille meri oli ära viinud, ning tõsteti

kaldasse osa kividest. 2007. a veeti kinnistule veel juurde pinnast ja hulgaliselt kive, viimased

tõsteti kokku ühte suurde hunnikusse (vt I kd, tl 112). Kuivõrd enamus kive ja kogu

kaldakindlustuse ehitamiseks vajaminev pinnas veeti kinnistule juba 2006. ja 2007. a, pidi

kaebaja suuri pinnase- ja kivihunnikuid igal juhul nägema. Seda enam, et kaebaja maja oli 2012.

a kaardi järgi täielikult valmis ehitatud (vt I kd, tl 113). Ei ole usutav, et kaebaja, kelle elumaja

asus kolmanda isiku kinnistute kõrval, ei olnud seal toimuvast kaldakindlustuse ehitusest

teadlik kuni hetkeni, mil kolmas isik vedas 2013. a oma kinnistutele viimased koormad kive.

Kuivõrd kolmanda isiku kinnistud asuvad XXXXXXXXX XXX ääres, jäi kaldakindlustuse

ehitamine 2007. a silma ka praegusele vallavanemale Haldo Oravasele, kes kinnitas oma

seletuses, et suured pinnase- ja kivihunnikud, mis kinnistutele veeti, olid möödasõitjatele näha.

Seda, et nad olid teadlikud kolmanda isiku kinnistul toimuvatest ehitustöödest, kinnitasid ka

ümberkaudsed naabrid EA, JS, AK. Kivi- ja pinnasehunnikuid märkasid ka XXXXXXXXX

XXX X elanikud, kes kinnitavad, et töödega alustati juba 2006-2007. PT aitas ehitusele koguni

kaasa.

Et pinnasehunnikud olid tegelikult kogutud juba 2006, on tõendatud ka ortofotodega. See

tähendab, et kaebaja on venitanud kaebuse esitamisega 6 aastat. Isegi kui kaebaja ei käinud

enne ehituse alustamist kordagi oma krundil, oleks kaebaja hiljemalt oma maja ehitades, s.o

2010. a, pidanud oma krundil käies saama teada kolmanda isiku kinnistul toimuvast

kaldakindlustuse ehitusest.

Kaebaja on enda kinnistu pinda tõstnud (kaebaja ei ole märkinud selle aega) ja tal oli juba enda

hoone projekteerimisel teada, milline peaks olema kinnistu pinna kõrgus. Mõistliku inimesena

pidi kaebaja aru saama, et kui ka kõrvalkinnistul ei ole eluhoonet, on sinna veetud materjali,

mida saab kasutada rajatiste või ehitiste edasiseks rajamiseks kinnistule. Pinnase tõstmisel pidi

kaebaja märkama kolmanda isiku kinnistul pinnasmaterjali olemasolu.

Isegi kui kaebajat ehitusloa menetlusse ei kaasatud, oli tal võimalik uurida, milline

ehitustegevus kõrvalkinnistul toimub.

Kaebaja väited ehitustöödest teada saamise kohta on vastuolulised. Kaebaja leiab, et aktiivsem

kivide vedu algas 12.07.2013. Samas oli kaebajal tema enda väidete põhjal juba enne seda

tekkinud teadmine ehitamisest, sest muidu ei oleks ta pöördunud 23.05.2013 päringuga

vallavalitsuse poole. Kaebaja sai ehitusõiguse olemasolust teada juba 28.06.2013. Seega, kui

kaebaja väidab, et ta sai ehitustegevusest aru alles siis, kui nägi koppa töötamas, on see

eeltoodut arvestades eksitav väide. Ehitustegevus ei seisne vaid kopatöödes, seega ei alanud

reaalne ehitustegevus alles 2013. a juulis. Isegi kui kaebaja sai ehitusloast teada 28.06.2013, oli

tal kohtusse pöördumise võimalus koheselt. Kaebaja esitas üksnes esialgse õiguskaitse taotluse.

3-13-1979

4(9)

10. AV esitas 29.11.2013 täiendava seisukoha. Tuvastusnõuded on tähtaegsed. Kaebaja

esmaseks nõudeks on ehitusloa tühisuse tuvastamine. Vastava nõude võib esitada tähtajatult

(HKMS § 46 lg 5). Kaebaja teiseks nõudeks on ehitusloa kehtetuse kindlakstegemine alates

04.10.2008. Vastava tuvastusnõude võib samuti tulenevalt HKMS § 46 lg-st 4 esitada

tähtajatult.

Ehitusloa tühistamise nõue on tähtaegne. Kaebajale edastati esmakordselt ehitusluba

28.06.2013. Siis sai kaebaja esmakordselt teada, et naaberkinnistule kavandatakse

rannakaitserajatise ehitamist. AV esitas vaide 30 päeva jooksul ehitusloa esitamisest. Puudub

vaidlus, et kaebajat ehitusloa väljastamise menetlusse ei kaasatud ning temale ehitusluba

teatavaks ei tehtud. Mais 2013 märkas kaebaja, et aeg-ajalt käivad mitmed isikud

naaberkinnistul. Kuivõrd tegemist on hoonestamata kinnistuga, siis võis oletada, et

kavandatakse ehitustegevuse algust. Ehitusluba ehitisregistrist ei nähtunud ning AV esitas

24.05.2013 teabenõude Viimsi Vallavalitsusele, millele vastati alles 28.06.2013 ning teatati, et

nüüd on ehitusluba kantud ka ehitisregistrisse.

Kaebaja esitas ehitusloa saamise päeval, s.o 28.06.2013 ehitusloa aluseks oleva projekti

saamiseks taotluse valda (I kd, tl 23-24 pöördel). Vastustaja kaebajale seaduses sätestatud

tähtaja jooksul ei vastanud. Kuivõrd 18.07.2013 algas naaberkinnistule suurtes kogustes kivide

vedu, pöördus kaebaja e-kirjadega vastustaja poole (I kd, tl 23-24 pöördel). Vastustaja vastas

kaebajale 23.07.2013, et tegemist on kaevise ladestamisega, mitte ehitamisega. Ehitusloa

aluseks olevat projekti jätkuvalt kaebajale ei esitatud. Seejärel esitas kaebaja esindaja

29.07.2013 täiendava teabenõude vastustajale (I kd, tl 157). Ehitusloa aluseks oleva projekti

nime all esitas vastustaja alles pärast vaide esitamist 02.08.2013 (I kd, tl 159) ilma mõõtkavata

joonise (eskiis).

Kaebaja esitas ehitusloast teadasaamisel vastustajale vaide ja samuti esialgse õiguskaitse

taotluse vaide menetluse ajal vastavalt HKMS-s sätestatule. Ainetu on vastustaja seisukoht, et

kaebaja ei ole vaidlustanud ehitusloa väljastamise korraldust. Tallinna Ringkonnakohtu

28.08.2013 määruse p-s 9 on asutud ühesele seisukohale, et kuna ehitusluba on haldusakti

andmise kohta väljastatud tõend ega ole kuidagi lahutatav vallavalitsuse korraldusest, mille

alusel see väljastati, siis tuleb lugeda vaie esitatuks nii korralduse kui ka ehitusloa peale

tervikuna.

Ehitustöödega alustamist novembris 2006 ei saa tõendada 05.08.2006 fotoga. Samuti ei nähtu

2006. a ortofotolt ega üheltki järgneva aasta ortofotolt kaldakindlustuse rajamist kolmanda isiku

kinnistutele. Vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 25 lg-le 3 loetakse ehitamise alustamise päevaks

esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. Kolmas isik ei märgi, milliseid

väidetavaid ehitusloale vastavaid töid ta novembris 2006 teostas. Kaebaja ei ole teadlik

mistahes tööde teostamisest enne 05.08.2013. Ortofotodelt ilmneb, et mõningad kivid on keset

XXXXXXXXX XXX XXX kinnistut ja üksikud XXXXXXXXX XXX XXX kinnistul. Sellest

ei oskaks ükski mõistlik isik eeldada, et tegemist võiks olla rannakindlustuse rajamise

ettevalmistamisega. Kümnete veoautode koormate kaupa asuti pinnast ja kive vedama alles

juulis 2013, millele kaebaja reageeris kohe, saates 18.07.2013 e-kirja Viimsi Vallavalitsusele.

Ka Keskkonnaameti 12.07.2013 nõusolek kaevise võõrandamiseks ja väljaspool kinnisasja

kasutamiseks (I kd, tl 76, pöördel) kinnitab, et kivide vedu algas mitte varem kui 12.07.2013.

Keskkonnaamet ei esitanud vastuseks teabenõudele muid nõusolekuid kaevise (põllukivide)

kasutamiseks XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kinnistul.

Kolmanda isiku esitatud erinevate isikute seletused ei ole dokumentaalsed tõendid HKMS

mõttes.

Kaebaja oli teadlik piirkonna detailplaneeringust, mis nägi ette, et ehituskeeluala on 50 m

merepiirist. Naaberkinnistul aastaid seisnud kivid ei saa mõistlikus inimeses tekitada kahtlust,

3-13-1979

5(9)

et kavandatakse detailplaneeringuväliselt ehituskeeluvööndis ehitamist. Kaebajal puudus alus

eeldada, et vastustaja võiks jätta tähelepanuta piirkonna detailplaneeringu ning lubada selges

vastuolus looduskaitseseadusega ehituskeelualasse ehitamist.

Juhul kui kohus peaks leidma, et kaebaja oleks pidanud ehitusloast teada saama enne

28.06.2013, taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist.

11. Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2014 määrusega muu hulgas rahuldamata Viimsi valla

taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu kaebuse nõuetes Viimsi

Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p-ga 1.2 Pringi külas XXXXXXXXX XXX XXX

ja XXX kaldakindlustuse ehitamise ehitusloa väljastamise (03.10.2006 väljastatud ehitusluba

nr 7413) tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse

nr 589 p 1.2 alates 04.10.2008 kehtetuse kindlakstegemiseks või alternatiivselt Viimsi

Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 tühistamiseks ning Viimsi Vallavalitsuse

kohustamiseks haldusakti andmiseks, millega määratakse kohustus Viimsi vallas Pringi külas

XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kinnistul poolelioleva ehitise lammutamiseks

(resolutsiooni p 1). Samuti jättis kohus rahuldamata PMa taotluse menetluse lõpetamiseks

kaebuse kõigis nõuetes kaebetähtaja rikkumise tõttu (resolutsiooni p 2).

Kaebus nõudes tühistada Viimsi Vallavalitsuse 06.09.2013 korraldus nr 1031 on kohtule

esitatud tähtaegselt. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva

jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebuse Viimsi Vallavalitsuse

06.09.2013 korralduse nr 1031 tühistamiseks on kaebaja halduskohtule esitanud 23.09.2013.

Järelikult on kaebus esitatud kohtule vähem kui 30 päeva möödumisel haldusakti andmisest

(kättesaamisest), seega tähtaegselt, ja kohus jätab vastustaja ja kolmanda isiku taotluse kaebuse

menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu selle nõude osas rahuldamata.

Ka tuvastamisnõuded on kohtule esitatud tähtaegselt. Kaebaja on kohtule esitanud

alternatiivsed tuvastamisnõuded. HKMS § 46 lg 5 sätestab, et kaebuse haldusakti või toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või

toimingu tegemisest arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Antud juhul on

kaebaja esitanud kohtule nimetatud nõuetes muu tuvastamiskaebuse (vt ka HKMS § 37 lg 2 p

6), mille esitamine on lubatud tähtajatult. Järelikult ei saa kaebus olla vastavates nõuetes

esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning vastustaja ja kolmanda isiku taotlus eelpool viidatud

nõuete osas menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja on esitanud kohtule alternatiivse nõude tühistada Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006

korralduse nr 589 p 1.2. Kohus viitab selle nõude tähtaegsuse küsimuse lahendamisel Tallinna

Ringkonnakohtu 28.08.2013 määruse haldusasjas 3-13-1665 p-le 10. Arvestades eeltoodut ning

asjaolu, et kolmas isik ning vastustaja ei ole muus osas kohtule oma põhjendatud seisukohti

esitanud, on vastav tühistamisnõue tähtaegne.

Kohus ei nõustu vastustaja väitega, nagu vaidlustaks kaebaja käesolevas asjas esmakordselt

Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 võib

juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, kaebuse selle

nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset

menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud

vaide 03.10.2006 ehitusloale nr 7413 ja vaie on kaebajale tagastatud Viimsi Vallavalitsuse

06.09.2013 korraldusega nr 1031. Seega hakkas kohtusse pöördumise 30-päevane tähtaeg

kulgema alates viidatud korralduse kättesaamisest kaebaja poolt. Vaie on esitatud 29.07.2013,

s.t 30-päevase tähtaja raames. Arvestada tuleb, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebaja sai

vaidlusalusest ehitusloast teada 28.06.2013. 28.07.2013 oli pühapäev, millest tulenevalt lükkus

vaide või kaebuse esitamise tähtaeg 29.07.2013 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).

3-13-1979

6(9)

Tähtsust ei oma asjaolu, et AV on vaides taotlenud üksnes 03.10.2006 ehitusloa nr 7413

kehtetuks tunnistamist, kuid pole vaidlustanud Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr

589 p 1.2. Eraldi dokumendina vormistatud ehitusluba on üksnes haldusakti andmise kohta

väljastatud tõend HMS § 55 lg 5 tähenduses ega ole lahutatav vallavalitsuse korraldusest, mille

alusel see väljastati (vt ka Riigikohtu 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 10). Seetõttu tuleb

lugeda vaie esitatuks nii korralduse kui ka ehitusloa peale tervikuna.

Kolmas isik ei ole veenvalt tõendanud, et kaebaja pidi olema tema õigusi rikkuda võivast

haldusaktist teadlik enne 28.06.2013, mil vastustaja väljastas vastuseks kaebaja 24.05.2013

teabenõudele vaidlusaluse ehitusloa. Samuti ei ole kolmas isik tõendanud, et enne 2013. a maid

pidi kaebajal olema võimalik aru saada kinnistul plaanitavast ehitustegevusest.

Kohtule esitatud ortofotod ei tõenda ei ehitusloa alusel ehitustööde teostamist ega kaebaja

teadlikkust sellest. Kaebaja viitab õigesti, et vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 25 lg-le 3 loetakse

ehitamise alustamise päevaks esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.

Ortofotodelt nähtub üksnes, et 2002. a pole kolmanda isiku kummalgi kinnistul ega kaebaja

kinnistul inimtegevusele omaseid tunnuseid, 2006. a on XXXXXXXXX XXX XXX ja

XXXXXXXXX XXX XXX kinnistul teatav hulk kive ning teataval määral pinnast (I kd, tl

111). 2008. a tehtud ortofotolt tundub, et samal kinnistul on veidi rohkem kive ning 2012 fotode

järgi on kivid XXXXXXXXX XXX XXX kinnistu keskel endisel kohal ning XXXXXXXXX

XXX XXX kinnistul ei paista pinnasehunnikuid, kuid tundub, et sinna on lisandunud veidi kive,

samuti nähtub sellelt, et kaebaja maja on ilmselt väliselt valmis (I kd, tl 113). Samas ei tõenda

vastavate kivide ja pinnase hunnikute olemasolu kuidagi seda, et kaebaja pidi aru saama, et

hakatakse rajama vaidlusaluse ehitusloaga lubatud kaldakindlustust, mis võib tema õigusi

puudutada. Fotodelt ei nähtu ka kaldakindlustuse ehitamist, vaid üksnes see, et kinnistutel on

pinnase- ning kivihunnikud, millest ei saa järeldada ehitusprojektile vastavat ehitustegevust.

Kaebaja asus elama XXXXXXXXX XXX XXX kinnistu naaberkinnistule alates septembrist

2011. Järelikult ei pidanud kaebaja ka märkama kolmanda isiku kinnistul asunud kivihunnikute

ja pinnase kuhjamist või kuhjade vähendamist ja tegema sellest ehitustegevusele viitavaid

järeldusi. Kolmanda isiku poolt viidatud varasemate väidetavate ehitustööde toimumine ei ole

kohtule esitatud materjalide alusel tuvastatav. Kolmanda isiku väited suure massiga kivide

pidevast ümberpaigutamisest soovitud kaldakindlustuse paremaks püstitamiseks on

väheveenvad.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et kolmanda isiku poolt kohtule vastuse lisadena esitatud

erinevate isikute seletused ei tõenda kaebaja teadmist kaldakindlustuse ehitamise kavast.

Esitatud seletustes on kolmanda isiku poolt viidatud isikud kinnitanud üksnes enda teadmisi,

mitte kaebaja teadmist. Eeltoodust tulenevalt ei oma need kaebetähtaja seisukohalt tähtsust.

Kohtu arvates ei pidanud kaebaja kolmanda isiku kinnistutel asunud kivi- ja pinnasekuhjadest

järeldama, et kinnistule võib olla väljastatud kaebaja õigusi rikkuda võiv ehitusluba, mida ei

ole detailplaneeringuga ette nähtud ning mis asuks ehituskeelu alal.

Kohus ei nõustu kolmanda isikuga selles, et kui kaebaja tõstis enda krundi pinnast ning nägi

naaberkrundil pinnasehunnikuid, siis pidi ta sellest tegema järelduse võimalikust

kaldakindlustuste püstitamisele suunatud ehitustegevusest kolmanda isiku krundil.

Kohus ei nõustu kolmanda isikuga ka selles, et kaebaja oleks pidanud juba varem uurima

kolmandalt isikult, vallalt või naabritelt, kas kõrvalkinnistu on kasutusele võetud või mis sinna

võidakse rajada. Kolmas isik märgib, et märgates kivide ja pinnase vedu, oli kaebajal võimalik

järele uurida, mis seal tegema hakatakse. Samas jätab kolmas isik tähelepanuta, et seda kaebaja

ka tegi. Kaebaja nägi enda väitel esmakordselt teatavat selgelt ehitustegevusele viitavat

tegevust kolmanda isiku kinnistul 2013. a mais ning pöörduski koheselt vastustaja poole (I kd,

tl 20). Kaebaja seisukohtadest nähtub, et ta oli teadlik kehtivast detailplaneeringust ning

3-13-1979

7(9)

kehtivast ehituskeelualast. Sellest tulenevalt ei pidanudki ta eeldama, et võib olla välja antud

kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuv haldusakt, ning hakkama sellest tulenevalt tegema

täiendavaid päringuid enne, kui ta märkas aktiivset ehitustegevusele viitavat tegevust kolmanda

isiku kinnistul. Lisaks kinnitas kolmas isik ka ise, et nõlva ja nn kaitserajatise tööde tegemist ei

peagi nähtuma enne, kui neid hakati tegema, sest ehitusloa aluseks olevatest töödest tehakse

kaldatööd siis, kui enne seda on tehnika ja materjal kohale veetud.

Tehtud, kuid pooleli jäänud tööde vastavus valla poolt kehtestatud nõuetele ei oma kaebetähtaja

küsimuse lahendamise seisukohalt tähtsust.

Vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 võib isik, juhul kui ta pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, esitada kohtule kaebuse selle nõudega 30 päeva jooksul

arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei

sätesta teisiti. Antud juhul on kaebaja seda seaduses sätestatud võimalust kasutanud ning

esitanud kaebuse vaide tagastamise otsusest arvates kohtule tähtaegselt. Samuti on seaduses

sätestatud võimalus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks vaidemenetluse ajaks (vt HKMS

§ 249 lg 2 ja lg 4), millist võimalust kaebaja samuti kasutas.

Kuna kaebaja sai tühistamisnõudega vaidlustatud Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse

nr 589 p-st 1.2 teada esmakordselt 28.06.2013, ehitusloa aluseks olev eskiis väljastati kaebajale

alles 02.08.2013 ning kaebaja on vaidlustanud Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr

589 p 1.2 (03.10.2006 ehitusloa nr 7413) vaidemenetluse korras, mille osas on tehtud vaide

tagastamise otsus 06.09.2013 ning kaebus on kohtule esitatud 23.09.2013, siis on kaebus

tähtaegne (HKMS § 47 lg 2). Kaebaja ei ole viivitanud ebamõistlikult kaua, astumaks

asjakohaseid samme, et saada teada naaberkinnistul toimuva ja võimalik, et tema õigusi

puudutava, ehitustegevuse õiguslike aluste kohta. Kaebus on ka tühistamisnõude osas esitatud

tähtaegselt ja puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebetähtaja ennistamiseks.

12. Viimsi vald esitas 27.03.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale,

mille Tallinna Halduskohus 19.06.2014 rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. Viimsi vald palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.03.2014 määruse

resolutsiooni p 1 ning määruskaebuse rahuldamise korral tühistada ka resolutsiooni p 2 osas,

milles Viimsi valla ja kolmanda isiku nõuded kattuvad.

Nii õigusaktidest kui kohtupraktikast tulenevalt ei ole ehitusluba haldusakt. Haldusakt on

korraldus, mille alusel see on väljastatud, ning vaidlustada saab vaid haldusakti, mida vaide

esitaja antud juhul teinud ei ole. Seetõttu puudus HMS § 79 lg 1 p 1 alusel õigus vaiet esitada,

kuna HMS § 72 lg 1 p 1 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda haldusakti kehtetuks

tunnistamist, kuid vaidlustatud ehitusluba ei ole haldusakt. Seega on tühistamisnõue esitatud

tähtaega rikkudes ja sellise nõude osas tuleb menetlus lõpetada.

Oma kogumis kinnitavad vastustaja ja kolmanda isiku poolt esitatud tõendid (ortofotod, isikute

seletused), et kaebajal oli alust arvata, et on olemas haldusakt, mis võib tema õigusi rikkuda,

ning ta oleks selle vaidlustamise soovi korral pidanud mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid

samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Pole mõistlikku seletust sellele, miks kohale

toodud kivihunnikud sundisid kaebajat reageerima alles 2013. a.

Õigusaktidest ei tulene võimalust teha tuvastamisnõudena kindlaks haldusakti kehtetust. Kui

lugeda Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 kehtetuse tuvastamise nõue

haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõudeks, siis on vastavalt HKMS § 46 lg-le 5

3-13-1979

8(9)

kaebetähtaeg (kolm aastat haldusakti andmisest) ammu möödunud ja selle nõude osas tuleks

menetlus lõpetada.

14. AV palub kirjalikus vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Ekslik on vastustaja

seisukoht, et ehitusluba ei ole haldusakt. Vaidlustatud on Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006

korralduse nr 589 p 1.2 ning selle alusel väljastatud ehitusluba nr 589 tervikuna.

Määruskaebuses ei täpsustata, millal ja millistest asjaoludest oleks pidanud kaebaja varem

järeldama kaldakindlustuse rajamiseks ehitusloa olemasolu. Halduskohus on kõiki tõendeid

hinnanud. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas kohus on tõendite hindamise korda rikkunud.

Halduskohus on põhjendatult leidnud, et pinnase ja kivide hunnikutest ei pidanud kaebaja

järeldama kaldakindlustuse ehitamiseks ehitusloa väljastamist.

Kuna ehitusloa alusel hiljemalt 03.10.2008 ehitustegevusega ei alustatud, on ehitusluba seaduse

alusel automaatselt kaotanud kehtivuse alates 04.10.2008. Asjaolu, kas ehitusluba kaotas

kehtivuse alates 04.10.2008, on võimalik kohtul kindlaks teha tuvastamisnõudega HKMS § 5

lg 1 p 6 alusel. Juhul kui seaduse alusel kehtivuse kaotanud haldusakti kehtetust ei oleks

võimalik kohtul kindlaks teha, ei oleks EhS § 25 lg 2 alusel haldusakti kehtetus kohtu poolt

kontrollitav. Tegemist ei ole õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega, kuna EhS § 25 lg 2

alusel ehitusloa kehtetus ei sõltu selle õigusvastasusest, vaid ehitamisega mittealustamisest.

Seega on halduskohus õigesti leidnud, et tegemist on muu tuvastamisnõudega, mille esitamine

on lubatud tähtajatult.

Kuna määruskaebus on esitatud kaebetähtaega puudutavas osas, siis ei oma määruskaebuse

väited seoses vaide tagastamise korralduse vaidlustamisega tähtsust. Kaebajal on Viimsi

Vallavalitsuse 06.09.2013 korralduse nr 1031 vaidlustamise õigus.

Kohtumääruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti rahuldamata kolmanda isiku taotlus. Vastustaja ei saa

kolmanda isiku õigusi puudutavas osas määruskaebust esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei

anna.

16. HKMS § 46 lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest

arvates. Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Kaebuses esitatud alternatiivsete

tuvastamisnõuete näol on antud juhul tegemist muu tuvastamiskaebusega, millele võib kaebuse

esitada tähtajatult. Seega jättis halduskohus vaidlustatud määrusega õigesti rahuldamata

vastustaja taotluse nimetatud nõuete osas menetluse lõpetamiseks.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, et kaebaja alternatiivne

nõue Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p 1.2 tühistamiseks on tähtaegne, ega

pea HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Täiendavalt

märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebajal puudus HMS § 79 lg 1 p 1 alusel õigus vaiet

esitada, kuna vaidlustatud ehitusluba ei ole haldusakt, mille kehtetuks tunnistamist saaks HMS

§ 72 lg 1 p 1 kohaselt vaidemenetluse korras nõuda. Kuna kaebaja ei vaidlustanud

vaidemenetluses vallavalitsuse korraldust, mille alusel ehitusluba väljastati, siis on

tühistamisnõue halduskohtule esitatud tähtaega rikkudes.

Ringkonnakohus märkis 28.08.2013 määruses haldusasjas nr 3-13-1665: „Eraldi dokumendina

vormistatud ehitusluba on üksnes haldusakti andmise kohta väljastatud tõend HMS § 55 lg 5

3-13-1979

9(9)

tähenduses ega ole lahutatav vallavalitsuse korraldusest, mille alusel see väljastati (vrd

Riigikohtu 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 10). Seega tuleb lugeda vaie esitatuks nii

korralduse kui ka ehitusloa peale tervikuna.“ Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde.

19. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai ehitusloast nr 7413 teada vastuseks tema teabenõudele

saadetud Viimsi Vallavalitsuse ehitusameti juhataja 28.06.2013 elektronkirjast. Vastustaja ega

kolmas isik ei ole veenvalt tõendanud, et kaebaja pidi olema tema õigusi rikkuvast haldusaktist

teadlik enne 28.06.2013. Haldusasja materjalide juurde esitatud ortofotod ei tõenda ehitusloa

alusel ehitustööde teostamist ega kaebaja teadlikkust sellest. Ortofotodelt on näha pinnase- ja

kivihunnikuid, mis ei tõenda aga seda, et kaebaja pidi aru saama, et rajama hakatakse

vaidlustatud ehitusloaga lubatud kaldakindlustust või et toodud materjali kavandatakse

kasutada ehitustegevuses, milleks on väljastatud ehitusluba. Esitatud dokumentide alusel ei ole

võimalik tuvastada, kas ja milliseid töid on PM kaldakindlustuse rajamiseks teinud enne 2013.

a suve.

Kolmanda isiku poolt asja materjalide juurde lisatud erinevate isikute seletused ei tõenda

kaebaja teadmist kaldakindlustuse ehitamisest, mistõttu ei oma need kaebetähtaja küsimuse

lahendamisel tähtsust.

20. Kuna kaebaja sai Viimsi Vallavalitsuse 29.09.2006 korralduse nr 589 p-st 1.2 (Pringi külas

XXXXXXXXX XXX XXX ja XXX kaldakindlustuse ehitamise ehitusloa väljastamisest) teada

28.06.2013, ehitusloale esitatud vaide tagastas vastustaja 06.09.2013 korraldusega nr 1031 ning

kaebus halduskohtule esitati 23.09.2013, siis on kaebus ka tühistamisnõude osas tähtaegne

(HKMS § 47 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman