1-12-5223/270 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

♥

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 25.08.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-5223 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.N, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 19. .2012 ja lõpp 19.01.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.08.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. B.N

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 28 7.2014.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.N-i .0 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

B.N Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.11.2012.a on süüdi tunnistatud

kohtuotsusega

199 lg 2 p 7, 8, 9

3 (kolm) aastat KarS § järgi ning karistuseks mõisteti vangistust KarS . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti käesolevale karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.01.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ning mõisteti liitkaristus, lugedes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 (neli) aastat vangistust, millest arvati maha seni

kandmisele kuulus 3 (kolm) aastat ära kantud karistus. Ära

2 (kaks) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 19. .2012 ja lõpp 19.01.2016.

Viru Vangla ei toeta kinnipeetava B.N-i

vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kohtuistung

D. Berjozin taotles kohtuistungil vabastamist elektroonilise valve enda tingimisi enne tähtaega alla. Kinnipeetav märkis, et tema eesmärgiks on keskhariduse omandamine, vabanemisel läheb kinnipeetav kutsekooli. Isik märgib ka, et käesoleval ajal arutab kohus tema vaideid talle mõistetud distsiplinaarrikkumiste suhtes. Kinnipeetav D. Berjozin lisas, et on varem töötanud keevitajana. Kohtul peaks olema põhjus

D. Berjozinit usaldada, sest ta esitas taotluse vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav kinnitab, et tal on varasemaga võrreldes teised eesmärgid. Jättis suitsetamise maha. Karistada sai suitsude eest, sest ko

sektsioonist teise ja seal olid juba suitsud. lis ühest

Prokurör nõustus vangla seisukohaga kinnipeetav D. Berjozin tingimisi ennetähtaegu mitte vabastada ja lisas, et isiku karistatus ja varasem kriminaalhooldusele allutamine viitab sellele, et

senine karistusõiguslik reaktsioon ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava D. Berjozini

taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab oma otsustust alljärgnevalt. Käesolevas asjas on täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimisi ennetähtaega vabastamise formaalsed eeldused, s.o kinnipeetav D. Berjozin on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Kohus märgib, et tingimisi ennetähtaega vabastamise sätete kohaldamise täidetusel raskuskese lasub materiaalsete eelduste .

Vastavalt KarS § 76 lg

3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest - le

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglast saadetud materjalide kohaselt on D. Berjozinil kokku 13 distsiplinaarkaristust, s.h neli kehtivat karistust. kinnipeetaval distsiplinaarkaristuste Riigikohus on väljendanud

eksisteerimise osas oma selget seisukohta, mille kohaselt on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses viibimise aja kestel tema ennetähtaegse vabastamise oluline eeldus.

D. Berjozinit on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh vägistamise ja narkootikumidega seotud kuritegude eest, käesoleval ajal kannab karistust grupiviisilise, sissetungimisega ja süstemaatilise varguse eest, millega tekitati kannatanutele kahju kokku

30 000 euro ulatuses. Aastal 2012 on kinnipeetav ligi viie kuuga toime pannud 13 varguse episoodi. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava elutingimusi hinnates leiab kohus, et kuna vanglast saadetud materjalide kohaselt on kinnipeetav B.N 5785 eurot 48 senti, vabanemisfondis leidub võlgnevusi kokku vabasid vahendeid 194 euro ja 52 sendi ulatuses, siis on risk D. Berjozini kuritegeliku aktiivsuse jätkumisele. Kinnipeetav on väitnud kohtuistungil, et töö leidmisel ei teki probleeme, siiski nähtub materjalidest, et enne karistuse kandmise algust töötas isik juhutöid tehes. Võttes arvesse, et varasemad teod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, siis kohtu hinnangul soodustab võlgnevuste olemasolu kinnipeetava kalduvust jätkata kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava poolt toime pandud rahvatervisevastased süüteod ja vägistamise episood suurendab isiku ohtlikkuse riski. Vangla poolt koostatud riskianalüüsi hindamise tulemusena on isiku üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgmise aasta jooksul 75

%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D. Berzjokini vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei tule kõne alla erandlike positiivsete asjaolude puudumise tõttu. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav on tänaseks saavutanud talle individuaalses täitmiskavas vangistuse täitmisele pööramisega seatud eesmärgid. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Isikul on küll subjektiivne õigus nõuda kohtult tema tingimisi ennetähtaegu vabastamise arutamist, kuid mitte ennetähtaegu vabastamist.

Kohtunik Anu Ammer