1-13-8635/68 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-8635

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 18. juuli 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

süüdimõistetu Artur Kalašnikovi (Kalašnikov)

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 18. juuli 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Artur Kalašnikovi

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 11.10.2013 otsusega mõisteti Artur Kalašnikov süüdi KarS § 184

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati eelvangistuses viibitud aeg 30 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks

karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.

Karistusaja algus 23.08.2013 ja lõpp 23.10.2014.

2. Viru Maakohtu 18.07.2014 määrusega jäeti A. Kalašnikov vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus arvestas, et A. Kalašnikovi on varem kriminaalkorras karistatud viis

korda ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Samuti võttis maakohus arvesse,

et A. Kalašnikov on varem kriminaalhooldusel viibinud, kus ta rikkus kontrollnõudeid

ja pani toime uusi kuritegusid, mistõttu pöörati varasemalt mõistetud karistus

täitmisele. A. Kalašnikovil on vabanedes olemas elukoht, kuid töökoht puudub.

Kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus.

2.2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu)

ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist (käitumiskontrolli nõuete

rikkumine, katseajal uue kuriteo toimepanemine), arvestades toimepandud kuriteo

asjaolusid ning käitumist vanglas, ei ole A. Kalašnikovi ennetähtaegne vabastamine

õigustatud. Maakohus leidis, et A. Kalašnikovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne

vabastamine isikule garanteeritud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus.

3. Viru Maakohtu 18.07.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu

A. Kalašnikov, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja vabastada

A. Kalašnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on

kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Määruskaebuse esitaja palub arvestada, et ta on suure osa oma karistusest

kandnud ning tema edasine vanglasse jäämine kolmeks kuuks ei mõjuta positiivselt

ülesandeid, mis tal vabaduses lahendada tuleb. Kinnipeetav leiab, et seda aega

saaks ta vabaduses kasutada töö otsimiseks ning vangistuses viibides tekkinud

probleemide lahendamiseks. Samuti leiab süüdimõistetu, et vabaduses olles toetaks

ta oma peret nii moraalselt kui finantsiliselt, saaks jätkata haridusteed, alustada

tekkinud võlgnevuste tasumist. Siinkohal palub A. Kalašnikov arvesse võtta, et tema

tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad Viru vangla ja prokuratuur.

Kinnipeetav lisab, et kohustub omaltpoolt täitma kõiki kohtu poolt määratud nõudeid

ja kohustusi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

A. Kalašnikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu A. Kalašnikovi määruskaebuses

esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Kalašnikovi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu

otsustus jätta A. Kalašnikov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes

tema poolt toime pandud kuriteo raskusele, iseloomule, varasemale elukäigule ja

käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud.

6. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe

kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole

automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega

vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset kaasust iseloomustavatest

positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis võivad omada erinevat kaalu.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb A.

Kalašnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige kuriteo

toimepanemise asjaolusid ning isiku varasemat elukäiku. Ringkonnakohus leiab, et

isiku puhul, keda on varasemalt kriminaalkorras viis korda karistatud ning kes kannab

kolmandat vanglakaristust, ei saa ennetähtaegse vabastamise küsimuse

otsustamisel hinnata tema varasemat elukäiku arvestamata.

Siinkohal on oluliseks ka kuriteo toimepanemise asjaolud, mida maakohus on oma

määruses õigustatult käsitlenud. Nimelt kannab A. Kalašnikov karistust suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Samuti kaalub vabastamist

toetavad positiivsed asjaolud üles A. Kalašnikovi korduv karistatus: vargused,

kelmus, avaliku korra raske rikkumine, omastamine, mõrvakatse ja väljapressimine.

Eeltoodu ilmestab väga hästi süüdimõistetu varasemat laia profiiliga kuritegelikku

käitumist ning olemust.

8. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oleks

süüdimõistetu vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Samuti juhib ringkonnakohus

tähelepanu sellele, et käesoleva kuriteo pani isik toime katseajal. Isikut on

varasemalt kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, mis aga ei ole oma eesmärki

saavutanud ning süüdimõistetu ei ole mõistetud karistustest vastavaid järeldusi

teinud ning oma käitumist muutnud.

Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise aluseks on ka tema

õiguspärane käitumine kinnipidamisasutuses. Käesoleval ajal on A. Kalašnikovil üks

kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ka kinnipidamisasutuses ei suuda A.

Kalašnikov järgida käitumisreegleid ning käituda seaduskuulekalt.

9. Olles mõistetud süüdi raske rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest ja

karistatud 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, millest on kandmata veel 3 kuud,

oleks A. Kalašnikovi ennetähtaegne vabanemine ilmselt vastuolus ka

seaduskuulekate ühiskonnaliikmete arusaamaga riigi karistuspoliitikast.

10. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu A. Kalašnikovi

määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Maarika Kuusk

Aarne Sarjas