3-14-51266/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51266

Haldusasi

Ken Kesseli kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamiseks summas 3000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ken Kesseli määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Ken Kessel

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ken Kessel esitas 24.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja

märkis, et vangla töötaja alandas tema inimväärikust, kui käskis tal 26.02.2014 jalutuskäigult

tulles püksid alla lasta. Kaebaja taotles vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist

summas 3000 eurot ja vangla inimväärikust alandava tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebaja palus enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebusele oli lisatud kaebaja

kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/246-1 ja Tartu Vangla 23.05.2014. a otsus nr 1-13/246-2,

millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrusega

jäeti kaebaja menetlusabi taotlus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg-st 1 juhindudes rahuldamata (p 1).

Kaebus jäeti käiguta ning kaebajale anti 90 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva

alates määruse kättesaamisest (p-d 2 ja 3).

Määruse kohaselt tuleb kaebuselt vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-le 2 tasuda

riigilõivu 90 eurot. Kohus leidis, et HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt on kaebajale menetlusabi

andmise majanduslikud eeldused täidetud, sest tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek

menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul (3,99 eurot) oli väiksem kui nõutav

riigilõiv (90 eurot). Samas asus kohus seisukohale, et kaebuse nõuet ei saa pidada

perspektiivikaks. Riigikohus on käesoleva asjaga sarnastel asjaoludel esitatud kaebust

lahendades leidnud, et Tartu Vangla eluhoone (S-hoone) esimese korruse trepikojas toimunud

kaebaja täielik läbiotsimine (nn alastiläbiotsimine) riivas küll kaebaja õigust privaatsusele,

kuid privaatsuse rikkumist ei esinenud. Sellist seisukohta põhjendati asjaoluga, et läbiotsimise

viisid läbi kaebajaga samast soost ametnikud, kõrvalisi isikuid trepikojas ei viibinud ja

kolmandate isikute võimalus sündmust näha oli piiratud trepikoja konstruktsiooni ja

ukseklaaside väiksuse tõttu. Seetõttu ei rikkunud Tartu Vangla ametnike tegevus kaebaja

läbiotsimisel kaebaja inimväärikust (vt. RKHKo 17.10.2012 nr 3-3-1-32-12).

Käesolevas asjas on kaebaja seisukohal, et tegemist ei olnud tema läbiotsimisega sigarettide

leidmise eesmärgil ning seetõttu oli tegemist inimväärikuse alandamisega. Kaebaja ei ole

väitnud, et trepikojas viibis vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal kolmandaid isikuid. Kohtu

hinnangul on ilmne, et kaebaja on lähtunud ekslikust seisukohast, et tegemist ei olnud

läbiotsimisega. Vaidlusalune intsident leidis aset kaebaja naasmisel jalutusboksist.

Jalutusboksides viibimise ajal on kinnipeetavatel suitsetamine lubatud, kuid muul ajal

keelatud, kusjuures sigarette hoitakse selleks ettenähtud laegastes (Tartu Vangla kodukord p-

d 12.1., 12.2. ja 12.7.). Seetõttu on just jalutusboksis viibimise ajal võimalik, et ka

mittesuitsetajast kinnipeetav puutub kokku sigarettidega. Sigarettide leidmine kinnipeetavate

elukambritest viitab sellele, et kinnipeetavad on rikkunud sigarettide elukambrisse toomise

keeldu. Välistada ei saa, et sigarettide jalutusboksist elukambrisse toomisel osalevad ka

mittesuitsetajatest kinnipeetavad. Seetõttu olukorras, kus läbiotsimine (ka täielik läbiotsimine)

on jalutusboksist naasmisel tavaline, on kohus seisukohal, et on ilmne, et tegemist oli

läbiotsimisega ning üksnes kaebaja hinnangust, et vastustaja ametniku eesmärgiks ei olnud

läbiotsimine, ei piisa vastustaja väite ümberlükkamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1

järgi on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja

olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete

avastamiseks.

VangS § 68 lg 4 alusel antud justiitsministri 05.09.2011. a määrusega nr 44 kehtestatud

„Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 31 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse

ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või

vanglas viibiv isik. Kinnipeetava läbiotsimine on ette nähtud ka Tartu Vangla direktori

11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p-ga 4.6, mille järgi on

vajadusel lubatud ka kinnipeetava täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Kehtivast

õigusest ei tulene keeldu jalutuskäigult naasva kinnipeetava läbiotsimiseks. Tegemist on

vangla kaalutlusotsusega. Vangla on esitanud asjakohased kaalutlused, selgitades, et

kinnipeetavate läbiotsimine oli vajalik, kuna jalutuskäikudelt kaasa toodud keelatud esemed

on Tartu Vanglas üldlevinud probleemiks. Kuna kaebaja ei ole vastustajale ega kohtule

esitatud taotlustes esile toonud asjaolusid, mis võiksid tingida kaebaja privaatsuse riive

õigusliku hindamise erinevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-3-1-32-12, on kohus

seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust hinnata kaebaja kavandatavat menetluses osalemist

edukaks. Seetõttu puudub alus kaebajale menetlusabi andmiseks. Samas isegi juhul, kui

vastustaja oleks läbiotsimisega rikkunud kaebaja isikuõigusi, on taotletud hüvitis ilmselgelt

ebaproportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. K. Kessel esitas 17.07.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määruse p 1

tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu hinnang tema kaebuse perspektiivi

osas ebaõige. Halduskohus on kaebust ja kaebaja suhtes toime pandud rikkumist ebaõigesti

hinnanud. Kaebaja palub ringkonnakohtul kaebuses toodule tuginedes menetlusabi taotlus

rahuldada ning kaebus menetlusse võtta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et majanduslikud eeldused kaebajale menetlusabi

andmiseks on täidetud, kuid peab vajalikuks lisada ühe täpsustuse.

Vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei

ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on

arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest

on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile. Vaidlustatud halduskohtu määrusest ei selgu, milline neljakuine periood kaebaja

kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamisel aluseks võeti. Toimikust nähtub, et

halduskohus nõudis Tartu Vanglalt välja K. Kesseli isikukonto väljavõtte perioodi 20.02.2014

kuni 19.06.2014 kohta. Seega saab halduskohtu hinnangul K. Kesseli menetlusabi taotluse

esitamise kuupäevaks lugeda 20.06.2014. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. K. Kessel

märkis oma kaebuse ning ka menetlusabi taotluse peale kuupäevaks küll 20.06.2014, kuid

ümbrikule, millega halduskohtule kaebus ja taotlus saadeti, on kaebaja kuupäevaks kirjutanud

24.06.2014. HKMS § 68 lg 4 sätestab, et vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku

avaldus loetakse kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele

asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata. Järelikult nähtub kinni peetava isiku

avalduse esitamise kuupäev sellest, millal avaldus vanglale üle anti. Kuna praegusel juhul on

kaebaja menetlusabi taotlust sisaldavale ümbrikule märkinud kuupäevaks 24.06.2014, siis on

taotluse esitamise kuupäevaks 24.06.2014 ning sellele eelnevaks neljakuuseks perioodiks

24.02.2014 kuni 23.06.2014. Kuna käesoleva haldusasja toimikust puudusid andmed kaebaja

laekumiste ja väljaminekute kohta kuupäevadel 20.06.2014 kuni 23.06.2014, kontrollis

ringkonnakohus vastavaid andmeid K. Kesseli haldusasja nr 3-14-50859 toimikust

(nimetatud toimiku leht 25) ning veendus, et halduskohtu poolt aluseks võetud perioodi

osaline ebaõige määratlemine ei muuda lõppjäreldust, et majanduslikud eeldused kaebajale

menetlusabi andmiseks on täidetud. Nimelt ei olnud kaebajal puuduolevatel kuupäevadel

(20.06.2014-23.06.2014) laekumisi ega väljaminekuid, mis saanuks arvutuste tulemust muuta.

6. Halduskohus on põhjendatult leidnud ka seda, et kuigi majanduslikud eeldused menetlusabi

andmiseks on täidetud, tuleb kaebaja taotlus jätta rahuldamata kaebuse eduväljavaadete

puudumise tõttu. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjalike põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja väidab

määruskaebuses, et halduskohus hindas tema kaebuse perspektiivi ja tema suhtes toime

pandud rikkumist ebaõigesti, kuid ei selgita, milles selline vale hindamine seisnes. Kaebaja ei

ole väitnud, et halduskohus sai tema kirjeldatud asjaoludest valesti aru ega ole lisanud

põhjendusi või tõendeid, mis muudaks usutavaks tema seisukoha, et tegemist ei olnud

läbiotsimisega sigarettide leidmise eesmärgil, vaid puhtalt ahistamisega. Seega samade

asjaolude pinnalt, mida käsitles halduskohus oma määruses, on ka ringkonnakohus

seisukohal, et tuginedes Riigikohtu otsuse seisukohtadele asjas nr 3-3-1-32-12, ei ole kaebaja

kavandatav menetluses osalemine antud kohtuasjas edukas ning seega ei ole talle menetlusabi

andmine õigustatud.

7. Eelnevast tulenevalt jääb Tartu Halduskohtu 14.07.2014. a määrus muutmata.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk