3-14-51201/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-51201

Otsuse kuupäev

19. august 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Vladimir Olupi kaebus Tartu Vangla kaplani ähvardamisega

põhjustatud kahju hüvitamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Olup

Vastustaja Tartu Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 18. septembrini 2014.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kohtu seisukoht

1. Kaebaja on esitanud Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõude summas 3500 eurot.

Kaebaja hinnangul on vangla põhjustanud talle moraalse kahju, kuna Tartu Vangla kaplan

ähvardas kaebajat 18. veebruaril 2014 toimunud vestluse käigus.

2. 28. juuli 2014. a vastuses leiab vastustaja, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, kuna

vaidlusalune jutuajamine ei olnud seotud kaplani tööülesannetega ega nende täitmisega.

Kohtu hinnangul on siiski tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, kuna

vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 2 esimesele lausele on riigiasutus

vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani

tegevust. Kaplani selgitustest ja vastustaja esitatud dokumentidest nähtub, et kaplan viibis

kaebaja juures seoses usuraadio patareide vahetamisega ning jutu sisuks oli, et jumal teab ja

näeb kaebaja tegevust seoses kaplani ja kaebaja ühisele tuttavale kahju tekitamisega. Kuigi

väidetavalt kahju põhjustanud jutt ei olnud otseselt seotud kaplani teenistusülesannete

täitmisega, on tegemist siiski ametniku tööajal toimunud tegevusega, mis langeb vastustaja

vastutusalasse. Seega on kaebus võetud õigesti menetlusse.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus

lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning

põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise

kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud

vastuses.

4. Tartu Vangla direktori 13. juuni 2014. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise

otsuses nr 1-13/573-2 (tlk 8) ja Tartu Vangla 28. juuli 2014. a vastuses kaebusele (tlk 25-26)

on ammendavalt ja selgelt vastatud kõigile kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetele. Kohus

nõustub toodud põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata. Kohus järgib otsuse tegemisel

Tartu Vangla direktori 13. juuni 2014. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses

ning Tartu Vangla 28. juuli 2014. a vastuses toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169

lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata.

5. Kaebaja ei ole esitanud halduskohtule ühtegi arvestatavat väidet, mis võiks vastustaja

seisukohti ümber lükata. Kaebaja väide, et kaplan ähvardas teda, et kui ta nende ühisele

tuttavale raha ära ei maksa, võib temaga midagi juhtuda, on paljasõnaline ning isegi vastava

väite tõele vastavuse korral on äärmiselt ebatõenäoline, et kaplani selgitus oleks saanud

kaebajale kahju põhjustada. Vangla meditsiiniosakond kinnitas 23. juuli 2014. a kirjas, et

kaebaja ei ole pärast 18. veebruari 2014 pöördunud meditsiiniosakonna poole unetuse ega

muude vaimsete häiretega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja väited ähvardamisest ja selle

tagajärgedest kaebaja vaimsele tervisele eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul võis kaplan

18. veebruaril 2014 toimunud vestluse käigus kaebajale mainida, et jumal teab ja näeb kaebaja

tegevust, kuid nimetatud meeldetuletus ei ole samastatav ähvardusega. Seega ei ole vastustaja

käitunud õigusvastaselt ning vestlus kaplaniga ei saanud põhjustada kaebajale kahju.

Eeltoodust tulenevalt jääb kohus seisukohale, et hüvitamiskaebuse rahuldamiseks puudub

alus.

6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1

neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik