Legislator Case Law & Legislation
1-14-6774/2 AI generated

1-14-6774/2 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-14-6774/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

9. ja 10. juulil 2014 registreeriti Viru Ringkonnaprokuratuuris süüdimõistetu Aleksei ebaseadusliku kohtlemise eest. A. Pokras leidis, et vangistuses ei võimaldata talle kohast ravi,

Legislator headnote

AI generated

1-14-6774/2 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 9. ja 10. juulil 2014 registreeriti Viru Ringkonnaprokuratuuris süüdimõistetu Aleksei ebaseadusliku kohtlemise eest. A. Pokras leidis, et vangistuses ei võimaldata talle kohast ravi,

Keywords

AI generated
psychiatric evidence criminal prosecution inadequate psychiatric report lack of prosecutorial standing criminal offense record initiation of criminal prosecution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6774 (14740000133)

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 24. juuli 2014. a määrus Aleksei

Pokrase kaebuse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Pokrase taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Pokrase taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 24. juuli 2014. a

määruse vaidlustamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 9. ja 10. juulil 2014 registreeriti Viru Ringkonnaprokuratuuris süüdimõistetu Aleksei

Pokrase taotlused vanglaametnike vastutusele võtmiseks inimväärikuse alandamise ja

ebaseadusliku kohtlemise eest. A. Pokras leidis, et vangistuses ei võimaldata talle kohast ravi,

ei anta arsti poolt välja kirjutatud tablette ja vanglaametnikud mõjutavad arsti.

2. Viru Ringkonnaprokuratuur jättis 15. juuli 2014. a teatisega kriminaalmenetluse alustamata.

Prokuratuur leidis, et avaldus ei sisalda asjaolusid, mis viidaks vanglaametnike

ebaseaduslikule tegevusele. A. Pokrase väited arstide mõjutamise ja ravimite andmata jätmise

kohta on vastuolulised.

3. A. Pokras esitas 20. juulil 2014 Riigiprokuratuurile kaebuse, milles ta taotles jätkuvalt

vanglaametnike suhtes KarS § 324 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist.

Kriminaalmenetluse alustamise taotluse aluseks on asjaolu, et A. Pokrasele ei anta

psühhiaatrilisi ravimeid ja teda ei viida arsti juurde.

4. Riigiprokuratuuri 24. juuli 2014. a määrusega jäeti A. Pokrase kaebus kriminaalmenetluse

alustamata jätmise peale rahuldamata.

Riigiprokuratuur ei tuvastanud kuriteoavalduses KarS §-s 324 sätestatud kuriteokoosseisu

tunnuseid. Kaebuse kohaselt peab A. Pokras diskrimineerimiseks talle vanglaametnike poolt

ravimite andmist ja arsti juurde viimist. Seda ei saa käsitada õiguste ebaseadusliku

piiramisena, sest see toimub seaduses sätestatud korras ja meetoditega. Vaidlused selle üle,

kas abinõude kohaldamine on olnud põhjendatud ja proportsionaalne, on lahendatavad

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Avaldus ei sisalda asjaolusid, mis võimaldaks

järeldada, et A. Pokrase suhtes on toime pandud seadusevastaseid tegevusi. A. Pokrase viited

dokumentide võltsimisele on üldsõnalised ja menetluse alustamiseks ebapiisavad. Kui

A. Pokras leiab, et vanglaametnike poolt koostatud dokument, mille alusel on tema suhtes

vangistusseaduses toodud meetmeid kohaldatud, on oma sisult vale, on tal õigus vaidlustada

seda dokumenti haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Seega puudub alus

kriminaalmenetluse alustamiseks.

5. A. Pokras esitas 13. augustil 2014 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et

esitada kaebust Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale.

A. Pokras palub määrata talle riigi õigusabi, sest tal endal pole võimalik advokaadile tasuda.

Kaebuse esitamisega soovib ta saavutada Viru Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri

määruste tühistamist ja vanglaametnike ja arstide suhtes kriminaalmenetluse alustamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lg-tes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri

määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi

vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

A. Pokras on esitanud taotluse Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi

saamiseks.

7. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus

oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest ja Riigiprokuratuuri 24. juuli 2014. a

määrusest nähtuvalt soovib A. Pokras Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamisega saavutada

kriminaalmenetluse alustamist Viru Vangla ametnike ja arstide suhtes. Hinnates A. Pokrase

kaebuse perspektiivikust, rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS

§ 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1

sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud

seisukohtadega, mille kohaselt ei ilmne käesolevas asjas kuriteo tunnuseid, ning seega puudub

kriminaalmenetluse alustamiseks alus.

8. Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks

A. Pokrase kaebuse alusel puudub alus kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus

leiab, et A. Pokrase poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu

kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Oma avalduses

taotles A. Pokras vanglaametnike vastutuselevõtmist tema inimväärikuse alandamise ja

ebaseadusliku kohtlemise eest. Kuriteona käsitatavad tegevused seisnesid avaldaja hinnangul

talle kohase ravi võimaldamata jätmises, arsti poolt välja kirjutatud tablettide mitteandmises

ja raviarsti mõjutamises vanglaametnike poolt. Samuti on A. Pokrast tema arvates alusetult

karistatud nõutavate riiete mittekandmise, käte seljal mittehoidmise ja muude nõuete

täitmatajätmise eest.

9. Kriminaalkolleegium nõustub prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt ei täida kirjeldatud

tegevused KarS §-s 324 toodud kinnipeetava ebaseadusliku kohtlemise koosseisu. KarS § 324

järgi on karistatav kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava inimväärikuse alandamine,

diskrimineerimine või tema õiguste ebaseaduslik piiramine. Kuriteokaebusest ei nähtu, et

A. Pokrast oleks mingil moel alandatud või koheldud teda teiste kinnipeetavatega võrreldes

ebavõrdselt, s.o diskrimineerivalt. Samuti ei anna kaebus alust väita, et tema õigusi oleks

ebaseaduslikult piiratud. Selle asemel on ringkonnaprokuratuur tuvastanud, et vangistuses on

A. Pokrase suhtes korduvalt kohaldatud haldusmeetmeid vangla sisekorraeeskirjade rikkumise

tõttu. Üksnes asjaolu, et kinnipeetav ei pea vanglas kehtivat korda ja kinnipeetavatele

esitatavaid nõudeid põhjendatuks ja keeldub neile allumast, ei anna alust väita, et teda oleks

ebaseaduslikult koheldud. Järelikult puudub vanglaametnike suhtes kriminaalmenetluse

algatamiseks alus.

10. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et

A. Pokrase võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi

õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma