2-14-51324/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-51324

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. august 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-51324

Tsiviilasi

Tartu linna hagi Helja Partsi vastu eluruumi vabastamise

ja 700,06 euro nõudes

Tsiviilasja hind

829,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu (Raekoda,

50089 Tartu; e-post lv@raad.tartu.ee);

kostja Helja Parts (isikukood 45509092736; viibimiskoht

XXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu linna hagi Helja Partsi vastu.

2. Kohustada kohtuotsuse jõustumisel Helja Partsi andma Tartu linnale üle eluruumi

XXXXX valdus.

3. Eluruumi valduse üleandmata jätmise korral tõsta Helja Parts välja eluruumist

aadressil XXXXX teist eluruumi vastu andmata täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

4. Välja mõista Helja Partsilt Tartu linna kasuks eluruumi kasutamisega seotud

kõrvalkulude ja viivise võlgnevus 700,06 eurot Tartu Linnavalitsuse linnavarade

osakonna arvelduskontole EE731010220027983019 SEB Pank.

5. Jätta menetluskulud Helja Partsi kanda.

6. Välja mõista Helja Partsilt Tartu linna kasuks menetluskulu 125 (ükssada

kakskümmend viis) eurot.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-6)

2(3)

Hagiavalduse kohaselt kuulub Tartu linnale Tartu linnas asuv eluruum XXXX. Tartu

Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 28. mai 2012 otsusega nr 197 anti Helja Partsile üürile

eluruum aadressil XXXX sotsiaalüürilepingu alusel tähtajaga kuni 10. juuli 2013. 11. juunil 2012

sõlmisid Tartu linn ja Helja Parts eluruumi XXXX kasutamiseks sotsiaalüürilepingu nr 4063

tähtajaga kuni 10. juuli 2013. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond teavitas 27. märtsi

2013 kirjaga nr 4-7.1/07224 kostjat, et 11. juunil 2012 sõlmitud sotsiaalüürileping nr 4063

eluruumi XXXX kasutamiseks lõpeb 10. juulil 2013 tähtaja möödumisega. Nimetatud kirjas

selgitati, et kostjal on võimalus taotleda uue sotsiaalüürilepingu sõlmimist, mille taotlemiseks

tuleb esitada vormikohane taotlus ning teised nõutavad dokumendid 2 kuud enne kehtiva

üürilepingu tähtaja möödumist, seega hiljemalt 10. mail 2013, sotsiaalabi osakonna

elukohajärgse

piirkonnakeskuse

sotsiaaltöötajale.

Juhul,

kui

kostja

ei

soovi

uue

sotsiaalüürilepingu sõlmimist taotleda, paluti eluruum tähtaja möödumisel vabastada ja võtmed

üle anda Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnale. Linnavarade osakond tegi 21. jaanuaril

2014 kirjaga nr 4-2/01802 kostjale täiendava ettepaneku esitada vormikohane taotlus uue

sotsiaalüürilepingu sõlmimiseks elukohajärgse piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale või vabastada

eluruum ning tuua selle võtmed hiljemalt 5. veebruariks 2014 Tartu Linnavalitsuse linnavarade

osakonda. Ka nõuti 21. jaanuari 2014 kirjaga võlgnevuse tasumist hiljemalt 5. veebruariks 2014.

Samas selgitati, et kui kostja maksevõime ei võimalda kohest võla tasumist, siis on võimalik

sõlmida võla tasumiseks maksegraafik. Sotsiaalabi osakonna sotsiaaltöötajad on teinud XXXX

eluruumi korduvaid kodukülastusi, kuid eluruumis ei ole keegi viibinud ja ust ei ole avatud.

Kostja viibib alates 2013 maikuust Soomes Hämeenlinna vanglas. Kostja on hagejale 24.

märtsi 2014 kirjaga teatanud, et pole nõus loobuma eluruumis olevatest isiklikest asjadest ja

soovib eluruumi kasutamist jätkata pärast vanglast vabanemist. Kostja võlgnevus hagejale

1. aprilli 2014 seisuga on 700,06 eurot.

Neil asjaoludel nõuab Tartu linn hagis Helja Partsi vastu VÕS §-de 108 lg 1; 272 lg 4 p 4; 276 lg

1; 292 lg 1; 309 lg 1; 334 lg 1 ja AÕS § 80 lg 1 alusel kohustada kostjat vabastama XXXX

eluruum ning määrata otsuse täitmise viis kindlaks selliselt, et kui kostja keeldub XXXX

eluruumi vabatahtlikult vabastamast, siis tõsta ta nimetatud eluruumist välja teist eluruumi vastu

andmata täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; välja mõista kostjalt eluasemekulude

võlgnevus

700,06

eurot

Tartu

Linnavalitsuse

linnavarade

osakonna

arveldusarvele

10220027983019 SEB Pangas.

Hageja

lisas

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

kinnistusregistriosa

väljavõtte,

eluasemekomisjoni 28. mai 2012 otsuse, sotsiaalüürilepingu nr 4063, teate sotsiaalüürilepingu

lõppemisest, eluruumi vabastamise nõuded, Helja Partsi kirja ja väljavõtte eluruumi XXXX

hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest (tl 7-19).

Kostja vastus hagile (tl 31)

Kostja märgib kirjalikus vastuses, et tal poleks võlga, kui ta poleks sattunud Soome vanglasse

Hämeenlinna, kus ta on viibinud juba üle aasta. Vanglast vabanedes soovib ta hakata võlga

maksma ja selleks sõlmida maksegraafiku.

Hageja arvamus kostja vastuse kohta (tl 35-37)

Hageja on seisukohal, et kuna Helja Partsi ja linna vahel sõlmitud sotsiaalüürileping korterile

XXXX lõppes 10. juulil 2013, siis Helja Partsil puudub seaduslik alus pärast vanglast

vabanemist kasutada seda korterit oma elukohana. Kostjal tuleb eluruum vabastada ja linnale üle

anda. Kui kostja vabaneb vanglast ja vajab sotsiaaleluruumi, siis tuleb tal esitada vastav taotlus

eluruumi saamiseks.

Esitatud taotlust menetletakse vastavalt ettenähtud korrale ja

eluasemekomisjon võtab vastu otsuse sotsiaaleluasemeteenuse vajajana arvele võtmise

rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kui kostjal on vanglast vabanemisel

reaalselt olemas rahalised vahendid võla vabatahtlikuks tasumiseks, on hageja valmis kaaluma

maksegraafiku sõlmimist.

Kohtu põhjendused

3(3)

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 alusel menetleb kohus hagi kirjalikus

menetluses (tl 44-45).

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada.

3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli sõlmitud 11. juunil 2012

sotsiaalüürileping nr 4063, mille alusel hageja andis kostja kasutusse eluruumi asukohaga

XXXX tähtajaga 10. juuli 2013 (tl 9-12). Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et üürilepingu tähtaja

möödumisel ei ole kostja hagejale eluruumi tagastanud ning et kostja võlgnevus väljastatud

arvete alusel hooldus- ja kommunaalteenuste eest seisuga 31. märts 2014 on 700,06 eurot.

4. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. Kohtu hinnangul on kostja selgesõnalise vaidlustamata jätmisega võtnud hageja

nõuded omaks.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja

möödumisega. Vastavalt VÕS § 334 lõikele 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast

lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

Hageja ja kostja vahel oli eluruumi XXXX kasutamiseks sõlmitud tähtajaline sotsiaalüürileping,

mis lõppes 10. juulil 2013. Seoses lepingu lõppemisega puudub kostjal õiguslik alus eluruumi

kasutamiseks ja tal tekkis kohustus hagejale eluruum tagastada.

6. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kuivõrd kostja ei ole oma üürilepingujärgset kohustust tasuda eluruumi kasutamisega seotud

kõrvalkulud vastavalt esitatud arvele nõuetekohaselt täitnud ja rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid

asjaolusid ei esine.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Tartu linna hagi Helja Partsi vastu ning kohustab

kohtuotsuse jõustumisel kostjat andma hagejale üle eluruumi XXXX valduse. Valduse

üleandmise kohustuse mittetäitmisel tõsta kostja välja eluruumist aadressil XXXX teist eluruumi

vastu andmata täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude ja viivise võlgnevuse 31. märtsi

2014 seisuga 700,06 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies

ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

9. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik